Tulevikumaavarad

Fosforiidi ja kriitiliste tulevikumaavarade kaevandamise otsustab Riigikogu maavarade kasutamise ühiskondliku hüve mudeli loomise debatis. Selle diskussiooni eelduseks on maavarade uuringute tulemused, mis esitatakse valitsusele 2025. aasta lõpuks. 

2025. aastal ei otsustata veel aga kaevandamise vaid jätku-uuringute üle. Seejärel tuleb veel hinnata teostatavust, leida ettevõtted, kes sobiksid kaevandamiseks, teha konkreetselt nende lahendustele keskkonnamõjude analüüsid jne. Lõplik otsus fosforiidi kaevandamise osas selgub kõige varem 2034. aastal. 

Kliimaministeerium töötab välja maavarade kasutamise ühiskondliku hüve mudeli. Mudelis eristatakse ehitusmaavarasid ja tulevikumaavarasid (mida me praegu veel ei kasuta, aga millel on potentsiaal).  

Ehitusmaavarade puhul pakutakse välja, et elanikkonnale makstakse häiringutasu, mis võiks olla sarnane tuulikutasu põhimõttega.   

Tulevikumaavarade suhtes töötame välja skeemi, mis oleks iga projekti puhul erinev, sõltuvalt maavara liigist ja sellest, milline osa kaevandamisest ja väärindamisest saadavast tulust laekuks riigile, kogukonnale ja KOVidele.    

Lisaks tasudele reguleerib ühiskondliku hüve mudel ka protsessi: kes on kaasatud, kes otsustab kaevandamise ja väärindamise taotluste menetlemise üle, milliseid tingimusi kehtestada jne.  

Ehitusmaavarade jaoks kasutatav mudel valmib paari aasta jooksul. Mudeli alused sätestame praeguses keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõus, mida soovime Vabariigi Valitsusele saata 2024. aasta lõpuks ja loodame, et jõuab Riigikokku järgmise aasta alguses. Tulevikumaavarade tarvis sätestame mudeli alused praeguses maapõueseaduse seaduse muutmise eelnõus, mida soovime Vabariigi Valitsusele saata järgmise aasta lõpuks ja loodame, et jõuab Riigikokku ülejärgmise aasta alguses.    

Enne Riigikogule saatmist kaasatakse avalike konsultatsioonide kaudu kõiki, kes soovivad sõna sekka öelda ja arvamust avaldada. Eesti elanikel on seega võimalusel sel teemal kaasa rääkida.  

Praegu pole tehtud ühtegi otsust fosforiidi ega teiste kriitiliste toormete kaevandamise kohta. Kliimaministeeriumi allasutus Eesti Geoloogiateenistus viib 2025. aasta lõpuks läbi uuringud fosforiidi ja kaasnevate ressursside võimalustest.  

Juhul, kui uuringu tulemused näitavad, et kaevandamine on majanduslikult mõttekas, siis on rahvusvahelisest kogemusest lähtuvalt edasi liikumiseks võimalikud erinevad võimalused – nii järgmiste uuringuetappide tegemine riigi juhtimisel kui ka erainvestorite kaasamine. Näiteks Soomes ja Rootsis on nii riigi juhitavaid kaevanduste arendusprojekte kui ka erainvestorite algatatud arendusprojekte.  

Kui uuringu tulemused näitavad, et kaevandamine pole majanduslikult mõttekas või on keskkonnale või regioonile kahjulik, võidakse otsustada, et niipea fosforiiti kaevandama Eestis ei hakata.  

Praegu uuritav ala on olemasolev karjäär, kus ei ela mitte kedagi. Ümbruskonnas võivad küll olla eramaad ja juhul, kui uuringutest selgub, et tegemist on kaevandamiseks potentsiaalse piirkonnaga, siis väljatöötatav mudel peabki andma vastuseid, kuidas võimalikke häiringuid kompenseerida.    

On täiesti võimalik, et EGT uuringu tulemused näitavad, et fosforiidi ja kaasnevate ressursside kompleksne väärindamine laiendatud Lõuna-Arus ei ole majanduslikult mõistlik.    

Kui see siiski on mõistlik, siis küsitakse otsuseid tehes ka kohalike elanike arvamust ja arvestatakse nende huvidega. Maavarade kasutamise ühiskondliku hüve mudel loob selleks seadusliku ja selge aluse.    

