Energiamajanduse arengukava (ENMAK)

• Taskukohane energiahind – Taskukohane kodutarbija ja konkurentsivõimeline äritarbija energiahind (lähtudes Maailma Energeetikanõukogu energiajätkusuutlikkuse indeksi mõõdikust „Energy equity – Access to affordable, fairly priced and abundant energy for domestic and commercial use“. Allikas: World Energy Trilemma Index 2024.pdf
• Alternatiivkütused – kütused või energiaallikad, mida kasutatakse vähemalt osaliselt transpordis kasutatavas energias fossiilsete naftaallikate asemel ja millel on potentsiaali aidata kaasa transpordi süsinikuheite vähendamisele ja transpordisektori keskkonnatoime parandamisele. Allikas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/…, 13. september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL
• Energiatoodete puhasimport – kalendriaasta keskmine päevane puhasimport arvutatakse energiatoodete eelmise kalendriaasta impordi toornafta ekvivalendi põhjal, mis määratakse kindlaks nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (ELT L 265, 09.10.2009, lk 9–23), I lisas nimetatud meetodi järgi. Allikas: Vedelkütusevaru seadus–Riigi Teataja
• Puhas energia – varustuskindel, konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik energiasüsteem, esikohal energiatõhusus, peamiselt taastuvenergiaallikatel ja energiasalvestusel põhinev, kindel ja taskukohane, integreeritud ja digiteeritud energiaturg. Allikas: Clean energy for all Europeans - Publications Office of the EU. Käesolevas dokumendis käsitleme puhta energia allikana mh heit- ja keskkonnasoojust, vähese heitega tehnoloogiaid nagu nt tuumajaam.
• Turupõhine – edasised investeeringud puhta elektri tootmisesse tehakse turupõhiselt, st tegevustoetusteta. Pikema elueaga taristu (meretuulepargid, tuumajaam, vesisalvesti) jaoks luuakse investeeringukindluse tagamiseks pikaajalised finantseerimislahendused (näiteks käendusi), mis võimaldaks neil turupõhiselt teha investeerimisotsuseid.
• Taastuvkütused – Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL 2023/2413) kohaselt IX lisa lähteainetest toodetud vedelad biokütused, biometaan ning lisaks taastuvelekter ja muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused.
• Elutähtis taristu – vara, vahend, seade, võrk, süsteem või vara, vahendi, seadme, võrgu või süsteemi osa, mis on vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks. Allikas: direktiiv EL 2022/2557 Publications Office, inglise keeles critical infrastructure Publications Office
• Juhitav võimsus – Juhitava ehk kindla võimsuse moodustavad sellised tootmise ja juhitava tarbimise võimsused, millega saab arvestada kõrge tarbimisega perioodidel, näiteks päevi kestva pakase korral. Need võimsused tagavad varustuskindluse ka võimalikes erakorralistes olukordades, näiteks Balti riikide eraldumisel iseseisvaks sagedusalaks Allikas: Eleringi varustuskindluse aruanded. Juhitava tootmisvõimsuse vajadus koosneb nii kiirelt(sekundite kuni minutitega) reageerivast sagedusreservi vajadusest kui ka nii öelda baasvõimsusest, mis võib olla aeglasema reageerimisajaga, näiteks tundidega.
• Varustuskindluse norm (ingl.k. reliability standard) – Elektrisüsteemi varustuskindluse norm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943 artikli 25 mõistes ei ületa üheksat tundi aastas ning varustuskindluse tagamiseks tehtud tarbimise juhtimise ja muude toimingute tulemusena eelduslikult tarnimata jääv elektrienergia kogus ei ületa 4,5 gigavatt-tundi aastas. Allikas: Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri–Riigi Teataja. Varustuskindluse normi sätestab Euroopa Liidu liikmesriik või selle pädev asutus arvestades varustuskindluse taset ja lähtudes selleks välja töötatud metoodikast.
