Plastid ja plastijäätmed

Plastid hakkasid laialdasemalt kasutusele tulema 1950. aastatel ja juba mõne aasta jooksul kasvas tootmine kõrgele tasemele. Ülemaailmne plastitootmine kasvas 1,5 miljonilt tonnilt 1950. aastal 368 miljoni tonnini 2019. aastal. Plastid on oluline materjal meie majanduses ja igapäevaelus, kuid neil võib olla tõsine negatiivne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.

Eestis on rakendatud meetmeid plastireostuse ja mereprügi vastu võitlemiseks, et kiirendada üleminekut ringmajandusele. Teatavates valdkondades, sealhulgas ühekordselt kasutatav plast, plastpakendid, mikroplast on kehtestatud valdkonnapõhised eesmärgid ja nõuded.

Lisaks tavapärastele fossiilsetele ja mittebiolagunevatele plastidele on turule tulemas järjest uusi plastmaterjale nagu biopõhine plast, biolagunev plast ja kompostitav plast. Plastid võivad olla täielikult või osaliselt valmistatud biopõhistest lähteainetest. Biopõhised plastid võivad olla nii biolagunevad kui ka mittebiolagunevad. Samas biolagunevad plastid võivad olla nii bio- kui ka fossiilpõhised.

Allikas: Euroopa Keskkonnaamet: Biodegradable and compostable plastics — challenges and opportunities | European Environment Agency's home page 

Faktid

  • Eestis tekib aastas plastijäätmeid umbes 100 000 tonni (nii liigiti kogutud plastijäätmed kui ka segaolmejäätmete koostises). Üle kahe kolmandiku plastijäätmetest tekib plastpakendite, sh eraldi kogutud plastpakendijäätmete koosseisus. Lisaks tekib plastijäätmeid plastitööstuses, põllumajanduses, aianduses, kalanduses. 
  • Eesti kummi- ja plastitööstus koosneb umbes 200 ettevõttest ning Eestis on esindatud kõik põhilised plastide töötlemise tehnoloogiad. Eesti teadlased tegelevat uute mittefossiilse päritoluga plastide väljaarendamisega. 
  • 80% mereprügist moodustab plast. 
  • Eestis kasutati 2022. aastal ühe inimese kohta 42 õhukest plastkandekotti (nn tavaline poekott) ning 82 eriti õhukest plastkandekotti. Võrreldes 2018. aastaga on plastkandekottide tarbimine vähenenud 30 protsenti (58 õhukest ja 122 eriti õhukest kotti inimese kohta). 

Poliitikavaldkonnad

Plastkandekotid

Plastkandekottide laialdane kasutamine tekitab palju jäätmeid ning tarbimise pidurdamiseks on vaja uusi käitumisjuhiseid. Plastkandekottide äraviskamine saastab keskkonda, näiteks suureneb mereprügi hulk, sest õhukesed kilekotid jõuavad sageli just sinna. Seepärast tuleb oluliselt vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist ja selleks on vajalik rakendada tõhusaid meetmeid. 

Euroopa Liidus on võetud eesmärgiks vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist. Näiteks 2019. a lõpuks ei tohtinud tarbimine ületada 90 kotti inimese kohta aastas ning 2025. a lõpuks ei tohi ületada 40 kotti inimese kohta. Eriti õhukesed plastkandekotid võib riiklikest tarbimiseesmärkidest välja jätta. 

Plastkandekottide tarbimise vähendamiseks on Eestis kehtestatud järgmised nõuded: 

  • pakendiettevõtja ei või anda müügikohas õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, välja arvatud eriti õhukesed plastkandekotid, mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist; 
  • pakendiettevõtja peab pakkuma müügikohas tarbijale võimalusi õhukese ja eriti õhukese plastkandekoti kõrval muid võimalusi kauba pakendamiseks. 

