2024. aasta mais kinnitatud Euroopa Liidu nullnetotööstuse määrus (Net-Zero Industry Act) seab eesmärgiks katta aastaks 2030 kohalike kliimasäästlike tehnoloogiate tootmisvõimekusega 40% ELi tarbimisvajadusest. Määrus rõhutab kliimasäästlike tehnoloogiate, nagu näiteks CCU/S ja vesinikutehnoloogia, arendamise olulisust ja seeläbi ELi konkurentsivõime ning tööstuse vastupidavuse ja kliimakindluse toetamist.
Näiteid kliimasäästlikest tehnoloogiatest
Süsinikumajandus
Süsiniku kogumise ja kasutamise (Carbon Capture and Utilization ehk CCU), süsiniku kogumise ja säilitamise (Carbon Capture and Storage ehk CCS) ning süsiniku sidumise, sh süsiniku otse õhust kogumise ja säilitamise (Direct Air Carbon Capture and Storage ehk DACCS) ja bioenergia süsiniku kogumise ja säilitamisega (Bioenergy Carbon Capture and Storage ehk BECCS) tehnoloogiad saavad olla võtmeosad kliimamuutuste leevendamise strateegiates. .
Biogaas
Euroopa Liidu ning Eesti kliima- ja keskkonnapoliitika seab muu hulgas ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergia ja -kütuste kasutamisele energeetikas, tööstuses ja transpordisektoris. Eesti on seadnud sihiks 2050. aastaks kliimaneutraalsus saavutada. Biogaasil/biometaanil on oluline roll seatud sihi, sh 2035.a ja jõupingutuste jagamise määruse (JJM) vahe-eesmärkide saavutamisel ning sektorite konkurentsivõime tagamisel.
Biogaas/biometaan on kohalik taastuvressurss, mis aitab energia varustuskindlust tagada transpordis (hajatootmine), energeetikas ja tööstuses, kuid lisaks on oluline põllumajanduses (sektori kasvuhoonegaasi (KHG) heite vähendamine) ja ringmajanduses. 2022. aasta sügise seisuga on Eestis kokku 17 biogaasijaama, millest 6 on biometaanijaamad. 2022. aastal toodeti biometaani Eestis 168 GWh (ehk ca 16,8 miljonit Nm3), millest 55 GWh toodeti loomasõnnikust, 35 GWh reoveesettest, 36 GWh toiduainetööstuse jääkidest, 37 GWh biojäätmetest ja 4 GWh muudest allikatest.
Vesinik
Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgi, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond. Samuti peab olema loodud valmisolek vähendada kliimamuutuste ebasoodsaid mõjusid. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse pikaajalise arengukava kohaselt on vesinikumajanduse toetamine kooskõlas teadus- ja arendustegevuse tugevdamisega, pakub kliimapoliitilisi lahendusi ning aitab kaasa tipptehnoloogiate kasutuselevõtule
Rohetehnoloogiate teekaardid
CO2 vabade või vähese heitega kütuste tootmine ja tarbimine
Uuringu eesmärk oli ülevaate koostamine CO2 vabade või vähese CO2 heitega kütuste tootmise ja tarbimisepotentsiaali väljaselgitamiseks Eestis. Selgus, et Eestil on potentsiaal CO₂-vabade kütuste tootmisel biomassi ja biojäätmete baasil. Transpordis ja kaugküttes saab lähiaastatel minna üle biometaanile ja elektrile, samas kui tööstuses ja merenduses vajatakse enam e-kütuseid või vesinikku. Õigete investeeringute korral on Eestil võimalik teatud kütuseid ka eksportida – eriti biometaani ja elektripõhist vesinikku pikemas perspektiivis. Kiireim viis biomassist toodetud kütuste osakaalu tõsta on biogaasijaamade (TVT 9) rajamine.
Teekaartide koostamist kaasrahastas Euroopa Liit RePowerEU projekti raames.
Puidu keemiline ja bioloogiline väärindamine
Eesti ülikoolides on vähemalt 14 üksust, mis on seotud puidu keemilise või bioloogilise väärindamisega. Tehnoloogia arendamise teekaardiga otsiti võimalusi, kuidas teadmisi praktikasse viia ja Eesti puitu võimalikult kõrgelt väärindada. Selgus, et arengupotentsiaali on:
- erinevate laboratoorsete pilootseadmete arendamisel suuremahulise tootearenduse jaoks, sh termo- ja biokeemiliseks töötluseks ning lignotselluloossel toormel põhinevate biopolümeeride sünteeriks;
- spetsiaalsete tehnoloogiliste protsesside arendamisel ja skaleerimisel nagu puidukeemia põhiste materjalide formeerimine kiududeks ja laminaatideks ning ülekriitiliste fluidumite ekstraktsioon puidu komponentide eraldamiseks ja modifitseerimiseks;
- analüütiliste seadmete arendamisel, sh automatiseeritud analüüsivõimekuse loomisel mõõteprotsesside kiirendamiseks, reaalajas jälgimiseks ja analüüside mahtude suurendamiseks.
CO2 püüdmise tehnoloogiad
Süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiad mängivad olulist rolli energeetika- ja tööstussektori kliimaneutraalsuse saavutamisel. Mõistmaks, kuidas CO2 püüdmise ja kasutamise tehnoloogiaid saab Eestis rakendada, tellis Kliimaministeerium CO2 püüdmise tehnoloogia kasutuselevõtu teekaardi. Teekaardi koostamise eesmärk on tööstuslike CO2 püüdmise ja jäädava ladustamise (CCS – Carbon Capture and Storage) ja kasutamise (CCU – Carbon Capture and Utilization) tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalike eelduste väljaselgitamine Eestis kuni aastani 2035.
Siseriiklikult on Eestil oluline kuni aastani 2035:
- erinevate riiklike toetuste välja töötamine, sh toetused CCUS tervikahelate välja arendamiseks, ja laiema teadlikkuse tõstmine;
- poliitilise visiooni loomine ja riiklikul tasandil selgete eesmärkide seadmine, sh pikaajaline CCUS eesmärk ning seejärel vastavasisuline lobitöö EL regulatsioonide suunal;
- ettevõtete toetamine ja nõustamine EL toetuste suunal, sh tegevused kujundamaks ja loomaks regulatiivset raamistikku, mis suurendaks energeetika- ja tööstusettevõtete motivatsiooni CCUS tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks ning ka kinnipüütud CO2 kasutamiseks toodetes.
Rohetiigri ja Rohetehnoloogia Liidu tehtud teekaardid
Eesti Rohetehnoloogia Liidu koostatud puhaste tehnoloogiate teekaart 2026–2035 on esimene sektoripõhine strateegiadokument, mis teeb ettepanekud ühise tegevusraamistiku loomiseks ning ühendab avaliku sektori, ettevõtluse, teadusasutused ja investorid ühtse visiooni ümber. Visiooni kohaselt on 2035. aastaks Eestist saanud rahvusvaheliselt tunnustatud puhaste tehnoloogiate ja puhta tööstuse arendamise, rakendamise ja eksportimise keskus, kus innovatsioon toetab majanduslikku tõhusust ja edu.
Rohetiiger on tööstuse analüüsis välja toonud võimalused tööstussümbioosiks ja vajaduse tehnoloogiliseks arenguks.
Viimati uuendatud 09.04.2026
