Kliimaministeeriumi üks põhiülesannetest on tsiviillennunduse, lennundusjulgestuse, õhusõidukite tehnilise seisundi, lennundusettevõtluse ning lennuväljade ja -jaamadega seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine. Samuti tegeletakse nende elluviimise ja tulemuslikkuse seirega ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamisega. Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist korraldavad Vabariigi Valitsus, Kliimaministeerium ning Transpordiamet lennundusseaduses sätestatud pädevuse piires.
Peamised eesmärgid
Rahvusvaheline koostöö, Eesti huvide esindamine
Eesti riigi peamine huvi on esindada lennundusvaldkonda rahvusvahelistes organisatsioonides ja seista sektori vajaduste eest. Selleks kaasatakse regulaarselt Lennundusklastrit (sektorit esindav katusorganisatsioon) kui ka muudatusi puudutavaid ettevõtteid.
Kliimaministeerium korraldab ka rahvusvaheliste koostöökokkulepete ning riikidevaheliste lennunduslepingute (Air Service Agreements) ettevalmistust, kokkulepete sõlmimist ning ELi väliste lennuettevõtjate liinidele nimetamist. Ühtlasi saavad Eesti lennuettevõtjad kasu ELi ühisturu võimalustest osutada teenuseid välisturgudel ELi üleselt sõlmitud lennutranspordilepingute alusel.
Eesti on esindatud Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsiooni töös iga kolme aasta järel toimuval assambleel. Lisaks osaleme regulaarselt Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni, Euroopa Lennundusohutusameti, Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi ja piirkondliku ühenduse NORDICAO töös.
Riigi tervikseisukohad vormistatakse vajadusel Vabariigi Valitsuse positsioonidena.
Lennundusohutuse tingimused, kestlik õigusruum
Kliimaministeeriumi valitsemisala ülesanne on tagada õigusruumi ajakohasus sektori vajadustele ja rahvusvahelistele nõuetele. Regulatsiooni muutmine toimub hea kaasamise tava põhimõtteid arvestavalt lennundussektorit kaasates.
Lennundusohutuse tagamisega seotud tegevussuunad ja eesmärgid, ohutusriskide juhtimine, ohutuse tagamine ning ohutusalane teavitus korraldatakse koostöös Transpordiametiga ja olukorda kajastatakse riiklikus lennundusohutusprogrammis. Valdkonna peamised nõuded tulenevad lennundusseadusest.
Konkurentsivõime kasvu tegurid
Kliimaministeeriumi lennundusosakond ja ettevõtlust edendavad valdkonnad panustavad lennundussektori konkurentsivõime kasvu. Riigi eesmärgiks on soodustada valdkondlike investeeringute tegemist, kvaliteetseid lennuühendusi ja teenuste innovatsiooni nii ärilise lennutranspordi kui ka mehitamata lennunduse jaoks. Samuti panustame valdkondlikku keskkonnahoidu eesmärgiga saavutada pikaajalised eesmärgid lennunduses ning kliimaneutraalne lennundus aastaks 2050 vastavalt Tsiviillennunduse Organisatsioonis 2022. aastal võetud kohustustele.
Koostöö sektori ja ametkondadega
Kliimaministeeriumi lennundusosakond juhib Eesti õhuruumipoliitikat ning korraldab kogu Eesti õhuruumi paindlikku kasutamist. Ministeeriumi hea tava on kaasata positsioonide kujundamisse sektori esindajad ja ametkonnad. Iga-aastaselt jätkub töörühmade vormis ka lennunduse teemakomisjoni töö ning viimistletakse valdkondliku arengu tegevuskava.
Eesti lennunduse tegevuskava
Lennundusvaldkonna majanduslike näitajate ülevaade
Ülevaade kirjeldab Eesti lennundusvaldkonna käekäiku toetudes riigi kogutud andmestikele. Vaata täpsemalt visualiseeritud rakendusest siit.
Lennunduse korraldus
-
Transpordiamet »
Transpordiamet loob tingimused ohutu ja jätkusuutliku lennundustegevuse tagamiseks Eesti õhuruumis liiklejatele ning teeb tsiviillennunduse riiklikku järelevalvet. Transpordiamet korraldab ka ühistransporti riigisisestel lennuliinidel ning sõlmib avaliku teenindamise lepinguid. Riigisiseste lennuliinide reisijate statistika leiab ameti veebilehelt.
Ministeerium korraldab koostöös Transpordiametiga ka mehitamata lennunduse arendamist. Mehitamata õhusõidukite käitamise ja eksamitega seotud info on leitav siit. -
AS Tallinna Lennujaam »
AS Tallinna Lennujaam on haldaja riigi suurimale Lennart Meri Tallinna lennujaamale ning Kihnu, Kuressaare, Kärdla, Pärnu, Ruhnu ja Tartu regionaalsetele lennuväljadele. Koos maapealset teenindust osutava ASiga Tallinn Airport GH moodustavad ettevõtted kontserni.
Lennuühenduste statistika
Äriühingu aruanded
-
Transpordi Varahaldus OÜ »
Transpordi Varahaldus OÜ tegutseb valdavalt õhusõidukite ja nende osade renditurul. Äriühingu omandis olevad õhusõidukid on plaanis müüa 2025. aastal. -
AS Lennuliiklusteenindus »
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi ülesandeks on aeronavigatsiooniteenuste osutamine ning selle kaudu ohutu lennuliikluse toimimise kindlustamine. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts osutab lennujuhtimisteenuseid Tallinna lennuinfopiirkonnas (TALLINN FIR). -
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet »
TTJA kaudu saab lennureisija teavet reisimisega kaasneva kohta. -
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium »
-
Koostöö teiste partneritega »
Ministeeriumi peamised partnerid on kõik lennundusorganisatsioonid ja lennuettevõtjad. Tihe koostöö toimub ka katusorganisatsiooniga Eesti Lennundusklaster, mis ühendab sektoris tegutsevaid tegijaid lennundusest IT valdkonnani.
