Projektid

Smart platforms at Gulf of Riga and Moonsund

Rahastusmeede: Interreg VI-A Estonia-Latvia programme
Periood: 12/2024-05/2028
Euroopa Regionaalfondi toetuse summa: 810 030.00 €
Partnerite kaasfinantseering: 202 507.50€

Projekti eesmärgiks on piloteerida Liivi lahes ja Väinameres merekeskkonna seireks kasutatavaid nutikaid platvorme ehk nutipoisid. Nutipoid võimaldavad tulevikus operatiivselt registreerida võimalikke merereostusi, tõstes märkimisväärselt reostustõrje juhumitele reageerimise kiirust ja vähendada reostusest tingitud keskkonnakahjusid. Lisaks võimaldavad nutipoid koguda merekeskkonna kohta muud vajaminevat infot nii teaduseesmärkidel kui reaalajas kasutamiseks.

Projekti partnerid: Estonian State Fleet (EE), Estonian Ministry of Climate (EE), Latvian Institute of Aquatic Ecology, agency of Daugavpils University (LV).

HELCOMi juhitava projekti PROTECT BALTIC (eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna piisav kaitse, siinse elurikkuse ja mereökosüsteemide säilimine ja taastamine, mis võimaldaks meie kodumere loodushüvede säästvat kasutamist ka tulevikus. Tegemist on EL missiooni "Restore our Ocean and Waters" projektiga, mida rahastab Horizon Europe (grandileping nr 101112866) ning mis kestab 2023-2028. Projektis osaleb 17 partnerit 7 Läänemere-äärsest riigist.

Vaata projekti ja Läänemere merekaitsealade temaatikat tutvustavat videot. 

Täpsem info projekti kodulehelt: https://protectbaltic.eu

Projekti kontaktisik Kliimaministeeriumis on merendusosakonna peaspetsialist Reet Laos ([email protected]).

Kvaliteetne ja kogu mereala hõlmav keskkonna- ja navigatsiooniinfo on tänapäevase meremajanduse toimimise, keskkonnasäästliku merekeskkonna haldamise ning mere julgeoleku ja ohutuse tagamise lahutamatu osa, sest reaalajas edastatav info aitab (kulu) efektiivselt ennetada mereõnnetusi, reageerida operatiivset merereostusjuhtumitele enne selle kaldale jõudmist ning suurendab julgeoleku vaates ka mereolukorrateadlikkust.

I hange

Ootame osalema Nutipoide võrgustiku arendamise projekti „Merehunt“ uuring I hankel. 

Kogu info leiab riigihangete registrist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7255884/general-info avaneb uues vahekaardis (viitenumber: 278766). 

Pakkumuste esitamise tähtaeg 25.10.2024 kell 11:00. 

Keskkonnaministeerium osaleb partnerina INTERREG Läänemere piirkonna programmi InterReg Baltic Sea Region projektis „Jätkusuutlik vetikate kasvatamine Läänemeres“ (Growing Algae Sustainably in the Baltic Sea; GRASS). Eestist osaleb projektipartnerina ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut ja assotsieerunud organisatsioonidena Maaeluministeerium ja Est-Agar AS.

Projekti kestus 21.09.2018-30.09.2021

Projekti eesmärgid:

• hinnata suurvetikate vesiviljeluse ja looduslike varude kasutamise potentsiaali, tuvastada kultiveerimiseks sobivad alad ja meetodid ning hinnata selliste tegevuste positiivseid keskkonnamõjusid eutrofeerumise negatiivsete mõjude leevendajana;
• tuvastada vetikate kasvatamisega seotud seadusandlikud ja muud regulatiivsed takistused ja puudujäägid ning pakkuda lahendusi nende takistuste kõrvaldamiseks, et luua võimalused jätkusuutliku vetikakasvatuse ja -kasutusega seotud majandustegevuseks;
• kaardistada vetikakasvatuse ja -kasutuse sotsiaalmajanduslikud võimalused ja arendada vetikate kasvatamise valdkonna jaoks avalikus sektoris kasutatav otsuste toetamise infomaterjalide kogum.