Praegu on käimas uuringud, mida teevad teadlased Eesti Geoloogiateenistusest. Uuringud kestavad 2025. aasta lõpuni. Enne nende valmimist pole poliitikutel teadmiste jagaja rolli – seda saavad teha geoloogid ja teised teadlased. Kui uuringud valmivad, saab asuda andmetele tuginedes rääkima ka poliitikutega. Kliimaministeerium ja partnerid suhtlevad hea meelega kõigiga, aga sisukate diskussioonide jaoks on vajalikud andmed ja teadmised.  

Minister kohtus 10. mail 2024 piirkonnas omavalitsusjuhtidega. Samuti on kohalike omavalitsusjuhtidega 2024. aasta sügisel kohtunud maavarade ja energeetika asekantsler. 

Ei nõua. See on Eesti enda initsiatiiv, uurida võimalusi, kuidas saab Eesti ressurssi kasutusele võtta nii, et rahvas sellest kasu saab. Meie suured fosforiidivarud ja teised kriitiliste toormete ilmingud on pigem võimalus, mille kasutamise otsustame ise.   

Eesti riik peab teadma ja huvi tundma, mis meie maapõues on ja kuidas seda kasutada meie kõigi hüvanguks. Eestis pole suurtes kogustes liitiumi ega naftat, aga meil on küllalt suure potentsiaaliga maavarasid, millest tasub ülevaadet omada.   

Üks selline maavara on fosforiit. Viimati uuriti fosforiiti eelmise sajandi lõpus, 1980ndatel, kuid siis põrkusid Eesti rahvuslikud ja toonase Nõukogude Liidu plaanimajanduse huvid.  

Kaevetöid meie uuringu raames kavandatud ei ole. Plaanide kohaselt toimub teadus-arendusuuringuteks vajaliku proovi kogumine puurimise teel 2024. sügisel Lõuna-Aru toimiva lubjakivikaevanduse põhjaosas. Oluline on, et kogutud proov iseloomustaks uuringuala keskmist fosforiidi kvaliteeti.

Tänapäeval on olemas teadmine ja praktikad, kuidas graptoliitargilliit keskkonnaohutult ladustada, vastav juhend on avalikult kättesaadav ka EGT veebis.

Fosforiidi kohal lasub glaukoniit-liivakivi, mille kasutusvõimalusi kaalium-väetisena EGT ka antud uuringus vaatab. Fosforiidi rikastamisel tekkiv liiv on võimalik kasutada ära sekundaarse toormena.   

Uurimist vajavaid valdkondi on mitmeid, toome siin välja mõned, mida EGT uurib:   

• kuidas mõjutab võimalik kaevandamine põhjavee keemilist ja koguselist kvaliteeti ning kuidas seda mõju vältida või minimeerida. Põhjavesi on meie kõige olulisem vara.  
• kuidas mõjutab võimalik kaevandamine pinnaveekogusid.   
• millised kaasproduktid ja jäätmed tekivad fosforiidi võimalikul väärindamisel. Vajalik on nii kaasproduktidele kui ka jäätmeile leida võimalikult suures määras rakendus.   
• võimaliku kaevandamise ja väärindamise mõjusid uuringuala ja selle vahetus läheduses olevatele kooslustele ja mõjude esinemise korral leiame kohased leevendusmeetmed.   

Uurimistööd toimuvad juba olemasolevas karjääris, kus tehakse proovideks võtmiseks suuri puurauke, eraldi kaevandamist praegu toimuvate uuringute faasis ei toimu. 

Kui kunagi otsustatakse fosforiiti kaevandada, siis tuleb karjäär teha sügavamaks. Vastavalt projektile pärast tööde lõppu ala korrastatakse ja sellisel juhul võib sinna tekkida näiteks piirkonda ilmestav veekogu, sõltub korrastamisprojektist. 

Jah, uurime. Klassikaline allmaakaevandamine on Lõuna-Arus äärmiselt keeruline, sest fosforiit on pude ja kipub varisema. Lisaks vajab see põhjavee alandamist sarnaselt pealmaa kaevandamisega. Pealmaa kaevandamise kõrval kaalume võimalusi, kuidas kaevandada allmaa meetodil nii, et põhjavee taset ei peaks alandama. Tegemist on vähe levinud meetodiga ning hetkel ei ole veel kindlust, kas seda üldse kasutada saaks.