Õhuruumipoliitika
Eesti õhuruumipoliitika ühendab Eesti õhuruumi kasutamise ja korraldamise üleriigiüleseid põhimõtteid, suunised tsiviillennunduses ja riigi ülesannete täitmiseks.
Eesti õhuruumipoliitika on Vabariigi Valitsuse moodustatud õhuruumi kasutamise korraldamise komisjonile elluviimiseks. Õhuruumipoliitika dokumenti uuendatakse vastavalt vajadusele ja laekunud ettepanekutele.
Dokument põhineb õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtetel vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele, lisaks võetakse Eesti õhuruumipoliitika dokumendis arvesse ka NEFAB õhuruumipoliitika dokumenti.
Eesti õhuruumipoliitika eesmärk on anda suunised õhuruumi korraldamise eest vastutavatele ametkondadele ning suurendada õhuruumi läbilaskevõimet kaasaegsete tehniliste lahenduste kaudu – selliselt, et tagatud oleks tsiviil- ja militaarlennuliikluse ohutus ja korrapära ning seda tehtaks tõhusalt.
Õhuruumi paindliku korraldamise hüved avalduvad mitmeti:
- paraneb õhuruumi läbilaskevõime
- vähenevad lennuliikluse haldamise kulud
- kasvab lendude kulutõhusus lennudistantsi, -aja ja kütuse optimeerimise kaudu
- vähenevad viivitused lennuväljadel ja marsruudil
- tõhustub tsiviil- ja militaarlennutegevuse koordinatsioon ja vastastikune õhuruumi kasutamise ning eraldamise metoodika
Õhuruumi paindlik kasutamine
Kliimaministeerium juhib Vabariigi Valitsuse otsuse alusel õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni tööd, et tagada Eesti õhuruumi kasutamine tsiviil- ja riigikaitselistel lendudel.
Eesti õhuruumi paindliku kasutamise töögrupp (Flexible Use Of Airspace ja Airspace Management) koguneb regulaarselt koos Transpordiameti, Kaitseministeeriumi, Õhuväe ning Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsiga. Õhuruumi kasutamine ja selle üle otsustamine on riigi suveräänne õigus.
Eesti õhuruumi korraldamise poliitika eest vastutab õhuruumi kasutamise komisjon (High Level Airspace Policy Body), mis lähtub töös õhuruumi korraldamise käsiraamatust. Komisjoni töö tulemusel kindlustatakse õhuruumi ohutu, efektiivne ja paindlik kasutamine ning tagatakse tegevuste läbipaistvus kooskõlastades kõikide kasutajate vajadused õhuruumi kasutamiseks. Õhuruumi korraldamise, koordineerimise ja liigendamise eest Tallinna lennuinfopiirkonnas vastutab Transpordiamet.
Õhuruumi igapäevase kasutamise planeerimise ja koordineerimise eest vastutab õhuruumi korraldamise üksus (Airspace Management Cell), milles on ühendatud tsiviil- ja militaarinstitutsioon. AMC ülesandeid täidavad Lennuliiklusteeninduse AS ja Kaitseväe väeliigina õhuvägi. AMC peab õhuruumi korraldamise protseduuride abil tagama, et kaitsejõudude väljaõppetegevuse nõuded võetakse arvesse määral, et kaitsejõududele seadustega pandud kohustusi täidetakse õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtteid arvesse võttes.
Maapealne teenindus Tallinna lennujaamas
Maapealse teeninduse teenuseid osutatakse vastavalt Euroopa Liidu nõukogu direktiivile 96/67/EÜ ja lennundusseadusele.
Tallinna lennujaamas on pagasikäitluses maapealsete teenindajate ja omakäitlejate arvu piiratud kahele teenuseosutajale. Perroonikäitluses on maapealse teenindajate arvu piiratud kaheni, omakäitlejate arvule piirangut ei ole seatud. Vt täpsemalt kaalutlust Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 369 ja selle seletuskirjast.
Lennundusvaldkonnas kehtestatud sanktsioonid ja nende rakendamine
Agressioon Ukrainas viis jõuliselt piiravate meetmete kehtestamiseni ning need puudutavad oluliselt ka lennundussektorit.
Praktilised näpunäited ning soovitused ettevõtjatele
Rohkem infot rahvusvaheliste sanktsioonide kohta
Välisministeerium on lähiriikidega koostöös koostanud soovitusliku juhendmaterjali ettevõtjatele, et sanktsioonide rakendamisega paremini toime tulla. Eestikeelne tekst on kättesaadav siit. Materjalist leiab:
- millised on ohumärgid äritegevuses ELi väliste riikidega;
- kuidas riske hinnata ja ettevõtja hoolsuskohustust täita ning
- kuidas klienditundmist paremini korraldada.
Aerosoolpritsimine
Eestis ei tegeleta aerosoolpritsimisega ega osaleta seda soodustavas rahvusvahelises koostöös. Loe lähemalt.
Viimati uuendatud 16.07.2025