Traditsioonilised maismaalt pärineva toitainete reostuse piiramise meetmed ei ole piisavad EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) ja merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) eutrofeerumisega seotud sihtide täitmiseks selleks ette nähtud tähtajaga, sest merre on toitaineid akumuleerunud pika aja jooksul ning põhjasetete ja veesamba vahel toimub märkimisväärne fosforiringlus. Seetõttu tuleb arendada ka muid meetmeid ja tegevusi, mis võimaldavad toitainete eemaldamist merest. Üheks selliseks võimaluseks on mere suurvetikate kasvatamine ja looduslike varude kasutamine.

Hetkel puuduvad Läänemere jaoks kõrge kvaliteediga ja ühtsetel alustel loodud suurvetikate biomajanduse potentsiaali andmeproduktid (nt biomajanduse potentsiaaliga suurvetikate leviku ja biomassi kaardid, vetikate vesiviljeluse potentsiaali kaardid), tehnoloogiliste võimaluste kirjeldused, sotsiaalmajanduslikud analüüsid ning seadusandlike regulatsioonide kirjeldused suurvetikate kasvatamiseks ja looduslike varude kasutamiseks. Sellise teadmise puudumine takistab vetikate vesiviljeluse ja looduslike varude kasutamise jätkusuutliku biomajanduse arengut. Projekt GRASS on esimene tervet Läänemere piirkonda hõlmav algatus, mille eesmärgiks on teadmiste lünkade täitmine. Projekt võimaldab täita ka Eesti merestrateegia meetmekava tegevusi (meetmes „Vesiviljelus“ nimetatud tegevused ning eutrofeerumise ohjamine vesiviljeluse abil).

Projekti tulemusena on koostatud järgmised juhendmaterjalid:

Projekti koduleht: https://www.submariner-network.eu/projects/grass

Projekti peamine eesmärk on arendada jätkusuutlikku mereheidiste majandamist Läänemeres ning seeläbi panustada ka veekvaliteedi paranemisesse. Projekti kestvus 01.01.2019-30.09.2021 ning eelarve 2568980,87. Projekti partnerriigid on Saksamaa (juhtpartner), Taani, Rootsi, Eesti, Poola, Venemaa. Kokku 14 partnerit ja 22 assotseerunud partnerit. Eesti partnerid projektis on Tartu Ülikool, Keskkonnaministeerium ja assotseerunud partner Tallinna Linnavalitsus.

Projekti käigus:

1. kaardistatakse erinevad mereheidistega seotud keskkonna aspektid;
2. koondatakse ning analüüsitakse  info sotsiaalmajanduslike nind seadusandlike aspektide kohta seoses randade majandamisega/puhastamisega, heidiste töötlemise ning vee seisundi parandamisega;
3. rakendatakse erinevaid tehnoloogiaid mereheidiste  kasutamiseks ning viiakse läbi näidisjuhtumid.

Projekt tagab koondatud info kättesaadavuse laiemale avalikkusele ning panustab eri huvipooli esindava rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomisele luues sellega aluse teadmistepõhisele ning jätkusuutlikule mereheidiste haldamisele.

Vaatamata Läänemerre jõudvate toitainete sissevoolu vähenemisele on veekvaliteet ning ka ökosüsteemi seisund Läänemeres jätkuvalt halb ning EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) eesmärgid pole jätkuvalt täidetud. Mereheidiste eemaldamine ning nende jatkusuutlik majandamine/kasutamine veekvaliteedi parandamise osas ning toitainete eemaldamise osas kohalikul tasandil on seni äärmiselt vähe tähelepanu leidnud teema. Hetkel puuduvad ühtsel (seire)süsteemil põhinevad ülevaated Läänemere mereheidiste levikust, koosseisust, biomassist, püsivusest jne. Puuduvad ka sotsiaalmajanduslikud analüüsid seoses mereheidiste esinemise/majandamisega ning koondamist vajavad seadusandlikud regulatsioonid, mis käsitlevad bioloogilise massi eemaldamist randadest/madalast rannikumerest. Mereheidiseid nähakse pigem tüütu nuhtlusena kui ressursina ja seda peamiselt tänu vähesele olemasolevale informatsioonile heidiste alternatiivsete kasutamisvõimaluste osas.

