Vääriselupaigad

Metsaseaduse järgi on vääriselupaik (VEP) ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

Kui klassikalist looduskaitset reguleerib peamiselt looduskaitseseadus, siis vääriselupaikade kaitse on erandlikult reguleeritud metsaseadusega. Eestis on vääriselupaikade mõiste lisatud seadusandlusesse ja nende kaitse korraldatud seadusega, eesmärgiga edendada erametsas vabatahtlikku looduskaitset ja suurendada erametsaomanike teadlikkust loodusväärtustest. Erametsaomanikele on vääriseluapikade kaitse vabatahtlik. Soovi korral võivad erametsaomanikud sõlmida riigiga vääriseluapiga kaitseks lepingu, mille kehtivus on 20 aastat ja saada kaitse eest tasu. Lepinguid sõlmib SA Erametsakeskus. Kõigi avalik-õiguslike juriidiliste isikute metsamaal on vääriselupaikade kaitse kohustuslik.

Vastavalt keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrusele nr 2 võivad vääriselupaiku välja valida ja olemasolevates vääriselupaikades muudatusi teha isikud, kes on läbinud Keskkonnaministeeriumi korraldatud vääriselupaiga väljavaliku kursuse ja omandanud sellekohase tunnistuse.

Kliimaministeeriumi poolt välja antud vääriselupaiga väljavaliku tunnistust omavate spetsialistide nimekiri 2023 seisuga | 400.99 KB | pdf

VEPi inventeerimise metoodika

Viimati uuendatud 05.12.2023

search block image