Taust
Ehitussektori traditsioonilised töömeetodid ja protsessid on üle kogu ehitise elukaare üha enam asendumas digitaalsete lahendustega. 2024. aastal valminud ehitussektori digitaliseerituse uuringu järgi (Civitta Eesti AS) on digitaalehituse peamised kasutegurid efektiivsus, produktiivsus ja kvaliteeditõus. Tehnoloogiate kasutamisega väheneb vigade arv, kaasneb tõhusam planeerimine, sujuvamad tööprotsessid ja projektijuhtimine ning parem ülevaade ehk ehitussektor on kvaliteetsem, kulutõhusam ja ohutum.
Digitaliseerituse uuringu andis ka hinnangu Eesti ehitussektori praegusele seisule – selle järgi on sektori digitaliseerituse näitajad Euroopa Liidu võrdluses keskmisest kõrgemad, kuid võrreldes teiste tegevusaladega on nii Eestis kui Euroopas tegu ühega kõige vähem digitaliseeritud majandusharudest. Samal ajal on aga sektoris huvi ja vajadus kaasaegsete tehnoloogiatest saadava kasu järele ning head kogemused tõukavad arengut tagant.
Kaasaegsetest tehnoloogiatest on juba hästi juurdunud kaasaegsed BIM-modelleerimise, ehitusprojekti juhtimise või hoonete halduse lahendused, parandada annab aga info liikumist ehitise eluringi erinevate osapoolte vahel.
Selleks tegeleme koos Maa- ja Ruumiametiga digitaliseerimiseks vajaliku raamistiku arendamisega, et paigas oleksid kokkulepped ühtse klassifitseerimissüsteemi, juhendite, normdokumentide ning parimate praktikatena.
Ehitiste ja protsesside digitaalne, kõikidele osalistele arusaadavas ja loetavas formaadis kirjeldamine avab lisaks koostöö tõhustamisele võimalusi täiendavaks standardiseerimiseks, automatiseerimiseks ja robotiseerimiseks. Ühtse „keele“ rääkimine aitab kaasa riigipiiride mõju vähenemisele ning uute, digitaalsetel andmetel põhinevate teenuste tekkeks.
Oma töös lähtub Kliimaministeerium arengudokumendis “Ehituse pikk vaade 2035” kirjeldatud visioonist, mille järgi on tööprotsesside läbipaistvuse ning nutikuse tõstmine üks vahendeid inimeste vajadustest lähtuva kvaliteetse elukeskkonna loomisel.
Muutuste sisseviimine vajab laiapõhjalist koostööd. Kliimaministeeriumi partnerid digitaliseerimise suunamisel on lisaks Maa- ja Ruumiametile Digitaalehituse klaster, erialaliidud, ülikoolid, Riigi Kinnisvara AS, kohalikud omavalitsused ja teised ministeeriumid.
Ehitussektori digitaliseerituse uuring
Olulisemad tegevused
E-ehituse platvorm
Maa- ja Ruumiameti poolt hallatud e-ehituse platvormi kaudu loome tingimused standardiseeritud ja korrektse info digitaalseks tõrgeteta liikumiseks kõigi ehitiste ja ehitamisega seotud osapoolte vahel.
Platvormist lähemalt
BIM-põhine loamenetlus
Alates 2024. aasta algusest on võimalik esitada koos ehitusloa taotlusega ka BIM-mudel ning lasta rakendusel kontrollida, kas projekt vastab nõuetele.
Ehituse e-hüpe oli aastatel 2022-2025 avatud toetusmeede ehitusvaldkonna digitaliseerimiseks.
Toetusprogrammi eesmärk oli toetada ehitussektorit uuenduslike digilahenduste arendamisel ning rakendamisel, et tõsta kogu sektori efektiivsust ning võimekust e-ehituse platvormi võimaluste kasutamisel. Kolme avaliku taotlusvooru kaudu sai rahastuse 118 projekti, mille kohta leiab lisainfot lehelt ehupe.eehitus.ee.
Toetusmeedet rahastati Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF) Next Generation EU kokku 4,5 miljoniga.
ACCORD projekt – digitaalsed tööriistad ehitusnõuete kontrolliks
ACCORD (Automating the Checking of Construction-related Regulations and Requirements) on Euroopa Liidu poolt rahastatud projekt, mille eesmärk on arendada digitaalseid tööriistu ehitusnõuete automaatseks kontrolliks. Projekt võimaldab BIM-andmetel põhinevat varajast kontrolli projekteerimisetapis, et tagada ehitusprojektide vastavus kehtivatele nõuetele.
Tegevusi rahastatakse Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF) Next Generation EU.
Viimati uuendatud 16.10.2025