Projektis plaanitud peamised tegevused:

• Kommunikatsioon ja sidusrühmade/avalikkuse teadlikkuse suurendamine.
  
  Mereheidised on potensiaalne ressurss ning senine teadlikkus nende majandamisvõimalustest on vähene. Projekti raames läbiviidavad sotsiaalmajanduslikud analüüsid annavad ülevaate erinevatest arusaamadest ning probleemidest, millega mereheidistega seoses kokku puututakse. Tutvustades projekti raames saadud tulemusi ning näidisjuhtumeid nii rahvusvahelisel kui riiklikul/omavalitsuste tasandil erinevate tööseminaride, konverentside, meediaväljaannete abil ning tuues ühise laua taha erinevad huvigrupid nii riiklikust kui erasektorist loob see aluse rahvusvaheliseks laiapõhjaliseks koostööks ning alternatiivsete mereheidiste majandamise strateegiate arenguks.
• Mereheidiste kasutuspotensiaali hindamine.
  
  Antud tegevuste käigus kaardistakse mereheidiste hetkeolukord Läänemeres, hinnatakse mereheidiste tekkegaga seotud looduslikke mehhanisme, püsivust rannas ja madalas rannikumeres, kogust, liigilist koosseisu jne. Loodavad avalikud infomaterjalid teemadel: 1) Mereheidiste eemaldamise keskkonnamõju hinnang, 2) Head tava järgivad lahendused jätkusuutlikuks ning keskkonnasõbralikuks mereheidiste majandamiseks - täidavad puuduoleva infolünga ja pakuvad võimalusi meremajanduse arenguks. Mereheidiste kasutuspotensiaali ning kasutuse mõju keskkonnale ning keskkonnasihtide saavutamisele hinnatakse ka veeraamdirektiivi (EL VPRD 2000/60/EÜ), merestrateegia raamdirektiivi (MSRD 2008/56/EÜ) ja mereala planeerimisülesannete (mereplaneerimise raamistiku direktiivi 2014/89/EL) kontekstis. CONTRA projekti tegevused panustavad otseselt Eesti merestrateegia meetmekava tunnuse  D5 (eutrofeerumine)  eesmärki: Inimtekkelise    eutrofeerumise  negatiivsed  mõjud,  nagu  bioloogilise mitmekesisuse  vähenemine,  ökosüsteemi  seisundi  halvenemine,  vetikate  kahjulik  vohamine  ja hapnikupuudus põhjalähedases veekihis, on minimeeritud.
• Mereheidiste kasutusvõimaluste analüüs ja juhendmaterjalide väljatöötamine.
  
  Mereheidiste eemaldamise seaduslikkus keskkonnast on eraldi teema ning vajab iga omavalitsuse tasandil kohapõhist lähenemist: Mereheidised on kaitstud Loodusdirektiiviga (92/43/EÜ) ning Linnudirektiiviga (2009/147/EÜ), samas kui suplusvete direktiivi (2006/7/EÜ) kohaselt on omavalitsustel kohustus tagada suplusvee kvaliteet sh ka vajadusel mereheidiste eemaldamine. CONTRA projekt käsitleb antud teemat nii looduskaitselisest kui majanduslikust aspektist ning annab vajadusel soovitused muudatusteks seadusandluses soosimaks majandusharu rahvusvahelist ja jätkusuutlikku arengut.    

Projekti raames uuritakse mereheidiste kasutusviise, mh väetise tootmine, biokatete tootmine, biogaasi tootmine, mereheidiste kasutamine randade erosiooni kaitseks. Saadud tulemused koondatakse lisaks teaduslikele ülevaateartiklitele ühtseks temaatiliseks nö nõuande komplektiks (Toolkit publication detailing beach wrack management options that help improving the environmental status of coastal systems), mis annab suuniseid piirkondlikeks arenguvõimalusteks mereheidistega seonduvalt.