• Gaasitaristu tehniline piisavus N-1 – Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1938 kirjeldatakse valemiga N-1 gaasitaristu tehnilisest võimsusest tulenevat suutlikkust rahuldada suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral arvutuspiirkonnas gaasi kogunõudlus erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida esineb statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta jooksul. Kriteerium arvutatakse terve aasta kohta, võttes arvesse Eesti gaasisüsteemi tehnilist võimekust. Kriteeriumi arvutus on välja toodud Eleringi gaasi ülekandevõrgu arengukavas.
• Saartalitlus – juhul, kui Eestil on katkenud ühendused Lätiga ning Eesti on langenud eraldi sünkroonalasse, suudab elektrisüsteem iseseisvalt toimida. Saartalitlusvõime tagamise meetmes osalevad elektritootjad saavad osaleda jätkuvalt igapäevasel elektriturul, mis võimaldab tipuhindu allapoole tuua (võrreldes olukorraga, kui nad ei osaleks turul). Elektrivõimsuse kättesaadavuse tagamine saartalitluse korral ja saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamine ning rahastamine on sätestatud elektrituruseadusega. Aastal 2035 on saartalitluse tootmisvõime tagamise teenus 1036 MW. Allikas: Saartalitlusvõime tagamise hanke võitis 59,5 miljoni euroga Enefit Power | Elering
• Reservvõimsus – sageduse tagamise reservvõimsus, sageduse hoidmise reservvõimsus ja asendusreservvõimsus, mis peab olema kättesaadav põhivõrguettevõtjale. Reservvõimsuse mehhanism on ajutine meede ressursside piisavuse vajaliku taseme tagamiseks, milleks tasustatakse ressursside omanikke ressursside kättesaadavuse eest, v.a tugiteenustega seotud meetmed ja ülekandevõime piiratuse juhtimine. Allikas: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/ 943, - 5. juuni 2019, - milles käsitletakse elektrienergia siseturgu
• Sagedusreserv – elektrisüsteemis tasakaalu ja toimimise tagamiseks on vajalik, et tootmine ja tarbimine vastaksid üksteisele igal ajahetkel. Selle tasakaalu tagamiseks kasutatakse sagedusreserve, mis on vastavalt tüübile erinevate reageerimisaegadega, ulatudes sekunditega reageerivast reservist kuni 12 min reageeriva reservini.Baltikum kasutab piirkondlikku sageduse hoidmiseks kahte tüüpi reservid – sageduse hoidmise reserve (Frequency Containment Reserves – FCR) ja sageduse taastamise reserve (Frequency Restoration Reserves – FRR). Sageduse hoidmise reserv käivitatakse arvestades süsteemi sageduse kõrvalekallet nimisagedusest ja reservi eesmärk on pidurdada üle sagedusala toimuvat sageduse muutust, antud reserv reageerib sekunditega. Sageduse taastamise reserv jaguneb automaatselt ja manuaalselt aktiveeritud reservideks, mille eesmärk on vabastada sageduse hoidmise reservi ja taastada süsteemi sagedus nimisagedusele. Reservide tehnilised nõuded ja piirkondlikult vajatavad kogused määratakse vastavalt Euroopa regulatsioonide põhimõtetele. Allikas: Eleringi varustuskindluse aruanne.
• Heitevaba hoone – väga väikese energiatarbega hoone, ei tekita kohapeal fossiilkütustest CO heitkoguseid ning ei tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid. Eesmärk on muuta hoonefond 2050. aastaks heitevabaks, võttes arvesse väliskliimat, kohalikke tingimusi, sisekliima kvaliteedi nõudeid ja kulutõhusust. Allikas: Artikkel 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, 24. aprill 2024, hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
• Madalatemperatuuriline kaugküte – kaugküttevõrgu soojuskandja pealevoolu temperatuur jääb aasta keskmisena alla 70˚C. Allikas: Low-Temperature District Heating Implementation Guidebook. IEA DHC Report, 2021
• Täiustatud biokütused – vedelad või gaasilised biokütuseid, mis on toodetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 II lisa A osas nimetatud toorainetest ning mis ei konkureeri toidu- ja söödatootmisega ning omavad suuremat kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaali.
• Strateegiline reserv – reservvõimsuse mehhanismi tüüp, kus etteantud tingimustel hangitakse piiratud ajaks elektri tootmisvõimsust (või tarbimise alla koormamise võimekust), mis eraldatakse ülejäänud elektriturult. Allikas: Elering_VKA_2024.pdf

