Jäätmereform jõustus 17.01.2026. Seaduseelnõu (SE 657) menetluskäigu ja seotud dokumentidega on võimalik tutvuda Riigikogu kodulehel.
Ajakava
- 17.01.2026 – jäätmereform jõustus seaduse tasandil ning valmis riiklik olmejäätmete liigiti kogumise juhend.
- 01.07.2026 – saastetasude muutus, jäätmete ringlussevõtt saab eelise põletamise ja ladestamise ees.
- 2026 – esimesed KOVid teevad veo- ja käitlushanked uutel tingimustel.
- 01.01.2027 – kõik KOVid saavad jäätmete liigiti kogumise sihtarvud.
- 01.01.2027 – võetakse kasutusele uus jäätmeinfosüsteem Pistrik, jäätmearuandlus muutub läbipaistvamaks.
- 01.01.2028 – ausa konkurentsi tagamiseks tuleb jäätmekäitlejatele piirang, et nad ei saa enam olla taaskasutusorganisatsioonide liikmed, osanikud või aktsionärid.
- 01.01.2031 – kõik Eesti KOVid on uue jäätmehooldussüsteemi üle võtnud.
Juhendid jäätmereformi elluviimiseks:
Reformiga suureneb nii liigiti kogumine kui materjalide ringlus
-
Tekib uus ressurss. Eesti majandusse lisandub liigiti kogutud jäätmete näol igal aastal 150 000 tonni uut ressurssi.
-
Suureneb ringlussevõtt. Enamus liigiti kogutud materjalist saab Eestis ringlusse võetud.
-
Sorteerimine on odavam. Kes sorteerib, maksab keskmiselt umbes 5 eurot kuus.
-
Sorteerimine on mugav. Konteinerid on kodude lähedal, süsteem on lihtne ning tänu digitaliseerimisele läbipaistev.
-
Väheneb jäätmemaht. Ladestatud olmejäätmete maht väheneb 70 000 tonnilt aastas peaaegu nullini.
-
Elukeskkond on puhtam. Väheneb jäätmereostus ning vajadus loodusvarade kaevandamise järgi.
Rohkem kui 2/3 meie olmeprügist saab uuesti kasutada
Eesti kodudes tekib aastas sadu tuhandeid tonne jäätmeid, mida saaks materjalina uuesti kasutada, kuid mis praegu põletatakse või ladestatakse prügilatesse. Bio- ja pakendijäätmeid jõuab segaolmesse liiga palju, ligi kolmandik mõlemast ning ringlussevõtumahud pole viimase 10 aastaga oluliselt suurenenud. Olmejäätmete ringlussevõtt 2023. aastal oli 38%, mis jääb Euroopa Liidu riikide kokkuleppest (55%) kaugele maha. Jäätmekäitlusteenused on ebaühtlased, sorteerimisjuhised vastukäivad ning avalikud pakendikonteinerid on ebamugavad, anonüümsed ja vähese kontrolliga. Keskkonnasõbralike pakendite kasutamine ja pakendijäätmete vähendamine on vähe soositud ning piiratud info jäätmevoogude kohta raskendab tõhusat jäätmekäitlust.
Jäätmereformi väljatöötamisel tuginetakse meie kohalike ekspertide, ettevõtjate, kohalike omavalitsuste, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide nõuannetele. 2020.–2021. aastal koostasid Maailmapanga eksperdid koostöös meie valdkondlike ekspertidega põhjaliku Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüsi. Jäätmereformiga soosime ka valdkonna hea praktika laienemist mitmete edumeelsete omavalitsuste näitel või konkreetsete lahenduste puhul nagu näiteks pandipakendid, korduskasutuspakendid, üldiselt kestlikum pakendidisain ning digitaalne ja kaalupõhine andmevahetus.
Puhtama keskkonna ees on igaühel vastutus
Jäätmereformi käigus vaadatakse üle kogu jäätmeahel – pakendiettevõtja, jäätmekäitleja, omavalitsus, inimene ja riik – ning süsteem pannakse ühtse loogika alusel tööle.
-
Eraldi tuleb koguda ka pakendijäätmed. Kortermajades hakkab üldjuhul olema 4 konteinerit: 1) segaolmejäätmed, 2) biojäätmed, 3) vanapaber koos paber- ja kartongpakenditega, 4) plastpakendid koos metallpakenditega. Klaaspakendite kogumislahenduse otsustab kohalik omavalitsus. Eramajades ja hajaasustuses on konteinereid vähem, sest säilib biojäätmete kompostimise võimalus, laieneb pakendikotiteenus ja seal, kus mõistlik, jäävad alles ka avalikud konteinerid.