Eesti fosforiidis on uraani sisaldus suhteliselt madal võrreldes muu maailma fosforiitidega. Aga fosforiidis sisalduva uraaniga seonduv on EGT uuringute üks osa. Uuritakse, kuidas uraan erinevates fosforiidi väärindamise protsessides käitub ning kuhu kontsentreerub, et võimalikud ohud välja selgitada.

Ei kaasne. Radioaktiivse saaste eelduseks oleks, et radioaktiivsed ained oleksid maapõues juba olemas. Meie fosforiit aga radioaktiivne ei ole. 

Fosforiidi kõige tavapärasem kasutus on fosforhappe valmistamine ja edasi ka fosforväetiste tootmine. Kui õnnestub saada väga puhast fosforit, siis fosforit on võimalik kasutada LFP (liitium-raud-fosfaat) akude tootmiseks. Fosfor on elektriauto aku väike, kuid siiski oluline osa. 2023. aastal toodetud liitiumiakudest on üle poole LFP-tüüpi, mida kasutatakse ka näites elektriautodes. Kuue aasta pärast on iga kuues toodetud aku LFP-tüüpi. Nende eelis tavapäraste elektriautode ees on ohutumad – nad ei sütti, nagu aeg ajalt tavapäraste elektriautodega võib juhtuda.    

Eesti fosforiidis on ka haruldaste muldmetallide kõrgenenud sisaldusi. Nõukogudeaegsete uuringute käigus ei peetud seda oluliseks, sest neid elemente ei osatud kasutada, mõnda ehk ei määratudki. Seepärast jäi see osa ka põhjalikumalt käsitlemata. Praegu ei oleks meil aga nendeta ei elektroonikatooteid ega taastuvenergia seadmeid.

Kolme aastaga kulub uuringuteks 6,1 miljonit eurot. Rahastamise otsuse tegi 2022. aastal Teadus-Arendusnõukogu. See on suur raha, kuid arvestades, et meil pole võimalust olnud selliseid geoloogilisi uuringuid teha üle kolmekümne aasta, on see summa üsna väike, eriti arvesse võttes võimalikku majandusliku kasu. Aga ka juhul, kui uuringud näitavad, et kaevandamine ei ole mõttekas, saame teaduspõhiseid ja värskeid andmeid meie maapõue seisu kohta.

Proovideks võetakse umbes kaks veoautotäit, 50 tonni fosforiiti, mis on tavapärane kogus ainete omaduste määramiseks. Seda materjali on vaja, et saada määrata mitte ainult fosforiidi kvaliteeti, aga ka haruldaste muldmetallide sisaldust ja esinemist.

Meie soov on lisaks kaevandamisele fosforiiti Eestis ka väärindada, et anda materjalile kordades rohkem väärtust Eesti hüvanguks.   Täpsemad numbrid on hüpoteetilised, sest me ei tea veel kui palju me väärindada saaksime, kui suurel alal saaks materjali kasutada, kui suured oleksid kulud tehnoloogilistele lahendustele ja leevendusmeetmetele jne. 

Kuid isegi ilma väärindamata maksaks ühe konkreetse Aru-Lõuna suuruse karjääri fosforiidi toorme maksumus miljardeid eurosid. Ja sellel alal ei häiriks kaevandamine kedagi, sest tegemist on olemasoleva karjääriga. 

Täpsed tingimused ja tegijad ei ole praegu veel selged. Kohapealse väärindamine on kindlasti üks tingimusi, kui väljavalitud alale hakatakse otsitama võimalikku rakendajat. See võib olla ka riik ise, see võib olla ka konsortsium, kes riigi seatud tingimustele vastab.

Tehnoloogia sõltub võimalikust produktist, mis sõltub omakorda sellest, mis on ressursi kvaliteet ja vorm. Kvaliteedi osas uuring käib ja vastused näitavad, mis suunas on kõige mõistlikum edasi minna. 

Rohepööre vajab suurel hulgal energiasäästliku tootmise ja salvestamise võimekust, mille jaoks vajalikke erinevaid metalle, sh haruldasi muldmetalle, võib kaevandamiseks sobivates kogustes leiduda ka Eestis. Selle potentsiaali kohta täpsema info saamine on üks meie läbiviidavate uuringute fookuseid. Seega me näeme, et Eesti maavarade täpsem uurimine ja tulevikus võimalik kaevandamine võib rohepöördele kaasa aidata.