ENMAK 2035 eelnõuga säilivad jätkuvalt riiklikud taastuvenergia eesmärgid: suurendada puhta energia tootmise osakaalu 2035. aastaks vähemalt 66% ja puhta elektri tootmise osakaalu 2035. aastaks vähemalt 80%.  

Aastani 2035 prognoositavad suuremad investeeringud taastuvenergia tootmisvõimsustesse peaksid juurde tooma kokku 2000-2500 MW (maismaa, meretuul ja päike). 

Tootmisvõimsuste jaoks on maismaal ruumi. On alasid, kus on olnud keskkonnaga seotud piiranguid ja seal arendusi edasi ka ei tehta, kui perspektiiv puudub. Kõige suurem takistus on aga lõppfaas ja inimfaktor. Kui kohalik kogukond ja omavalitsus ei soovi oma piirkonda tuuleparki, siis tuleb selle otsusega leppida. Sellisel juhul tuleb ühiskonnana aga leppida ka kõrgema elektrihinnaga.  

Muu hulgas saab Riigikogu soodustada hübriidparkide tuul-päike-akud rajamist, luua KOV-dele eeliseid, kus need rajatakse. 

Täna on töös mitmeid eri- ja detailplaneeringuid, samuti üldplaneeringuid, mis kavandavad tuuleenergiat laiemalt. Nende potentsiaalne koguvõimsus võib ulatuda kuni 3521 MW-ni. Sellest 1851 MW on menetluses detailplaneeringutega.  

Põhiküsimus ongi finantseerimises ja väga suur väljakutse on ka omakapitali investorite leidmine.   

Ehitamisel 200 MW, sh sel aastal 100 MW. Sagedusreservide hankest 30-40 MW. Sagedusreservid on korraliku buumi tekitanud – lähema 3-4 aastaga peaks turule tulema 1000 MW, näeme sama Eleringi andmetest liitumistaotluste baasil. Riigikogust läbi läinud eelnõu salvestuse topeltmaksustamise kaotamiseks. Liigume õiges suunas.  

Osa vastuseisust on põhimõtteline, et teatud piirkonda tuuleparki ei soovita, kuid sellega tuleb aega võtta ja vaeva näha. Oluline on kindlasti arutleda, kas kohaliku kasu instrumendi juures võiks veel olla tahke, mis aitaksid nii kohalikku omavalitsust kui ka kogukonda. See on avatud arutelu.  

Asendada vanu põlevkivi plokke, tasakaalustada lisanduvaid juhitamatuid võimsusi ja tagada tipukoormusel varustuskindlus. 

Arengukavast otsitakse sageli tootmise portfelli, kuid oleme lahti kirjeldanud tootmisvõimsuste portfelli.  

Uus Auvere plokk maksab miljard eurot, mida meil pole niisama turult võtta. Süsiniku püüdmine 1,3 miljardi euro juures. Enefit Poweri arvutuse kohaselt seega 288 EUR/MWh, sh 176 EUR/MWh süsiniku püüdmine, logistika ja ladestus. Küll aga investeeringut ei hakka keegi tegema, kui see on 200 EUR/MWh.  

Arengukavas on näha, milliseid võimsuseid peaks Eestis juurde tulema. Kõne all on juhitavad võimsused, mida peaks olema 1200-1600 MW-i 2035. aastaks. Taastuvelektri koguvõimsus peaks olema sihina 3800-5700 MW-i 2035. aastaks. Välja on toodud sammud, kuidas selleni jõutakse. Eraldi on välja toodud, et vaja on ka salvestust. Sellise portfelliga on võimalik katta 100% Eesti elektrinõudlust. 

Rootsi valitsus kinnitas käesoleval suvel programmi, mille eesmärk on laenata tuumajaama rajamiseks rahalisi vahendeid. Lisaks on sellega seotud ka hinnavahelepingud ehk CFD-d, mida Eestis ei aktsepteeritud.  

Eestis töötatakse käendusinstrumendi kallal, kuna elektrihind ei saa jääda madalaks tarbimise kasvu tõttu. Kui tarbimist tuleb juurde, kuid tootmine ei tule järgi, siis on selge, et hind läheb üles. Hetkel ollakse ajahetkes, kus turg otsib mõistlikumat tasakaalupunkti, kuid selge on ka, et pank ei soovi end nii pika perioodiga kui 20-30 aastat siduda. 

ENMAK-s räägime tootmisvõimekusest erinevate energiaallikatega, tootmine sõltub turuolukorrast. Tootmise portfell on lahti kirjutatud, kuid kui palju nad tootma hakkavad sõltub turuolukorrast. 