Projekti eesmärgid valitud direktiivide võtmes: Projekti tegevused ja tulemused aitavad kaasa EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ), merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) ja mereplaneeringu direktiivi (2014/89/EL) kohustuste täitmisele. Mereheidiste jätkusuutlik kasutamine võimaldab vähendada merekeskkonnas toitainete liigsust niing seeläbi aitab kaasa veepoliitika ka merestrateegia raamdirektiivi eutrofeerumisega seotud sihtide täitmisele. Mereplaneeringu direktiivi alusel, mis käsitleb mere biomajanduse eri aspekte, on oluline kaasata peamised mereheidiste piirkonnad merealade planeeringusse.

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuring: 

Projekti koduleht: https://www.beachwrack-contra.eu/

Projekti peamine eesmärk on merereostustõrjevõimekuse suurendamine ja reostustõrje-alase koostöö parandamine Läänemere piirkonnas. Projekti kestvus 01.01.2019 - 31.07.2021 ning eelarve 2 mln eurot. Projekti juhtpartner on Turu Ülikool. Projektil on kokku 13 partnerit kuuest Läänemere-äärsest riigist ning 6 kaasatud partnerit kuuest riigist.  Eesti partnerid projektis on Keskkonnaministeerium, Tallinna Tehnikaülikooli Mereakadeemia ning kaasatud partner Eestimaa Looduse Fond.

Projekti käigus:

1. Kaardistatakse ja ühtlustatakse töökorralduslikud toimingud;
2. Selgitatakse välja erinevate tasandite peamised õiguslikud takistused;
3. Koostatakse Läänemere ülene ja riiklik väljaõppeplaan;
4. Viiakse läbi koostatud plaanile vastavad reostustõrjekoolitused (sh simulaatortreening);
5. Korraldatakse rahvusvahelisi õppuseid.

Projekt keskendub merereostustõrjega seotud ametiasutuste, teadusasutuste, kolmanda sektori organisatsioonide ja ärisektori koostöö ühtlustamisele nii mere- kui ka rannikureostusetõrje osas. Tegevused on suunatud merel ja rannikul toimuva reostustõrje paremaks koordineerimiseks lahenduste leidmisele, asutuste ja riikidevahelise koostöö parandamisele ning riigiasutuste ja kolmanda sektori organisatsioonide koostöö reguleerimisele.

Projekti kohaselt valmib ülevaade olemasolevast olukorrast osalevates riikides, soovitused olukorra ühtlustamiseks ning omakorda neist tulenevad soovitused HELCOMile ja teistele rahvusvaheliste organisatsioonile paremaks korralduseks, ülevaade ja õiguslikud juhised vastutuste jaotusest ning kompensatsioonimehhanismidest. Tulemuste saavutamiseks uuritakse teiste riikide praktikaid, korraldatakse seminare, töötubasid, töövahetusi ning õppuseid. Valmivad materjalid annavad põhjaliku ülevaate olemasolevatest lünkadest ning nende parandamise viisidest, et teha administratiivseid juhtimisotsuseid reostustõrje korraldamisel.

OILSPILL projekti koduleht: https://blogit.utu.fi/oilspill/

Eesti-Venemaa-Soome teadlaste koostööprojekt ADRIENNE uurib, kuidas erinevad inimsurved mõjutavad bioloogilist mitmekesisust, mereökosüsteemi funktsioneerimist ning öksüsteemiteenuste jaotumist Soome lahes. Projekti eesmärk on keskkonnakaitse võimekuse suurendamine bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi toimimise tagamiseks Soome lahes inimtegevuste ja kliimamuutuste surve tingimustes. Projekti käigus ühendatakse liikide, elupaikade ja kalandusega seotud ökosüsteemi teenuste ruumiline modelleerimine ja ekspertteadmised inimtegevuste koosmõjudest merekeskkonnale. ADRIENNE projekti lõppeesmärk on luua GIS-põhine interaktiivne veebirakendus (otsustusmudel), mis võimaldab analüüsida inimtegevusest ning kliimamuutustest tulenevaid piiriüleseid keskkonnariske Soome lahes. Virtuaalselt suurendades või vähendades erinevaid merekeskkonna koormusi - kalandus, toitainete sissekanne merre, merepõhja kasutus, võõrliikide levik - ning kasutades erinevaid kliimamuutusstsenaariume, saab selle innovaatilise tööriista abil hinnata võimalikke mõjusid mereelustikule.