Tänapäevaste teaduslike meetoditega on võimalik eelnevalt simuleerida kaevanduste ja muude suurte arenduste võimalikke keskkonnamõjusid. Modelleerimist kasutades on võimalik anda võimalike kaevandamise mõjude kohta põhjaveele nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid hinnanguid. Piirkonna hüdrogeoloogiline modelleerimine on EGT uuringute oluline osa. Kui modelleerimine on tehtud, oskavad EGT eksperdid ka üsna täpselt öelda, milline on eri tüüpi kaevandamise mõju piirkonna põhjaveele. Kui on teada mõju, saab välja töötada leevendusmeetmed.  

Põhjavesi on meie kõige olulisem vara. Eestis on 205 veetaseme seirejaama, kus on tehtud mõõtmised viimase 10 aasta jooksul igal aastal. Nende jaamade andmed näitavad, et põhjavesi pole viimase 10 aasta jooksul alanenud. 

Toonane rahva vastasseis fosforiidile oli loogiline ja mõistetav. Põhilised hirmud seostusid rahvusliku identiteedi kaotamisega, sest kõik me nägime Ida-Virus, mida toob kaasa suures mahus kaevandamine – palju uussisserändajaid, täiendava venestamise ja kogukondadega mittearvestava majanduse. Kuna rahvusteemadest rääkida ei tohtinud, otsiti teemasid, millest tohtis rääkida, ja need olid keskkonnateemad. Ja see ka toimis. Keskkonnaprobleemid tekivad igasugusel kaevandamisel, aga on olemas ka keskkonnatehnoloogilised lahendused ja nendega saab muutunud oludes arvestada.    

Oluline on see, et fosforiidi otstarve on ajas muutunud. Kui varem osati fosforiiti kasutada vaid väetiste tootmisel, siis nüüd on fosforiidi maak kriitiline toore, kuna fosforit saab kasutada akude tootmisel.  Fosforiiti mujal Euroopas peaaegu, et pole ja praegu ostetakse see enamasti sisse Marokost.  

Praegu tuleb maavarade kaevandamiseks tavaliselt initsiatiiv ettevõtjalt, kes esitab kaevandamiseks taotluse. Ministeeriumi ettepanek on, et riigil oleks võimalik pakkuda perspektiivikad alad välja võimalikuks uuringuks ja/või ressurssi kasutuselevõtuks ning selleks valiks riik parima pakkuja. Hinnangu tegemise aluseks ei ole maksumus, vaid parim vastavus ministeeriumi seatud tingimustele, mis sisaldaksid erinevaid hüvesid ja arenguperspektiive. Näiteks väärindamise osas teatud teaduskompetentsi koondamine sellesse piirkonda, uute teaduspõhiste töökohtade loomine.  

Muudatus puudutab nii fosforiiti kui ka teisi maavarasid, näiteks vajab uurimist meie võimalik maagistumine Ida-Virumaal ja mujal.  

2023. aastal valmis Eesti Geoloogiateenistuse aluskorra kivimite uuring, mille kohaselt on Eestis põhjendatud järgmiste metallide otsingud ja uuringud: vismut, koobalt, indium, nikkel, liitium, tantaal, nioobium, hõbe, volfram, kuld, vask, haruldased muldmetallid ja plaatina grupi metallid. Vajab kaalumist, kuidas uuringutega edasi liikuda. Kavandatav seaduse eelnõu loob ka sellele tuleviku uurimissuunale võimaliku raamistiku erainvestorite kaasamiseks.   

Täpselt ei ole teada, aga kindlasti välditakse kohti, kus on tihe asustus. Uuringutega keskendutakse praegu vaid Aru-Lõuna uuringuarale, teiste alade uurimise plaane antud uuringu raames pole. 

Maavarade väärindamine on ettevõtluse haru, mis loob töökohti ja toob kohalikku valda rikkust. See on konkurentsieelis regioonile tervikuna. Euroopa parimate kompetentside koondumine väikese riigi ühte piirkonda oleks suure mõjuga mitte ainult KOVile ja kogukonnale, vaid ka kogu riigile. Eeldused selleks on olemas, sest Virumaal paikneb Euroopa olulisim haruldaste muldmetallide tehas.