Elektritarbimise katmiseks on vajalikud taastuvelektri võimsused (tulevad turupõhised), juhitavad tootmisvõimsused (põhivõrgu ettevõtja korraldab vastavate meetmetega uute võimsuste rajamise), akupargid jm salvestid (turupõhiselt), välisühendused (uute välisühenduste investeerimisotsus tehakse 2027/2028). 

Võrgutasud ja nende hinnasurve on probleem üle maailma. Osalt on see seotud sellega, et uusi seadmeid ei ole võimalik saada sama hinnaga, mis teatud aastad tagasi. Ühtlasi on muutused ka hoolduse jms hindades. Esmane roll ja vastutus rahastuse tagamisel on ettevõttel endal, kellel on selleks mõeldud võrgutasu. Võimaluse korral on ka riik toetanud nt taaste- ja vastupidavusrahastust nii Eleringi kui Elektrilevi investeeringuid.  

ENMAK 2035 ei räägita sellest, milline n-ö fikseeritult peaks olema riigi elektritarbimine, sest seda on võimatu prognoosida. Eesti peab olema valmis kõikideks stsenaariumideks. Sellest loogikast ENMAK ka lähtub. Luuakse tingimused selleks, et tootjaid tuleks, juhul kui tarbimine siia tekib.  

Energiajulgeoleku tagamine on prioriteet. Saartalitluse olukorras toimimiseks vajalike võimsuste olemasolu tagamine  toimub arvestades turu muutusi ja seonduvaid kulusid. Energiasektoris tekib peamine KHG heide põlevkivist elektrienergia tootmisel, mis pääseb turule kallima elektrihinna korral, tiputarbimisel, st siis, kui vanade põlevkivielektrijaamade käivitamine on tasuv. 

Eestis pole seni geoloogiliste uuringute käigus valget vesiniku leitud. Rohevesinik on võimalik toota nt tuuleparkides. 

Kohaliku rohelise vesiniku väärtusahela kujunemisel on kõige tähtsam eeltingimus odava taastuvelektri piisav kättesaadavus. Eesti kontekstis saab toota rohelist vesinikku kestlikust biometaanist või veest elektrolüüsi teel taastuvelektri abil.  

Antud mõõdiku kustutame ENMAK lõppversioonis, kuna tarbimise mahus tootmisvõimekused on tagatud juhitavate ja taastuvenergia võimsuste kaudu, kuid turupõhisel tootmisel pole võimalik tagada riiklike meetmete kaudu ekspordi mahus toodangut. 

Puuküte ei kao kusagile.   

Hetkel on käimas uuring koos taanlastega selles osas, kuidas elektrihinnad võiksid kogu piirkonnas välja kujuneda. Seal vaadatakse nii Lätit, Leedut kui ka Soomet. 

Naaberriikides juba reaalselt ka ehitatakse. Kõige rohkem ilmselt mõjutab Eestit see, mis hakkab toimuma Soomes. Kohe valmib uus ühendus Rootsi ja Soome vahel. Ühtlasi on oluline, kui palju tööstust hakkab Soome juurde tulema. Suurtööstus pigem läheb Põhja-Rootsi poole, mis tähendab, et ka seal hakkab hind tõusma, mis omakorda mõjutab Soomet.  

Meil on juba olemas transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. Ajalooliselt on energeetika ja transpordi poliitika eest vastutanud eri ministeeriumid. Samas ma ei ütleks, et ENMAK ei anna põhjalikku ülevaadet transpordisektorile. Me räägime seal KLIMi vaates eelkõige transpordikütuste tarbimisest, millest aastaks 2035 peaks moodustama puhta energia osakaal vähemalt 26%, samuti peaks vähenema transpordisektori kasvuhoonegaaside heide.  

N-1-1 on elektrisüsteemi varustuskindlust iseloomustav kriteerium. Kriteerium on täidetud juhul, kui ühe elektrisüsteemi elemendi avariiline väljalülitamine teise elektrisüsteemi tööd oluliselt mõjutava elemendi hoolduse ajal ei too kaasa suure mõjuga tootmisvõimsuste puudujääki elektrisüsteemis.

Elektri tootmise võimekus Eestis on piisav, et katta Eesti elektrivajadus Eesti suurima elektri tootmise seadme ja võimsaima välisühenduse samaaegse rikke korral. Hetkel on Eesti suurim elektri tootmise seade 300 MW Auvere energiablokk ja kõige võimsam välisühendus 650 MW Estlink2.

