Töörühmade liikmed

Töörühmade koosseis erineb valdkonniti: 

• Energeetika töörühm.pdf | 134.07 KB | pdf
• Transpordi ja liikuvuse töörühm.pdf | 136.66 KB | pdf
• Merenduse töörühm.pdf | 129.22 KB | pdf
• Ruumiloome ja hoonete töörühm.pdf | 136.33 KB | pdf
• Elurikkuse ja maakasutuse töörühm.pdf | 137.81 KB | pdf
• Kestliku toidusüsteemi töörühm.pdf | 137.59 KB | pdf
• Ettevõtluse ja ressursikasutuse töörühm.pdf | 142.33 KB | pdf
• Ringmajanduse töörühm.pdf | 128.76 KB | pdf
• Tööstuse ja maavarade töörühm.pdf | 117.59 KB | pdf

Töörühmade kohtumised

500 inimest arutas kliimakindla tuleviku üle 

Kuu aja jooksul said Eesti inimesed arvamusrännaku käigus arutada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning valmiva kliimakindla majanduse seaduse üle. Arutelude tulemusena esitati Kliimaministeeriumile ligi 300 poliitikakujundamise ettepanekut. 

Arutelude eesmärk oli koguda ettepanekuid inimestele olulistel ja igapäevaeluga haakuvatel teemadel, mida koostatav kliimakindla majanduse seadus ja rohereform võivad hakata mõjutama või mida on juba praegu muutuste elluviimiseks vaja teha. Vabalt valitud ajal, kohas ja koosseisus toimunud arutelud andsid kõigile soovijatele võimaluse avatult kaasa rääkida.  

„Suur tänu kõigile, kes kaasa mõtlesid ja arutasid ning oma ideid ka meiega jagasid. Need 500 inimest, kes aruteludeks kokku tulid, näitavad selgelt, et kliimamuutustega seonduvates teemades ja lahenduste leidmises soovitakse kaasa rääkida. Meile jõudnud ettepanekud  seejuures näitavad, et inimestele on oluline kvaliteetne elukeskkond, hästi toimiv transpordisüsteem ning hoitud loodus - kõik need teemad on tähtsal kohal ka kliimakindla majanduse seaduse koostamisel,“ kommenteeris Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas. 

Arutlemiseks pakkus Kliimaministeerium välja üheksa teemat, kuid arutleda võis ka muudel seonduvatel teemadel. Kohtumiste kõige populaarsemateks teemadeks osutusid loodushoid ja jätkusuutlik maakasutus, kliimasäästlik ehitus ja linnaplaneerimine, kliimamuutustega kohanemine, säästev liikuvus ning jäätmed ja ringmajandus. Konkreetseid ettepanekuid sõnastasid arutlejad nii omavalitsusele kui ka riigile. 

Näiteks igapäevaelulistes küsimustes ootavad inimesed mugavamaid jäätmete liigiti kogumise võimalusi, selgemaid märgistamis- ja sortimisjuhiseid ning pakendite pandisüsteemi laienemist. Samuti soovivad arvamusrännakul osalejad näha riigi toetuste kasvu vanade majade renoveerimiseks ja energiatõhususe suurendamiseks ning toetuste taotlemise protsessi lihtsustamist.

Lisaks kerkis korduvalt esile ootus elukvaliteedi ja infrastruktuuri parandamiseks linnades: kergliikluse arendamine, jalgrattaga liiklemise võimaluste laiendamine ja üldisem liikluse sujuvuse parandamine. Aga ettepanekuid tehti ka isiklike sõiduautode kasutuse vähendamiseks ning ühistranspordi arendamiseks maapiirkondades.  

Riigi kliimapoliitika kujundamisel rõhutati mitmetel aruteludel vajalikkust täita IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu) poliitikakujundamise soovitusi, näiteks fossiilkütuste kasutamise lõpetamist. Eraldi toodi välja vajadus arvestada kliimaseaduse koostamisel võimalike muutustega poliitikamaastikul, et valitsuste vahetumisega säiliksid riigi pikaajalised suunad ja otsused kliimaneutraalsuse poole pürgimisel. 

Riigi majanduspoliitika kujundamisel soovitasid arutelude osalejad hoida joont, et rohereform ei pidurdaks majanduskasvu, ent samas ei peaks kõik tegevused olema üles ehitatud kasvule. Ettevõtluse edendamiseks tehti ettepanek riigile aidata erasektoril muuta ärimudeleid keskkonnasõbralikumaks ning suunata selleks ka toetusi. 

Aruteludelt laekus kokku ligikaudu 300 ettepanekut. Osa neist on juba kliimaseaduse koostamisel arvesse võetud. Teine osa ettepanekutest on aga spetsiifilisemat laadi ning vajab täiendavaid analüüse – neid saab arutada ja arvesse võtta siis, kui rohereformi käigus hakatakse muutma teisi valdkondlikke seadusi, määruseid või arengukavasid. 

