Loe täpsemalt
-
Veemajanduskavad 2022-2027 (kehtivad)
- Veemajanduskavad 2015-2021
- Veemajanduskavad 2009-2015
- Veemajanduskomisjon
- Veemajanduskavade rakendamine
Avalikkuse kaasamiseks koostab Kliimaministeerium ja teeb avalikkusele kättesaadavaks:
1) vähemalt kolm aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust veemajanduskava koostamise ajagraafiku ja tööplaani, mis sisaldab avalikkuse kaasamise meetmeid;
2) vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust oluliste veemajandusprobleemide ülevaate, mis sisaldab veekasutuse majandusanalüüsi tulemuste kokkuvõtet ja vesikonna veeseireprogrammi tulemuste kokkuvõtet;
3) vähemalt kaks aastat enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust üleujutusega seotud riskide hindamise aruande ning üleujutusohupiirkondade ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardid;
4) vähemalt üks aasta enne veemajanduskavas käsitletava ajavahemiku algust veemajanduskava eelnõu.
Kliimaministeerium korraldab nende dokumentide avaliku väljapaneku vesikonna territooriumil ning avaldab need Kliimaministeeriumi veebilehel. Dokumentide avaliku väljapaneku kestus on kuus kuud. Avaliku väljapaneku ajal korraldatakse avalikke arutelusid. Avaliku väljapaneku aeg ja koht ning ettepanekute esitamise tähtaeg teatatakse Ametlikes Teadaannetes ja ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
Veemajanduskava eelnõu kooskõlastatakse 20 tööpäeva jooksul enne avalikku väljapanekut ministeeriumidega, kelle valitsemisala veemajanduskava käsitleb, ning vesikonna territooriumil asuvate kohaliku omavalitsuse üksustega.
Avaliku väljapaneku ajal on igaühel õigus esitada dokumentide kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Esitatud kirjalikele ettepanekutele ja vastuväidetele vastab Kliimaministeerium kirjaga kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.
Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel teeb Kliimaministeerium vajaduse korral dokumentides parandused ja täiendused.
Veemajanduskava avaldatakse Kliimaministeeriumi veebilehel.
Kaasamisest loe Keskkonnaameti kodulehelt.
Keskkonnaagentuuri 2023. aasta antud seisundihinnangu kohaselt on Eesti jõgedest, järvedest ja rannikuveest 52% ning põhjaveest 74% heas seisundis. Vete seisundit hinnatakse lisandunud seireandmete alusel igal aastal ning tulemused avaldatakse Keskkonnaportaalis.
Eesti pinna ja põhjavee seisundit mõjutavad peamiselt toitained põllumajandustegevusest, ohtlike ainete heide tootmisest, tööstusest, reoveepuhastusest, jäätmekäitlusest, kaevandamisest, jääkreostusest. Pinnavete tervist kahjustavad olulisel veel ka maaparandussüsteemide hoid ning vooluvete tõkestatus paisudega. Põhjavee oluliseks koormaks on aga ka veevõtt joogiks, tootmiseks, kaevandamise käigus jms. Eesti vete tervist oluliselt kahjustavate inimtegevuste kohta on saad rohkem teavet kaardiloost.
Vesikonnad ja alamvesikonnad Eestis
Eesti jaguneb kolmeks vesikonnaks: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond, Koiva vesikond. Need omakorda jagunevad kaheksaks alamvesikonnaks: Viru, Peipsi, Võrtsjärve, Harju, Matsalu, Pärnu, Läänesaarte ja Mustjõe alamvesikond. Vesikonnad hõlmavad ka mereala.
GIS vahenditega kasutatavad kaardikihid vesikondade ja alamvesikondade piiridega on kättesaadavad Keskkonnaportaalist.