HHI on Herfindahl-Hirschmani indeks, mis varieerub vahemikus 0-10 000 ning mille suurim väärtus iseloomustab gaasituru suuremat sõltuvust ühest gaasimüüjast.

Lisa 1 sisaldab kavandatavate tegevuste ja tugiteemade kirjeldust.
Lisa 2 on olukorra analüüs.
Lisa 3 on ülevaade varasematest tulemus- ja mõjuhindamistest.
Lisa 4 on mõjude eelhindamise kokkuvõte.
Lisa 5 on ülevaade mõõdikute metoodikast ja allikatest.
Lisa 6 sisaldab kaasamise protsessi (sh eelnõule laekunud ettepanekute ja vastuste tabelit).
Lisa 7 on kohalike omavalitsuste kaasamine ja seire ENMAK 2035 eesmärkide täitmisel.
Lisa 8 on ENMAK 2035 koostamise ettepanekus lisas 3 lahendamist vajavate küsimuste vastused. 

ENMAK 2035 eelnõude infosüsteemis (Riigikogule esitamiseks)

ENMAK 2035 eelnõu neljas versioon (15.07.2025)

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu.pdf | 118 KB | pdf
Lisa 1. ENMAK 2035 eelnõu.pdf | 611.73 KB | pdf
Lisa 2. ENMAK 2035 eelnõu seletuskiri.pdf | 1.09 MB | pdf
Lisa 3. ENMAK 2035 eelnõu lisa 1.pdf | 1.19 MB | pdf
Lisa 4. ENMAK 2035 eelnõu lisad 2-8.pdf | 3.57 MB | pdf
Lisa 5. ENMAK 2035 lühikokkuvõte.pdf | 160.7 KB | pdf

___________________________________________________________________

Arengukava neljanda versiooniga seotud materjalid:

Tutvu ENMAK 2035 mõjude hindamiste infoga

Arengukava ettevalmistavate tegevuste, sh töörühmadega seotud teave: ENMAK 2035 koostamine | Energiatalgud 

Arengukava eelnõu kolmas versioon (13.11.2024)

Asjaomaste asutuste seisukohtade alusel täiendatud ENMAK 2035:

Arengukava eelnõu teine versioon (21.03.2024)

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele kliimaministeeriumi poolt aprilli lõpus asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks saadetud ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande aluseks olev ENMAK 2035 versioon 21.03.2024:

Arengukava eelnõu esimene versioon (17.11.2023)

ENMAK 2035 dokumendid:

• toimib vaba, toetusteta ja avatud kütuse- ja elektriturg
• elektri tootmise võimekus Eestis on piisav, kui on täidetud N-1-1 kriteerium* (tootmisseadmete vaates)
• Eesti elektrisüsteem on sünkroniseeritud Euroopa Liidus juhitava sünkroonalaga
• taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustab 50% sisemaisest elektri lõpp-tarbimisest ning uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamine toimub avatud elektrituru tingimustel ilma täiendavate siseriiklike toetusteta
• suurima tarneallika osakaal Eesti gaasiturul ei ületa 70%
• suurima gaasimüüja osakaal Eesti gaasiturul ei ületa 32%
• gaasiturul on toimunud oluline turukontsentratsiooni vähenemine ja gaasituru kontsentreerituse tase HHI** on alla 2000
• säilitatud on kaugküttesüsteemid piirkondades, kus need on kestlikud ja võimelised pakkuma tarbijatele soodsaid ja keskkonnanõudeid arvestavaid energialahendusi
• 80% Eestis toodetud soojusest toodetakse taastuvate energiaallikate baasil, kohalike energiaallikate olulisust soojuse tootmisel suurendab veelgi turvas. Eesmärk saavutatakse valdavalt turupõhiselt
• jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas ei ületa 90 minutit, mis saavutatakse ilma täiendava koormuseta tarbijatariifile
• läbi rekonstrueerimistegevuse on suurenenud hoonete energiatõhusus (väikeelamutest 40% = C või D energiatõhususarvu klass; korterelamutest 50% = C; mitteelamud 20% = C)
•  uued hooned vastavad liginullenergiahoone energiatõhususarvu väärtusele
• 37% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete summaarsest netopindalast asub hoonetes, mis vastavad vähemalt 2013. aastal jõustunud energiatõhususe miinimumnõuetele
• sõidukipargi kütusekulu aastal 2030 ei ületa 2012. aasta taset (8,3 TWh)