Ühekordselt kasutatavad plasttooted

Euroopa Liit astus 2019. aastal suure sammu ja seadis piirangud sellistele kõige saastavamatele ühekordsetele plasttoodetele, mis moodustavad 70% mereprügist. Eesmärk on vähendada plastireostust ja edendada ringmajandust.  

2. juulil 2019 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta. Direktiivi ülevõtmiseks muudeti jäätmeseadust, pakendiseadust ja tubakaseadust ning esimesed muudatused jõustusid 01.05.2023.  

Näiteks keelustati ära teatud ühekordselt kasutatavad plasttooted (taldrikud, noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad, joogisegamispulgad, joogikõrred, õhupallide varred, vatitikuvarred, vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, millest pakutakse valmistoitu, vahtpolüstüreenist joogipakendid, vahtpolüstüreenist joogitopsid) ning oksüdantide toimel lagunevast plastist tooted, sest need tooted on ühed enimlevinud mereprügist leitud plasttooteid ning nendele toodetele on turul olemas keskkonnasäästlikumad alternatiivid. 

Samuti rakendati teatud plasttoodetele tarbimise vähendamise, tootedisaini, märgistuse, liigiti kogumise, teadlikkuse suurendamise ja laiendatud tootjavastutuse rakendamise nõudeid. Nende eesmärk on hoida ära ja vähendada teatavate plasttoodete mõju keskkonnale, eriti veekeskkonnale, ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele, milles kasutatakse uuenduslikke ja säästvaid ärimudeleid, tooteid ja materjale. 

Loe lähemalt:

Plastpakendid

Euroopas kasutatud plastide kogusest 40% moodustab pakendite tootmine.  

Eeskirjadega, mis sätestati kõigepealt pakendite ja pakendijäätmete direktiivis 94/62/EÜ ning nüüd pakendite ja pakendijäätmete määruses 2025/40, reguleeritakse seda, milliseid pakendeid võib ELi turule lasta, ning pakendijäätmete käitlemise ja vältimise meetmeid. 

Uus pakendite ja pakendijäätmete määrus 2025/40 jõustus 11. veebruaril 2025 ja selle üldine kohaldamiskuupäev on 18 kuud pärast seda. Eesmärk on minimeerida tekkivate pakendite ja jäätmete koguseid, vähendades samal ajal esmaste toorainete kasutamist ning soodustades üleminekut ringmajandusele, kestlikule ja konkurentsivõimelisele majandusele. 

Loe lähemalt:

Mikroplast

Mikroplastid on väikesed plastitükid, mis on tavaliselt väiksemad kui 5 mm.  

Mikroplastireostuse allikaks on:  

  • maha jäetud, ära visatud või sobimatult kõrvaldatud suuremad plasttooted ning keskkonnas nende lagunemisel tekkivad väiksemad plastitükid
  • teatavatele toodetele, näiteks kosmeetikatoodetele tahtlikult lisatud mikroplast, mis lõpuks jõuab keskkonda;  
  • tahtmatu mikroplastiheide peamiselt plasttoodete kasutamisest tuleneva kulumise ja ebaõige käitlemise tõttu.

Tahtmatu mikroplastiheite peamised allikad: 

- värvid 
- rehvid 
- plastigraanulid 
- tekstiilid 
- geotekstiil
- pesukapslid 

Mikroplasti leidub kõikjal, see on püsiv ja levib üle riigipiiride. See on keskkonnale kahjulik ja võib kahjustada inimeste tervist.  

Mikroplasti leidub pinnases (sh põllumajandusmaal), järvedes, jõgedes, suudmealadel, randades, laguunides, meredes, ookeanides ja varem puutumata jäänud kaugetes piirkondades ning nende esinemine mullas võib mõjutada mulla omadusi ja põhjustada mullas muutusi, mis avaldavad negatiivset mõju mõne taime kasvu. 

Tegevused mikroplasti reostusega võitlemiseks 

Täpsemalt on võimalik erinevate mikroplastiheite allikate kohta lugeda Euroopa Komisjoni poolt koostatud brošüürist, mis annab ülevaate Euroopa Liidu poliitikast ja algatustest mikroplastireostuse vastu võitlemiseks. 

