Globaalne kliimaeesmärk on seatud Pariisi kokkuleppega. Detsembris 2015 toimunud Pariisi kliimakonverentsil COP21 võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. aastal. Euroopa Liit ratifitseeris selle 5. oktoobril 2016.
Pariisi kokkuleppe põhieesmärgid on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga ning teha ühiseid jõupingutusi selleks, et temperatuuri tõus piirduks 1,5 °C-ga.
Sellest kohustusest lähtudes on ELi liikmesriigid 2019. aastal kokku leppinud kliimamääruse raames, et Euroopast saab 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne majandus ja ühiskond. EL kliimamäärus seab eesmärgiks ka ühtlase liikumise kliimaneutraalsuse suunas, selleks on 2030. aastaks heitgaaside vähendamise eesmärgiks 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Euroopa Liidu kliimapoliitika tugineb kolmele alustalale, milleks on: ETS (Emissions Trading System) ehk HKS (Heitkogustega kauplemise süsteem); ESR (Effort Sharing Regulation) ehk Jagatud jõupingutuste määrus ja LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry) ehk Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus.
-
Kliimapoliitika põhialused
Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Tagatud on kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutustega kohaneda, et kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.
-
Kliimamuutustega kohanemise arengukava
2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
-
Kliimarahastus
Euroopa Liidu kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulust vähemalt pool tuleb kasutada kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamiseks. Järgnevalt saab täpsemalt lugeda kliimarahastusest ning Eesti toetatud kliimaprojektidest.
Laste õigused
ÜRO Lapse Õiguste Komitee koostas 2023. aastal lapse õiguste konventsiooni sisustava üldkommentaari, milles käsitletakse keskkonna- ja kliimamuutuste mõju laste õigustele. Õiguskantsleri büroo on tõlkinud eesti keelde kokkuvõtte, mis on koosatud just laste jaoks. Kokkuvõttega saab tutvuda siin.
Viimati uuendatud 29.11.2024