Kõik kolm vesikonda on piiriülesed. Lääne-Eesti vesikonnas on Läti Vabariigiga ühised riigipiire ületavad vooluveekogumid: Atse/Acupīte_1, Penuoja/Kolkupīte, Puupe/Pužupe, Raamatu/Ramata, Ruhja/Rūja_1. Koiva vesikonnas asuvad järgmised Läti riigiga ühised riigipiire ületavad vooluveekogumid: Läteteperä/Akaviņa, Muratu Ezers, Pedetsi/Pededze_1, Peļļupīte/Peeli, Peetri/Melnupe_2, Pērļupīte/Pärlijõgi_1, Ujuste/Kaičupe, Vaidva_1/Vaidava_1, Vaidava_2/Vaidva_2 ja Gauja_8/Koiva. Lisaks neile on ka üks ühine kogum Vene Föderatsooniga-- Pedetsi, mis voolab kolme riigi piiril. Ida-Eesti vesikonnas ületavad Läti riigiga ühised riigipiire vooluveekogumid: Pedeli_1, Pedeli_2, Õhne_2 ning Vene Föderatsiooniga on ühised veed: Peipsi järv, Pihkva järv, Miikse, Moložva, Mustoja (Õrsava), Narva_1, Narva_2, Narva_3, Narva_4, Pelska, Piusa_2 ja Pabra järv.
Eesti-Vene piiriüleste veemajandusküsimustega tegeleb Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjon.
Eesti ja Läti teevad koostööd Koiva jõe piiriülese vesikonna veemajanduskava koostamisel, ajakohastamisel ja rakendamisel. Perioodi 2022-2027 Koiva/Gauja veemajanduskavade ajakohastamiseks tehti koostööd ühisprojekti „Water Bodies Witout Borders“ raames.
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhtimisel altustati Interreg Eesti-Läti programmi 2014-2020 raames “Water bodies without borders” projektiga.
- Projekti kestvus oli 24 kuud alates 01.03.2018 kuni 29.02.2020.
- Projekti juhtpartneriks oli OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja partneriteks oli: Läti Keskkonna-, Geoloogia- ja Meteoroloogiakeskus, Burtnieki Vald (Läti Vabariik), AS AKTiiVS (Läti Vabariik), Eesti Keskkonnaministeerium, Eesti Keskkonnaamet ja Eesti Keskkonnaagentuur.
- Projekti eelarve kokku oli 410 256,0 eurot, millest 348 717,60 eurot finantseeris Euroopa Regionaalse Arengu Fond ja 61 538,40 eurot oli partnerite omafinantseering, millest eestipoolse osa 33 900 eurot finantseeris Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Projekti eesmärk ja tegevused
Mõlema riigi, nii Eesti kui Läti, huvides on tagada majanduslikult efektiivne veekasutus piiriülestes Gauja/Koiva ja Salaca/Salatsi vesikondades ning parandada riikidevahelist piiriülest koostööd vee teemadel.
Kehtivates veemajanduskavades on piiriülestele veekogumitele koostatud riigipõhised meetmekava ja seireprogramm, kui efektiivseks piiriüleste veekogude haldamiseks ja seatud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vajalik mõlemapoolselt kooskõlastatud lähenemisviisid ja meetmed.
Projekti raames koostatakse ühine seireprogramm piiriülestele veekogumitele ja meetmete tegevuskava, mis panevad aluse jätkusuutlikuks koostööks kahe riigi vahel nende elluviimisel tulevikus.
Projekti tulemusi kasutatakse pinnaveekogumite majandamise planeerimisel. Projekti tulemused, siseveekogude ühine seireprogramm ja välja töötatud ühine meetmekava, integreeritakse mõlema riigi uue perioodi veemajanduskavadesse. Lisaks projekti otseste tulemuste vahetule kasutamisele pareneb ja tugevneb Eesti-Läti asutuste piiriülene koostöö.
Eesti-Läti ühisprojekt “Water bodies without borders” on lõppenud. Projekti tulemusena valmisid järgmised aruanded:
• WBWB T1 Report water bodies characteristics (veekogumite kirjeldused)
• WBWB report joint monitoring plan (ühine seireplaan)
o Annex 1 Pilot study
o Annex 2 Joint monitooring
o Annex 3 Hazardous substances
• WBWB Joint Action Plan (ühine seireplaan)
o Annex 1 EstModel
o Annex 2 Fyris NP model
o Annex 3 Action Plan FINAL
• Overview of dams and Fish passes in Koiva
• WBWB Economic analysis TechnReport
Kõik projekti aruanded on üleval Eesti-Läti ühisprojekti “Water bodies without borders” kodulehel https://wbwb.eu/results/
See teade väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.
Viimati uuendatud 06.03.2026
