Õppekäik Taani andis väga hea ülevaate sellest, kuidas Aarhusi omavalitsuses on korraldatud veemajandus ning millist rolli mängivad looduspõhised lahendused ja koostöö erinevate osapoolte vahel. Taustaks: Taanis on metsamaad vaid umbes 15% ja põllumajandusmaad 65% ja isegi rohkemgi. Suur osa põllumaast on kuivendatud ning ligi 90% jõgedest on ajalooliselt sirgendatud ja süvendatud. Sellest tulenevalt on seal teravalt tõusetunud toitainete äravoolu ja veekogude eutrofeerumise probleemid.
Külastasime Aarhusi omavalitsust, kus toimusid ettekanded nende tööst ja keskkonnakorraldusest. Kohalikel omavalitsustel on seal väga suur roll - nemad tegelevad keskkonnalubade väljastamise, keskkonnamõjude hindamise, hoolduskavade koostamise ning suuremate taastamisprojektide juhtimisega. Kõigi suuremate projektide juurde luuakse veenõukogud, kuhu kaasatakse põllumehed, keskkonnaorganisatsioonid, vee-ettevõtted ja teised osapooled. Kuigi lõplik otsustusõigus jääb riigile või omavalitsusele, püütakse lahendused leida koostöös ning maakasutuse piirangud kompenseeritakse üldjuhul rahaliselt või asendusmaaga, nt ka ostetakse põllumajandustootjalt turuhinnaga maa ära.
Õppekäigu jooksul külastasime nii Aarhusi kui Varde piirkonna objekte, kus taastatakse varasemalt ümber kujundatud jõgesid ja märgalasid. Näha sai jõgede loodusliku sängi taastamist, märgalade rajamist ning kalade rändeteede avamist paisude eemaldamise kaudu. Lisaks külastasime Vejle maakonnas kolme allesjäänud veeturbiini.
Tutvusime piirkonna mitmete sadeveebasseinidega ning meile räägiti nende planeerimispõhimõtetest. Ühe pilootprojekti puhul oli planeeritud uus elamuala umbes 15 000 inimesele ning tähelepanuväärne oli see, et enne elamute projekteerimist kavandati valmis kogu sadeveesüsteem, veekasutus ja roheline taristu. Selle projekti uudsus seisnes selles, et kõikidesse majadesse oli ehitamise käigus rajatud võimalus kasutada tulevikus sadevett majapidamises (kuid seda siis üksnes WC-pottides ja riiete pesemiseks). Kuigi sadevee kasutamine majapidamistes ei ole Taanis veel õiguslikult reguleeritud, on siiski vajalik torustik juba majadesse paigaldatud ning sadeveebasseini juurde ehitatud pumpla. Praegu see süsteem veel ei tööta ning alles hakatakse tegema analüüse, nt kuidas tagada veevarustus kuivadel suveperioodidel.
Huvitava lahendusena tutvustati ka projekti, kus suur paisjärv jagatakse kaheks – ühes osas säilib järvefunktsioon, teises taastatakse jõe loogeline kulg. Kahe ala vahele rajatakse geotekstiilist torudel põhinev tamm, mis täidetakse järvepõhjast väljapumbatud setetega. Sellise lahenduseni jõuti ligi kümme aastat kestnud arutelude ja kompromisside tulemusel.
Õppekäigust jäi kõlama see, et Taanis püütakse lahendada veemajanduse probleeme terviklikult ja suurelt ning taanlaste jaoks on põhimõtteline küsimus, et lahendused toetaksid nii loodust, veemajandust kui ka kliimaga kohanemist.