Kogu- ja seltskondlikud arutelud toimusid 14 maakonnas. Kõige aktiivsem oli osavõtt Harju-, Tartu- ning Hiiumaal. Kokku kohtuti 46 paigas. Neist 21 arutelu olid avalikud, 25 peeti isekeskis.  

Ühtekokku kogunesid kliima ja keskkonna tuleviku üle nõu pidama üle 500 inimese. Mõttevahetustel osales keskmiselt 10 inimest, kõige populaarsemale kohtumisele kogunes suisa 38 osalejat. Keskmiselt kestsid mõttevahetused kaks tundi, kõige pikem arutelu oli suisa viis tundi pikk. 

Arvamusrännaku formaadina toimunud arutelud toimusid 15. märtsist 15. aprillini. Arvamusrännaku kokkuvõtteks toimus 8. mail Kliimaministeeriumis arutelujuhtidele lõpuseminar. Koos ministeeriumi asekantslerite ja teiste eksperidega arutleti saadetud ettepanekuid ning võimalusi nende arvestamiseks edaspidisel poliitikakujundamisel. 

• Ettevõtluse kliimamõju.pdf | 131.89 KB | pdf
• Jäätmed ja ringmajandus.pdf | 104.92 KB | pdf
• Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine.pdf | 127.05 KB | pdf

• Kliimasõbralik toidusüsteem.pdf | 98.04 KB | pdf
• Kliimasäästlik ehitus ja linnaplaneerimine.pdf | 95.51 KB | pdf
• Kohaliku omavalitsuse roll ja regionaalareng.pdf | 98.34 KB | pdf
• Loodushoid ja jätkusuutlik maakasutus.pdf | 99.44 KB | pdf
• Maavarade kaevandamine ja kasutamine.pdf | 105.19 KB | pdf
• Säästev liikuvus.pdf | 150.34 KB | pdf

Arvamusrännaku eesmärk oli anda sõna võimalikult paljudele inimestele ning koguda ettepanekuid inimestele olulistel ja igapäevaeluga haakuvatel teemadel, mida  kliimaseadus võib hakata mõjutama. Seda kõike selleks, et uus seadus saaks võimalikult hea ja sobiv kõigile.

Kuidas Arvamusrännak täpsemalt käis?

• 15. märtsist 15. aprillini 2024. aastal toimusid suuremad ja väiksemad arutelud üle terve Eesti nii raamatukogudes, saunalavadel, suguvõsa kokkutulekutel kui ka kõikjal mujal, kus inimesed otsustavad kokku tulla
• Arutelu vedas eest ja kutsus kokku arutelujuht 
• Arutelujuht leidis sobiva ruumi arutelu korraldamiseks
• Arutelujuht kaasas osalejaid – arutelud võisid olla kinnised ehk isiklikult kutsutud osalejatega või avatud osalejaskonnaga, sel juhul sai jagada avaliku arutelu infot ka Arvamusrännaku veebilehel
• Arutelujuhi eestvedamisel või üheskoos valiti teema(d), mille arengu osas sooviti kaasa rääkida; arutleda võis ka enda pakutud vabal teemal, mis lähtub arutelugrupi soovist
• Arutelu läbiviimiseks oli loodud metoodika ja vajalikud abimaterjalid 
• Ühise arutelu käigus tekkinud ideed ja ettepanekud koondati ning edastati Arvamusrännaku veebilehe kaudu algatuse korraldajatele 

Arvamusrännaku arutelujuhiks sobis igaüks - oodatud olid kõik huvilised, teiste seas kogukondade ja erinevate eluvaldkondade aktiivsed eestvedajad, samuti need, kes soovisid end eestvedaja rollis proovile panna. Ühtlasi avas see võimaluse kuuluda Arvamusrännaku arutelujuhtide kogukonda ja aidata vabatahtliku panustajana vahetult kaasa Eesti riigi arengule.

Riigikantselei koos Kasvulava meeskonnaga on loonud arutelu juhtimiseks vajaliku metoodika ja juhendmaterjalid, mis on kättesaadavad kõigile arutelujuhtidele. Lisaks korraldas Kliimaministeerium arutelujuhtidele neli veebikoolitust. Koolitustel said huvilised viia end kurssi arutelumetoodikaga ning lihvida oskusi arutelude sujuvaks juhtimiseks. Koolitas ja hiljem konsulteeris Mai Timmi.

• Juhendmaterjal arutelujuhile | 1.32 MB | pdf
• Lisamaterjal: kolme horisondi tööleht | 44.96 KB | pdf
• Lisamaterjal: teekaardid | 1.35 MB | pdf
• Lisamaterjal: arutelujuhi eneseanalüüs | 190.42 KB | pdf
• Hea arutelu tavad ja kokkulepped | 130.17 KB | pdf

Arvamusrännaku arutelujuhid koos osalejatega said valida üheksa teema vahel, mille pakkus välja Kliimaministeerium. Soovi korral võis arutleda ka enda või arutelugrupi pakutud vabal teemal. 

Arutelude tulemused saadeti kliimaministeeriumile. Arutelude tulemid koos Kliimaministeeriumi kommentaaridega on nähtavad ülal.