-
Sorteerimine muutub rahaliselt kasulikuks. Kes kogub jäätmeid liigiti, nende majapidamise prügiarve on keskmiselt umbes 5 eurot kuus. Kes ei kogu liigiti, maksab rohkem.
-
Jäätmevedu korraldatakse ühtselt. Segaolme-, bio-, paberi- ja pakendijäätmete vedu korraldatakse ühiselt KOVi poolt. See teeb lihtsamaks nii arveldamise kui klienditeenindusega suhtlemise.
-
Laienevad head praktikad ja tekib rohkem võimalusi. Omavalitsus saab pakkuda inimestele rohkem teenuseid. Selleks võib olla pakendikotiteenus, mugavam jäätmejaama teenus, kogumisringid jm.
-
Suureneb usaldus. Jäätmereformi raames digitaliseeritakse jäätmeandmed ning saab selgemaks, kuhu jäätmed liiguvad ja mis neist edasi saab.
Nende muudatustega muutub jäätmekäitlus inimese jaoks lihtsaks ja arusaadavaks ning inimesed on motiveeritud jäätmeid sorteerima.
-
Korraldab inimestele tervikteenuse. Segaolmejäätmete ja pakendite vedu pakutakse inimesele ühe teenusena, kus pakendijäätmete kogumine on korraldatud jäätmeveo teenuse osa.
-
Loob ettevõtetele piisavas mahus turu. Piisava kvaliteedi tagamiseks eraldatakse käitlus- ja veohanked, mis loob veo- ja käitlusturul suurema konkurentsi.
-
Lähtub ühtsetest sihtidest. Omavalitsus peab tagama enda territooriumil piisava liigiti kogumise ja ringlussevõtu. Selleks seatakse omavalitsusele liigiti kogumise sihtarv ja biojäätmete ringlussevõtu kohustus.
-
Saab võimalused sihtide täitmiseks. Kui praegu saab kanda vedaja jäätmehoolduse kulusid jäätmeveo teenustasu abil, siis edaspidi saab teha seda omavalitsus. See on levinud praktika, kuid edaspidi määratakse lubatud kulud seaduses väga täpselt ja tuleb ka arvetel selgelt välja tuua.
-
Tegutseb koostöös ja efektiivselt. Suuremad omavalitsused saavad toetada väiksemaid ning omavalitsused saavad võimaluse delegeerida ülesandeid koostööorganisatsioonidele.
Nende muudatustega saavad omavalitsused lisaks olemasolevale vastutusele ka selged eesmärgid ja suuremad rahalised võimalused.
-
Laiendatud tootjavastutuse tõhus rakendamine. Pakendiettevõtja (nt toidu- või joogitootja, jaekauplus) peab vastutama ja maksma pakendite käitlemise eest. Selleks, et materjali rohkem ringlusse võtta, läheme valdavalt üle kohtkogumisele sarnaselt bio- ja segaolmejäätmetega.
Pakenditootjatel on vastutus alates disainist kuni jäätmete käitlemiseni, eesmärgiga vähendada pakendijäätmete teket ja suurendada ringlussevõttu.
-
Jäätmeandmed digitaliseeritakse. Digitaalne jäätmearuandlus muudab käitlejate töö efektiivsemaks. Reaalajas andmed uute jäätmevoogude kohta suurendavad kindlust ja huvi uute käitlejate turule sisenemiseks.
-
Veo- ja käitlushanked eraldatakse. Lisaks käitlejatele saavad turule tulla ka need, kes pakuvad üksnes veoteenust. 2025. aasta juuni seisuga pakub korraldatud jäätmeveo teenust 5 ettevõtet kokku 93 veopiirkonnas: AS Eesti Keskkonnateenused (59 veopiirkonda), AS Ragn-Sells (21 veopiirkonda), OÜ Ekovir (6 veopiirkonda), AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (4 veopiirkonda) ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus (3 veopiirkonda).
-
Luuakse eelis ringlussevõtule. Ringlussevõtu, jäätmete ladestamise ja põletamise hinnatasemete proportsioon soosib edaspidi ringlussevõttu ja pärsib ladestamise majanduslikku otstarbekust.
Nende muudatustega tekib võimalus täiendava konkurentsi tekkimiseks, paraneb teenuste kvaliteet ja hinnatasemed ning jäätmete ringlussevõtt muutub eelistatud käitlusviisiks.