Projekt ADRIENNE kestis kolm aastat (1. aprillist 2019 – 31. märtsini 2022), selle kogumaksumus oli 551 006 eurot, millest 90% (495 905 eurot) rahastati EL Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist ning 10% projektipartnerite poolt. Lisaks jätkati tegevusi projektitulemuste tutvustamiseks ja levitamiseks järelprojekti ADRIENNE+ raames (2022-2023).

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk oli edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu. Koostöö katkes veebruaris 2022 seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas.

ADRIENNE projekti juhtpartner oli Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, teised partnerid olid Keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa Geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.

ADRIENNE projekti koduleht: https://adrienne.ut.ee/

Selle väljaande sisu eest vastutab ainuisikuliselt Keskkonnaministeerium ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.

Eesti Teadusagentuuri, Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi tellimusel läbiviidava projekti "Eesti mereala innovaatiliste analüüsi- ja hinnangumeetodite arendamine ning testimine pilootalal" (mereRITA) eesmärk on arendada mereala seire-, analüüsi- ja hindamismeetodeid, mis aitavad merestrateegia ja loodusdirektiivi nõuetest lähtuvalt hinnata mereala seisundit ning seda mõjutavaid survetegureid. Projektis arendatakse välja senisest aja- ja kuluefektiivsemad seire- ja hindamismeetodid, mida kasutatakse merepõhja koosluste ja majanduslikult oluliste kalaliikide koelmualade keskkonnaseisundi ning erinevate meremajandamise, reostuskoormuse ja võõrliikide surveja mõju hindamisel.

Projekti kestus 01.01.2019-31.12.2021, kogumaksumus 947 369,24 eurot, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond SA Eesti Teadusagentuuri programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise“ (RITA) tegevusest 1 „Strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamine”.

Projekti partneriteks on TÜ Eesti mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut, TTÜ Geoloogia instituut ja EMÜ vesiviljeluse õppetool.

mereRITA projekti koduleht: https://sisu.ut.ee/mererita/avaleht

Keskkonnaministeerium, Tallinna Tehnikaülikool ning neli ametiasutust Lätist viisid 2017.-2019.a läbi koostööprojekti Riia lahe lämmastikureostuse parema ohjamise korraldamiseks. Projektis keskenduti uudsele metoodikale, mis võimaldab lämmastikust tingitud probleemide hindamisel arvesse võtta lämmastiku erinevaid reaktiivseid vorme. Teatavasti liigub lämmastik keskkonnas ja ökosüsteemides erinevate ühenditena ja erinevates vormides - õhus leidub lämmastikku lihtainena, vees aga nitraatioonidena, kütuste põlemisel eralduvates heitgaasides aga gaasilise lämmastikoksiidina. Selleks, et lämmastiku liikumist keskkonnas paremini kontrollida ning leida igale konkreetsele lämmastikutekke allikale õiged meetmed, arvutati projekti käigus välja kõikide erinevate lämmastiku reaktiivsete vormide liikumine keskkonnas. Projekti käigus püüti leida neid tegevusi, mis enim aitavad kaasa Riia/Liivi lahe veeseisundi paranemisele.

Täpsem ülevaade projektist on saadaval projekti ingliskeelsel lehel.

Projekti rahastas Euroopa Liidu Eesti-Läti Interreg programm, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning kõik projektipartnerid.

Töögrupp analüüsib Väikese väina tammi avamist. Töögrupi liikmeteks on nii Keskkonnaministeeriumi esindajad, Saare maakonna ja valdade esindajad kui ka MKMi esindajad. Vajadusel kaasatakse töögruppi ka eksperte.

2021.a valmis TTÜ Meresüsteemide instituudi poolt tehtud uuring, kus hinnati Väikse väina sillaavade alternatiivide mõjusid, uuringut rahastas KIK:

2023.-2024.a koostati Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja KIKi juhtimisel Väikse väina tammiavade ehitusprojekt, mille tehnilised materjalid on kättesaadavad KLIMi merendusosakonnast ja KIKist. Siinkohal kokkuvõtvad tekstiaruanded: