Kasvuhoonegaaside heidet mõjutavad mitmed erinevad tegurid, kuid olulisemad neist on majanduslik olukord riigis, tarbitud kütuste liigid ning kogused nii elektri- ja soojatootmises kui ka transpordis, tööstuse mahud (põlevkiviõli tootmismaht, puidu- ja turbatööstuse mahud) ning inimeste harjumused. Kasvuhoonegaaside inventuur peegeldab muutusi ühiskonnas – nt kütuste tarbimise eelistamist vastavalt kütuse hinnale, seda ilmestab maagaasi tarbimise vähenemine energiakriisi tagajärjel. Samuti on trendidest näha, et COVIDi aastad tõid küll järsud muudatused, kuid need polnud jätkusuutlikud ja pandeemia järgselt heitkogused taas kasvasid. Heitkoguste vähendamiseks on vajalik leida jätkusuutlikud ja püsivad lahendused ning ühiskonna harjumuste ümberkujundamise viisid. Seni on näha, et heitkoguste vähenemine on pikemaajalises vaates on kiirem neis sektorites ja ettevõtetes, mis kuuluvad kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi.
Eesti kasvuhoonegaaside täpsemad andmed koos selgitustega on leitavad Keskkonnaportaali lehelt. Siseriiklikult esitleme andmeid pisut teises jaotuses, mis paremini ühtib Eesti poliitikakujunduse vaatega. Seejuures on heitkoguste kogumaht ja info kogumise metoodikad samad, vaid kategooriatesse jagamine on erinev. Rahvusvahelisel tasemel IPCC juhiste alusel koostatud inventuuriaruanded on allalaetavad siit.
Kasvuhoonegaaside heide 1990-2024
2026. a märtsis valminud kasvuhoonegaaside (KHG) riiklik inventuur sisaldab kasvuhoonegaaside andmeid energeetika, transpordi, tööstuse, hoonete, põllumajanduse, jäätmete ning maakasutuse, selle muutuse ja metsanduse sektoritest perioodil 1990-2024. Kliimaministeeriumi kodulehel esitletud KHG andmed on Eesti poliitikakujunduse jaotuses, mis erineb rahvusvahelisest jaotusest, kuid annab suuremat selgust ja paremat tagasisidet poliitikakujundusele.
2024. aastal oli Eesti KHG heitkogus 12,15 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorita (tuntud ka lühendi LULUCF ehk land use, land use change and forestry järgi) oli heide 10,2 miljonit tonni CO2 ekv. Heide on vähenenud 9% võrreldes 2023. aastaga ja 66,5% võrreldes 1990. aastaga. Peamine vähenemine toimus energeetikasektoris, kus heitkogused kahanesid aastaga 16%. 2024. aastal toodeti vähem elektrit fossiilkütustest, samal ajal kui taastuvenergia tootmise osakaal kasvas.
2024. aastal tulenes suurem osa KHG heitkogusest energeetikasektorist moodustades koguheitest 26%, järgnes transport 21%, tööstus 18%, maakasutus ja metsandus 16% ning põllumajandus 15%. Hoonete ning jäätmete sektori osakaalud olid oluliselt väiksemad moodustades vastavalt 3% ja 2% kogu riigi heitkogusest.
Energeetika sektor on Eestis suurim kasvuhoonegaaside tekitaja, sektori heide moodustas 2024. aastal 26% koguheitest. Energeetika heidet saab vähendada võttes rohkem kasutusele taastuvenergeetikat. Energeetikaga seotud heitkogused varieeruvad aastast aastasse peamiselt majandussuundumuste, energia allikate ja ilmastikutingimuste tõttu. 2024. aastal vähenesid energeetikasektori EL heitkogustega kauplemissüsteemi kuuluvate käitiste heitkogused ligi 18% peamiselt seetõttu, et madalad elektrihinnad ei võimaldanud kõrge tootmiskuluga põlevkivielektril turule pääseda. Energeetika sektori heitkogused on langenud 7,1 miljonilt 3,1 miljoni tonnini kahe aasta võrdluses (2022 vs 2024).
Transpordi sektori heitkogused moodustavad 2,5 miljoni tonniga 19% kogu heitkogusest. Andmed näitavad, et kuigi säästlikumate sõidukite osakaal kasvab, ei ole transpordi heitkogused vähenenud, sest sõiduautode läbisõit on jäänud varasemaga samale tasemele. Tööga hõivatutest liikusid töö ja kodu vahel autoga 59% Eesti inimestest. Ühissõidukiga liiguti 18% ning jala või rattaga 17% tööl käimistest. Endiselt tehakse linnas palju lühikesi, alla 5 km autosõite, mida oleks võimalik asendada muude liikumisviisidega. Selle muutmiseks on väga oluline ühistranspordi arendamine ning muude liikumisviiside soodustamine.
Millised kasvuhoonegaasid Eestis tekivad?
