Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs
Kliimaministeeriumi tellimusel valmis Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia „Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs“. Uuring selgitas välja eluasemete kättesaadavuse ja taskukohasuse arengutrendid Eestis ning pakkus välja soovituslike meetmete paketi, mis võimaldaks lahendada eluasemete taskukohasuse sõlmküsimusi. Uuringus tehakse ka poliitikasoovitused Eesti eluasemepoliitika strateegia väljatöötamiseks.
Analüüs leidis:
Eesti jaguneb aktiivse eluasemeturuga Tallinna, Tartu ja Pärnu linnaregioonideks ning piirkondadeks, kus eluasemehinna ja sissetuleku suhe on hea, kuid napib kvaliteetset elamispinda. Jätkuv pealinnastumine on seda olukorda võimendamas. Kallinev eluase seab üha enam peresid majanduslikult keerulisse olukorda ning selle olukorra tõsidust tunnetavad kõige enam keskmisest madalamat tulu teenijad, eriti aga noored – nii eluasemeturule sisenejad kui need, kel pere kasvamas ja on vaja ruumikamat eluaset.
- Peamistes kasvukeskustes on keskmist tulu teenivatele leibkondadele kõige enam kättesaamatud uued eluasemed ja siselinna ajaloolisemad eluasemed. Aktiivse elamuturuga piirkondades on mõnevõrra jõukohasema hinnaga vaid nõukogudeaegsed tüüpkorterid, kuid nende elamualade elukeskkonna kaasajastamine kulgeb aeglaselt. Uued turujuhitud elamuarendused on kättesaadavad vaid jõukamatele peredele. Renoveerimata majad ja elukeskkonna madal kaasajastamise tempo suurendavad omakorda noorte ja eriti lastega perede soovi mujale kolida.
- Kahanevates piirkondades on probleemiks elamufondi veelgi aeglasem kaasajastamine ning noorte ja tööealiste väljaränne, mis vähendab elanikkonna võimekust elukeskkonda investeerida ja muutuseid eest vedada. Uut elamispinda lisandub vähe, ent kvaliteetne elamispind ja elukeskkond on väravaks, et noored saaksid ja tahaksid tulla ning eelduseks, et loodavad ettevõtted või avaliku sektori asutused saaksid endale sobiva tööjõu.
Uuring lähtub põhimõttest, et üle Eesti oleks võimalik elada taskukohasel ja kvaliteetsel elamispinnal. Selleks on vaja, et eluasemepoliitika rõhuasetused oleks ühelt poolt sellel, et ükski piirkond ei galopeeriks hindade ja kvaliteedi poolest kaugele eest ära, ning et kõik piirkonnad leiaksid oma jätkusuutliku arenguraja, mis võimaldab kaasaegset elukeskkonda ning uue kvaliteetse elamufondi lisandumist.
Uuringus välja pakutud õiglase eluasemevaldkonna arendamise kava tugineb neljale alussambale: strateegiline suunamine ja seire, aktiivne maapoliitika, taskukohaste eluasemete pakkumise soodustamine (erifookus kasvavatel keskustel) ning kvaliteetse eluaseme tagamine (erifookus kahanevatel asulatel).
Eluasemepoliitika tegevused
Eesti korterelamute renoveerimine on õiguslikus plaanis tihtipeale keeruline. Kliimaministeeriumi tellimusel viidi 2026. aastal läbi õigusanalüüs selgitamaks, mis takistab renoveerimist, ja pakuti välja lahendused. Õigusanalüüs soovitab muuta seadusi nii, et kortermaja renoveerimiseks ei peaks alati kõigi naabrite nõusolekut saama, vaid enamasti piisaks enamuse otsusest. See teeks Eesti korterelamute renoveerimise palju kiiremaks ja lihtsamaks.
Peamised analüüsis toodud ettepanekud:
- Otsuste tegemine korteriühistus – praegu nõuab renoveerimine tihtipeale kõigi omanike nõusolekut, mis on praktikas võimatu. Analüüs teeb ettepaneku, et tavarenoveerimiseks piisaks 51% häältest ja suuremateks ümberehitusteks 90% häältest.
- Rõdude kinniehitamine – kortermajades, kus rõdud on jäänud (vana regulatsiooni kohaselt) eriomandi hulka, soovitatakse koostada uued hoonejaotusplaanid. Kehtiva korra kohaselt kuuluvad rõdud ja lodžad kaasomandi ossa, mitte enam eriomandisse.
- Uute korterite loomine (nt pööningukorterid) – praegu on see väga keeruline, sest kõik korteriomanikud peavad sellega 100% nõustuma. Analüüs teeb ettepaneku, et piisaks 90% häältest ning 10% omanikele jääks kaebeõigus. Kontseptsioon rakenduks alates 10 korteriga majadest.
- Kinnistu piiride muutmine (nt panduse ehitamiseks) – praegu nõuab see 100% korteriomanike nõusolekut, mida on praktikas suurte kortermajade puhul raske kui mitte võimatu saada. Analüüs teeb ettepaneku lubada seda 51% kvalifitseeritud häälteenamusega.
- Päikesepark ja energialahendused – ühistutel on raske sõlmida lepinguid katusele päikesepaneelide paigaldamiseks. Analüüs teeb ettepaneku lihtsustada otsustusprotsessi ja anda juhatusele rohkem volitusi.
Ilmnes, et paljud korteriühistud ei tea, kuidas renoveerimist korraldada. Pädevuse tõstmiseks soovitab õigusanalüüs korraldada riiklikke koolitusi, luua kontaktpunktid ja tasustada juhatuse liikmeid renoveerimise korraldamise eest.
Tutvu analüüsiga:
Taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika infopäev
13. oktoobril 2025 toimus infopäev, kus tutvustasime uuringut «Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs“ (läbiviijad Tartu Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia). Uuringu soovitused on oluliseks sisendiks Eesti eluasemepoliitika väljatöötamisele.
Viimati uuendatud 30.04.2026