Tahtliku mikroplasti lisamise keeld 

2023. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu REACH-määruse kohase piirangu toodetesse tahtlikult lisatud mikroplastile, mis piirab tahtlikult lisatud mikroplasti kasutamist kosmeetikatoodetes, pesuvahendites ja tehisspordiväljakutes. Vastuvõetud piirang puudutab mikroplasti laia määratlust – see hõlmab kõiki sünteetilisi polümeeriosakesi, mille suurus on alla viie millimeetri ja mis on orgaanilised, lahustumatud ja vastupidavad lagunemisele. Piirangu eesmärk on vähendada tahtliku mikroplasti heitkoguseid võimalikult paljudest toodetest. Mõned näited tavapärastest piiranguga hõlmatud toodetest: 

- kunstlikel spordipindadel kasutatav granuleeritud täitematerjal; 
- kosmeetikatooted, kus mikroplasti kasutatakse mitmel otstarbel, näiteks koorimiseks või spetsiifilise struktuuri, lõhna või värvi saamiseks; 
- pesuained,  
- kangapehmendajad,
- glitter,  
- väetised,  
- taimekaitsevahendid,  
- mänguasjad,  
- ravimid ja meditsiiniseadmed, ja muud. Komisjoni määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldub kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.  

Lisainfot mikroplasti piiramise kohta leiab Euroopa Komisjoni veebilehel. Eestis antud teemal pädevaks asutuseks on Terviseamet. 

Plastigraanulid 

Plastigraanulid on väikesed plastitükid, mida peamiselt kasutatakse plastmaterjalide tootmiseks. Need võivad esineda erineval kujul ja erinevas vormis, näiteks plastist terakesed, graanulid, helbed, vaigud, silindrid, helmed, pulbrid, mikropulbrid, mikrokuulid ja aglomeraadid. Nende läbimõõt on tavaliselt 2-5 millimeetrit, kuigi väike osa plastigraanulitest on väiksemad või suuremad.  

Igal aastal toodetakse ja käideldakse nii üleilmselt kui ka Euroopa Liidus suuri graanulikoguseid (2021. aastal Euroopa Liidus ligikaudu 57 miljonit tonni). Hinnangute kohaselt sattus 2019. aastal Euroopa Liidus keskkonda 52 140–184 290 tonni graanuleid. See on 2 100–7 300 veokikoormat graanuleid aastas.  

2025. aasta oktoobris võeti Euroopa Liidus vastu uus määrus, mille eesmärk on vähendada mikroplastireostust, tugevdades plastigraanulite kui ühe võtmetähtsusega tööstusliku tooraine kontrolli ja käitlemist kogu tarneahelas. 

Eesmärk on vähendada graanulikadu 54–74%. See aitab kaasa ELi üldisele eesmärgile vähendada mikroplasti heidet 30% võrra, mis aitab kaitsta ökosüsteeme, tervist ja soodustada kohalikku majandustegevust.   

Määrus on iseseisev õigusakt, millega ei muudeta kehtivaid õigusakte. Selles sätestatakse nõuded, mida tuleb rakendada kõikjal graanulite tarneahelas, ning eeskirjad nõuete täitmise tagamise süsteemi kohta, mis põhineb kolmanda isiku tehtaval sertifitseerimisel, ettevõtja vastavusdeklaratsioonil ja riikliku ametiasutuse tehtaval vastavuskontrollil. Määrus on liikmesriikidele otsekohalduv, kuid selle rakendamiseks on tõenäoliselt Eestis vaja muuta jäätmeseadust.  

Enamikku määruse sätetest, välja arvatud konkreetsed erandid ja vabastused, hakatakse kohaldama, kui jõustumisest on möödunud kaks aastat.  