Eesti kõige levinum kasvuhoonegaas 2024. aastal oli süsinikdioksiid (CO₂), mis moodustas 81% kogu riigi kasvuhoonegaaside heitkogusest.
Süsinikdioksiidile järgnevad metaan (CH₄) 9% ja dilämmastikoksiid (N₂O) 8%.
Fluorosüsivesinikud (nn F-gaasid) moodustavad 2% koguheitest.
Vaata aruandeid
Aruanne kajastab kasvuhoonegaase tarbimispõhiselt kohalike omavalitsuste kaupa. Kasutatud on 2023. aasta andmeid.
- Aruanne kajastab kasvuhoonegaase tarbimispõhiselt kohalike omavalitsuste kaupa. Kasutatud on 2022. aasta andmeid, sest need on kõige uuemad piisavalt täpsed andmed.
Eesti on kohustatud esitama Euroopa Komisjonile iga kahe aasta tagant teavet poliitikasuundade ja meetmete ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajate sidumise prognooside kohta. Kasvuhoonegaaside prognoosid koostatakse vastavalt riikliku inventuuri meetoditele ning neis eristatakse energeetika, transpordi, tööstuslike protsesside ja toodete (IPPU), põllumajanduse, jäätmemajanduse ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorit.
Alates 2021. aastast peab Eesti esitama Energialiidu ja kliimameetmete juhtimismääruse ((EL) 2018/1999) alusel Euroopa Komisjonile iga kahe aasta tagant teabe poliitikasuundade ja meetmete kohta ja kasvuhoonegaaside riiklike prognooside kohta.
Aruandes kirjeldatakse ja hinnatakse Eesti poliitikasuundi ja meetmeid, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid tulevikus vastavalt kehtivatele arengukavadele ja plaanidele ning esitatakse Eesti kasvuhoonegaaside riiklikud prognoosid kuni 2050. aastani, mis vastavad Euroopa Komisjoni poolt etteantud kriteeriumitele.
Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavaid poliitikaid ja meetmeid hinnatakse ning prognoosid koostatakse viiele valdkonnale: energeetika, tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine, põllumajandus, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ning jäätmekäitlus.
2026
2025
2024 vaheprognoosid
2023
Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus eesti ja inglise keeles.
2021
Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus eesti keeles
Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus inglise keeles (esitatud Euroopa Komisjonile)
2020
2019
Riiklikud kliimaaruanded (National Communication)
Aruanne sisaldab ülevaadet inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud riiklikest asjaoludest, informatsiooni kasvuhoonegaaside inventuuri, riiklike süsteemide ja registrite kohta, rakendatud ja kavandatud poliitikasuundade ning meetmete kirjeldust ja hinnangut, heitkoguste prognoose, kliimamuutustega kohanemiseks võetud meetmeid, kliimarahastusest ja tehnoloogia siirdest, ülevaadet teadustööst, süstemaatilisest seirest, keskkonnahariduspoliitikast ja ühiskonna teadlikkusest ning kliimamuutustega seotud koolitustest ja programmidest.
Kõik Eesti kliimaaruanded on avalikustatud ka ÜRO kodulehel inglise keeles.
Riiklikud kliimaaruanded ÜRO kodulehel
Kahe aasta kohta esitatavad aruanded (Biennial Report)
Eesti on kohustatud iga kahe aasta tagant esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile kahe aasta kohta aruande. Aruanne sisaldab informatsiooni inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende suundumuste kohta, kõigi majandussektorite heite koguselise vähendamise kohustuse, kohustuse täitmise edenemise ja selle prognooside kohta.
Kõik Eesti kahe aasta kohta esitatavad aruanded on avalikustatud ÜRO kodulehel inglise keeles.
Kahe aasta kohta esitatavad aruanded ÜRO kodulehel
Läbipaistvusaruanne (Biennial Transparency Report, BTR)
Läbipaistvusaruanne on uus aruandluse vorm, mida esitatakse Pariisi kokkuleppe alusel iga kahe aasta tagant. Kui varasemad Biennial Report aruanded sisaldasid teavet peamiselt riigi kasvuhoonegaaside heitkogustest ja nendega seotud trendidest, siis BTR on laiapõhjalisem, luues läbipaistvuse ja selguse eesmärkide ning tulemuste hindamisel. BTR koondab kõik olulisemad kliimaga seotud andmed ühtsesse ja võrreldavasse vormi, võimaldades hinnata edasiminekut nii kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel kui ka kliimamuutustega kohanemisel.
Eestikeelne kokkuvõte:
Eesti on Kyoto protokolli kohaselt kohustatud avalikustama teabe, mille leiab nii eesti kui inglise keeles keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
Teabe avalikustamine
Kyoto protokolli artikli 7 punkti 4 kohaselt avalikustab Eesti teabe vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisa paragrahvidele 45–48 / According to the Kyoto Protocol article 7 point 4 Estonia publishes information pursuant to paragraphs 45 through 48 of the annex to decision 13/CMP.1. Teave on kättesaadav nii siin kui ka Euroopa Liidu registrisse sisse loginud kasutajatele registri veebilehel.
Ülevaade erinevatest arvelduskontodest ning kontoomanike kontaktid / Overview about holding accounts, account holders and contact information:
(13/CMP.1 Annex II paragrahv 45*)
- Riigi arvelduskontod / Party Holding Accounts
- Kauplemiskontod / Trading Accounts
- Käitajate arvelduskontod / Operator Holding Accounts
Täiendavat teavet kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise Eesti registris olevate arvelduskontode kohta on võimalik leida Euroopa komisjoni hallatavast Euroopa Liidu tehingulogi ehk EUTL kodulehelt.
*In line with the data protection requirements of Regulation (EC) No 45/2001 and Directive 95/46/EC and in accordance with the Commission Regulation (EU) no 2019/1122, the information on account representatives, account holdings, account numbers, all transactions made and carbon unit identifiers, held in the EUTL, the Union Registry and any other KP registry (required by paragraph 45) is considered confidential.
Teave ühisrakendusprojektide kohta Eestis / Information about Joint Implementation projects
(13/CMP.1 Annex II paragrahv 46)
viimati kontrollitud / latest review 05.07.2013
Ühisrakendusprojektide ülevaade / JI projects overwiev
Info on leitav ka UNFCCC lehel
2008–2012 kohustusperioodi ühikute ülevaade / Commitment period 2008-2012 units overview
(13/CMP.1 Annex II paragrahv 47*)
| Ühiku tüüp / Unit type | Kogus / Quantity | Allikas / Source | |
| Lubatud koguse ühik / Assigned Amount Unit | AAU** | 196 062 637 t/CO2eqv | "Report of the review of the initial report of Estonia" FCCC/IRR/2007/EST |
| Riiklik jaotuskava 2008–2012 / National Allocation Plan 2008-2012 | EUA*** | Kinnitatud 05.12.2011/ Approved by European Commission 05.12.2011 | Riiklik jaotuskava 2008–2012 / National Allocation Plan 2008–2012 |
| Uute sisenejate reserv / New entrants reserve | EUA | Kinnitatud 05.12.2011/ Approved by European Commission 05.12.2011 | Uute sisenejate reserv / New entrants reserve |
| Ühisrakendusprojektide reserv / Joint Implementation project reserve | EUA | Kinnitatud 05.12.2011/ Approved by European Commission 05.12.2011 | Ühisrakendusprojektide reserv / Joint Implementation project reserve |
| Kohustusperioodi reserv / Commitment Period Reserve | AAU | 83 286 042 t/CO2 eqv | FCCC/ARR/2011/EST.Framework Convention on Climate Change Distr.: General 15 March 2011 |
* Holding and transaction information pursuant to paragraph 47 is provided on holding type level. The detailed information on transactions is considered confidential in accordance with the Commission Regulation (EU) no 2019/1122.
** AAU – Assigned Amount Unit ehk lubatud koguse ühik (LKÜ), mis on välja antud vastavalt Euroopa komisjoni otsuse 280/2004/EÜ artikli 7 lõikele 3.
*** EUA – European Union Allowance ehk lubatud heitkoguse ühik (LHÜ), mis on välja antud vastavalt Euroopa Liidu direktiivi 2003/87/EÜ peatükile III.
Kyoto protokolli alusel välja antavate ühikute ülevaade perioodi lõikes on kättesaadav Standardse Elektroonilise Formaadi (Standard Electronic Format) ehk SEF aruandes / Information about Kyoto Protocol Units for the commitment period is available in Standard Electronic Format (SEF)
1. SEF EE 2008
2. SEF EE 2009
3. SEF EE 2010
4. SEF EE 2011
5. SEF EE 2012
6. SEF EE 2013
7. SEF EE 2014
8. SEF EE 2014 CP2
9. SEF EE 2015 18.11.2015
10. SEF EE 2015
11. SEF EE 2015 CP2
12. SEF EE 2016
13. SEF EE 2016 CP2
14. SEF EE 2017
15. SEF EE 2017 CP2
16. SEF EE 2018 CP2
17. SEF EE 2019 CP2
18. SEF EE 2020 CP2
Eestis on Keskkonnaministeerium pädev asutus, kes võib kaubelda riigi lubatud heitkoguse ühikutega, mis on Kyoto protokolli alusel välja antud / Estonian Ministry of the Environment as Competent Authority is authorised to trade with Party Kyoto units
(13/CMP.1 Annex II paragrahv 48*)
* In line with the data protection requirements of Regulation (EC) No 45/2001 and Directive 95/46/EC and in accordance with the Commission Regulation (EU) no 2019/1122, the legal entity contact information (required by paragraph 48) is considered confidential.
Viimati uuendatud 29.04.2026
