2025. aastal ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava dokumendid leiab siit:
Olulised kuupäevad
- 18.12.2023 avaldas Euroopa Komisjon hinnangu ja soovitused liikmesriikide riiklike energia- ja kliimakavade aastani 2030 ajakohastatud versiooni kavanditele, sh Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versiooni kavandi hinnang ja soovitused (ingliskeelsed):
- 10. augustil 2023 kiitis Vabariigi Valitsus heaks Euroopa Komisjonile esitamiseks Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versiooni kavandi, mis on leitav inglise keelde tõlgituna riiklike energia- ja kliimakavade 2021-2030 portaalis.
- 15. märtsil 2023 esitasid Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Komisjonile REKK 2030 eduaruande (e-platvorm 2020. ja 2021. aasta riiklike andmete sisestamiseks Reportnet 3 (europa.eu)). Eduaruannet tuleb edaspidi esitada regulaarselt üle aasta.
- 17. märtsil 2023 toimus REKK 2030 eduaruande seisu ja REKK 2030 ajakohastamise tutvustamise veebiüritus 125 osalejaga.
Kohtumise salvestus on kättesaadav YouTube'is.
- Aprillis esitati REKK 2030 ajakohastamise kavand avalikule konsultatsioonile eelnõude infosüsteemis.
- 8. maini oodati riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) ajakohastamise kavandi tööversioonile kirjalikke ettepanekuid aadressil.
REKK 2030 ajakohastamise kavand on koostatud Euroopa Liidu määruses 2018/1999 näidatud sisukorra ning Eesti Vabariigis kehtivate arengudokumentide alusel arvestades erinevate Euroopa Liidu kavadega (taaste- ja vastupidavuskava, kava „REPowerEU“). Kavandis ja selle lisades esitame ülevaate energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest ning Euroopa Komisjonile 15.03.2023 esitatud Eesti kasvuhoonegaaside prognooside aluseks olevatest olemasolevatest ja kavandatud meetmetest. Kavandiga uusi võimalikke eesmärke ega meetmeid ei kavandata. Euroopa Komisjonile tuleb esitada REKK 2030 ajakohastamise versiooni kavand 30.06.2023 ja ajakohastatud versioon 30.06.2024.
- 10. mail 2023 toimus REKK 2030 ajakohastamise kavandi kaasamisseminar avaliku konsultatsiooni käigus laekunud ettepanekute tutvustamiseks ja aruteluks, pärast mida esitati täiendatud REKK 2030 ajakohastamise kavand Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks, et esitada see Euroopa Komisjonile.
PÄEVAKAVA:
- Sissejuhatus – Irje Möldre, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakond
- CO2 mõõde ajakohastamise kavandis - Imre Bányász, Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond
- Energiatõhusus ajakohastamise kavandis - Liis Kilk ja Ketli Lindus, MKMi energeetikaosakond
- Taastuvenergia ajakohastamise kavandis - Mairika Kõlvart, MKMi energeetikaosakond
- Energiajulgeolek ja siseturg ajakohastamise kavandis - Tauno Hilimon ja Kristjan Kaldmaa, MKMi energeetikaosakond
- TA ja konkurentsivõime ajakohastamise kavandis - Irje Möldre, MKMi energeetikaosakond
- Investeerimisvajadused ja finantseerimisallikad ajakohastamise kavandis - Mari Lahtmets, Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu poliitika talitus
- 30. juunil 2023 pidid Euroopa Liidu liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile REKK 2030 ajakohastatud versiooni kavandi. Ajakohastatud versioon tuli esitada 30. juunil 2024, Eesti pole veel ajakohastatud versiooni Euroopa Komisjonile esitanud. Lisainfo: [email protected]
REKK ajakohastamise dokumendid
REKK 2030 peamised eesmärgid aastal 2019
- Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030): kasvuhoonegaaside (KHG) heide 1990 aastal oli 40,4 mln tCO2ekv (va maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor, so Land Use, Land Use Change and Forestry ehk edaspidi LULUCF), 2017 oli Eesti KHG heide 20,9 mln tCO2ekv (sh energiatööstusesektorist 14,7 mln tCO2ekv), meetmete tulemusel prognoositakse 2030. aastal KHG heidet 10,7-12,5 mln tCO2ekv (va LULUCF).
- Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%: 2005 oli KHG heide jagatud kohustuse määruse sektorites kokku 6,3 mln tCO2ekv ehk 2030. aastal võib sektori heide olla 5,5 mln tCO2ekv. (täpne 2030. aasta eesmärk selgub 2020. aastal, kui pannakse paika aastased jagatud kohuste määrusega kaetud sektorite riiklikud heite tasemed ajavahemikuks 2021–2030).
- Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%: aastal 2030 moodustab taastuvenergia 16 TWh ehk 50% energia lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh (2018 = 9,5 TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh).
- Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a: Eesti majandus on kasvav ning seetõttu vajab juba tarbimise samal tasemel hoidmine olulisi meetmeid. Kumulatiivne energiasääst 14,7 TWh perioodil 2020-2030 võimaldaks hoida energia lõpptarbimist samal tasemel. Energiatarbe vähendamine saab toimuda primaarenergia tarbimise tõhusamaks muutmise läbi.
- Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga): perioodil 2020-2030 on Eestil võimekus vähendada primaarenergia tarbimist mh põlevkivitööstuse uuendustega.
- Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal: hoitakse kohalike kütuste kasutust võimalikult kõrgel (sh suurendatakse kütusevabade energiaallikate kasutust), rakendatakse biometaani tootmise ja kasutuse potentsiaali.
- Elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine: Läti suunalise võimsuse suurendamine ja elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga 2025. aastal.
- Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse konkurentsivõime hoidmiseks: energiamajanduse teadus- ja arendusprogrammi elluviimine võimaldab meetmeid rakendada teadus- ja innovatsioonisaavutusi kasutades.
REKK 2030 koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud 71 meedet. See on koostatud erinevate ministeeriumite (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Maaeluministeeriumi) ühistööna kehtivate arengudokumentidele alusel:
- Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050
- Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030
- Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
- Transpordi arengukava 2014-2020
- Metsanduse arengukava 2011-2020
- Riigi jäätmekava 2014-2020
- Eesti maaelu arengukava 2014-2020
Lisaks eelnimetatud arengudokumentidele on kava koostamisel meetmete välja töötamiseks läbi viidud järgmised uuringud:
Eesti kliimaambitsiooni võimaluste tõstmine
Energia- ja kliimakava nõude näeb ette Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 artikkel 3 lõige 1. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad enda riikliku energia- ja kliimakava esitama iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile, lisaks tuleb 30. juuniks 2023. aastal ja 2024. aastal esitada ajakohastatud versioonid või põhjendused, miks seda ei ole vaja ajakohastada. Kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide energia- ja kliimakavad on leitavad Euroopa Komisjoni veebilehel.
Seotud dokumendid
Kohalikud energia- ja kliimakavad
Kohalike energia- ja kliimakavadega seotud teave on leitav Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehel.
Vaata lähemaltViimati uuendatud 10.11.2025