Loe lähemalt: 

Ülevaade määrusest ja sellega kaasnevatest kohustustest

Biopõhised, biolagunevad ja kompostitavad plastid 

Euroopa Liidus on vastu võetud biopõhiseid, biolagunevaid ja kompostitavaid plaste käsitlev poliitikaraamistik, mille eesmärk on parandada arusaamist nendest materjalidest ja selgitada, millistel tingimustel ja milliste toodetena sellised plastid võiksid tuua keskkonnakasu ning suunata tulevasi ELi üleseid poliitikaarendusi. 

„Biopõhiste” plastide käsitlus viitab nende tootmiseks kasutatud toorainele või lähteainele. Kui tavaplasti valmistatakse fossiilsetest ressurssidest (nafta ja maagaas), siis biopõhiseid plaste toodetakse biomassist. Biomass pärineb praegu peamiselt taimedest – näiteks suhkruroost, teraviljast, taimeõlidest või muust toiduks mittekasutatavatest allikatest (nt puit). Plastid võivad olla täielikult või osaliselt valmistatud biopõhisest lähteainest. 

Kuigi tavalised plastid oma eluea lõpus ei lagune, on plast, mida nimetatakse biolagunevaks, kavandatud lagunema nende orgaaniliste koostisosade (polümeeride ja orgaaniliste lisandite) muundamisel peamiselt süsinikdioksiidiks ja veeks, mikroobseks biomassiks ja mineraalsooladeks või hapniku puudumisel metaaniks. Selleks on lisaks plastmaterjali omadustele vajalikud sobiv keskkond (lagunemise tingimused) ja piisavalt aega. Seetõttu ei tule plasti biolagunemist käsitleda mitte ainult materjali omaduste, vaid ennekõike süsteemiomaduste seisukohalt, kus materjaliga ja keskkonnaga seotud tegurid on võrdselt olulised. 

„Kompostitav plast” on biolagunevate plastide alamliik, mis on mõeldud kontrollitud tingimustes biolagunema, tavaliselt tööstusliku kompostimise teel spetsiaalsetes kompostimis- või anaeroobse kääritamise rajatistes. Tööstuslikult kompostitavale pakendile on olemas Euroopa standard, kuid mitte koduse kompostimise jaoks, kuna viimase tingimused võivad oluliselt erineda. 

Poliitikaraamistiku eesmärk on tuua selgust ja mõistmist, millised need plastid on, ning suunata tulevasi poliitilisi arenguid Euroopa veebilehelt: https://environment.ec.europa.eu/topics/plastics/biobased-biodegradable-and-compostable-plastics_en?prefLang=et 

Üleilmne plastialane kokkulepe

Plastireostus on kiireloomuline ja ülemaailmne probleem. Praegused lahendused sellele probleemile on killustatud ja võivad avaldada plasti keskkonda laskmise piiramisele vaid piiratud pikaajalist mõju. Seetõttu on olulised üleilmsed jõupingutused plastireostusega võitlemiseks.  

2022. aasta märtsis alustati läbirääkimisi plastireostust käsitleva uue rahvusvahelise õiguslikult siduva instrumendi üle. Uus vahend peaks käsitlema plastireostust kogu plasti olelusringi jooksul, et minimeerida plasti väärkasutust ja vältida plasti sattumist keskkonda. 

Esialgse plaani kohaselt oleksid pidanud läbirääkimised lõppema 2024. a lõpuks, kuid hetkel veel ei ole ühist lepet vastu võetud ning läbirääkimised jätkuvad 2025. aastal. 

Loe lähemalt: 

ÜRO keskkonnaprogrammi veebileht 

Riikidevahelise jäätmeveo reeglid plastijäätmete veol

Alates 1. jaanuarist 2021 kohaldatakse plastijäätmete saadetiste suhtes uusi Euroopa Liidu õigusnorme. Uue jäätmesaadetiste määrusega tehakse täiendavaid muudatusi.  

Loe lähemalt: 

Euroopa Komisjoni ülevaade uutest reeglitest 

Viimati uuendatud 24.10.2025

search block image