-
Muudab iganenud jäätmekäitlussüsteemi. Eesmärk on võtta aastast 2030 ringlusse 60% olmejäätmetest ja 2035. aastast 65%. Selleks tuleb tänane süsteem viia terviklikult ja põhjalikult vastavusse parima rahvusvahelise praktikaga.
-
Seab turuosalistele raamid. Muutuste juhtimiseks on vaja selgeid sihte. Riik ei sea seejuures rangeid piiranguid, vaid annab omavalitsustele ja ettevõtetele suunad ja hoovad tegutseda ühtsetel alustel, et igaüks panustaks eesmärgi täitmisesse.
-
Toetab muudatusi rahaliselt. Selleks, et omavalitsused ja ettevõtjad tuleksid muudatustega toime, peab riik neid rahaliselt toetama ja teeb seda toetusmeetmetega, mida jagab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Nende muudatustega loob Eesti toimiva jäätmekäitlussüsteemi, mis annab riigile konkurentsieelise ning soodustab ringlussevõtutehaste ehitamist. Sellega kaasnevad uued töökohad, maksutulu ja ühtlasi saavutame ringlussevõtu eesmärgid.
Riik toetab ringmajanduse muudatuste elluviimist
2023. aasta lõpus kinnitas kliimaminister riigi jäätmekava 2023–2028, mille alusel jagab riik toetuseid omavalitsustele ja ettevõtjatele, et viia ellu jäätmereformis kavandatud muudatused ning arendada ringmajandust. Toetusvoorud viib läbi Keskkonnainvesteeringute Keskus.
0%
miljonit omavalitsustele liigiti kogumise taristu arendamiseks. (Voor suletud)
0%
miljonit käitlejatele ringlussevõtu tööstuse arendamiseks.
0%
miljonit tootjatele pakendite ümberdisainimiseks.
0%
miljonit ettevõtjatele ressursitõhususe ja ohutu materjaliringluse parandamiseks. (Voor suletud)
0%
miljonit ettevõtjatele uute ringsete ärimudelite arendamiseks. (Voor suletud)
Keskkonnainvesteeringute Keskuses avatud voorud:
Jäätmereform loob eeldused rahvusvaheliste kokkulepete saavutamiseks
-
Plasti vähendamine. Ülemaailmse plastileppega saavad riigid kohustuse plasti kasutamise optimeerimiseks, innovatsiooniks ja jäätmete vähendamiseks. Sellele aitab kaasa pakendidisaini toetusraha.
-
Teisese toorme eelistamine. EL pakendimäärus seab riikidele nõuded pakendite teisese toorme sisaldusele. Eestis tähendab see vajadust toota materjali ümbertöödeldud jäätmeplastist, mille eelduseks on liigiti kogutud puhas jäätmematerjal. Selle saavutamist toetavad kohtkogumise kohustus ja mehaanilise ning keemilise ringlussevõtu toetusrahad.
-
Korduskasutuspakendite kasutamine. EL pakendimäärus nõuab korduskasutuspakendite kasutamist. Sellele aitab kaasa pakendidisaini toetusraha.
-
Ringlusse võtmata pakendiplast. Eesti maksumaksjad maksavad EL-ile aastas üle 16 miljoni euro ringlusse võtmata pakendiplasti eest. Seda tasu saab vähendada ringlussevõtu kasvatamise abil.
Korduma kippuvad küsimused
-
Miks on jäätmereformi vaja? Miks me ei saa vanaviisi jätkata?
Üle 80% sellest, mida me olmeprügisse viskame, saaks uuesti kasutada. Nende materjalide väärtus läheb praegu raisku. Segaolmesse peaks jõudma ainult väike osa majapidamise prügist, ülejäänut kasutame uuesti.
Kui jätkame praegust viisi ja kasutame näiteks mööbli või klaaspurkide tegemiseks aina uusi loodusvarasid, saab see ressurss lõpuks lihtsalt otsa. Samas saab juba olemasolevatest jogurtitopsidest või klaaspudelitest neid samu asju teha.
Praegune süsteem on odav, aga mitte jätkusuutlik. Kui loodusressursid otsa saavad, läheb elu igal juhul kallimaks. Kuigi uus süsteem nõuab esialgu lisapingutust, peame oma praeguseid harjumusi muutma, et igapäevased esemed ei muutuks luksuskaubaks. Kõige olulisemana suudame teha valdkonna arenguhüppe mõistlike jäätmekorralduse kulude juures. Ajutiselt aitavad meid uuele rajale riigi rahalised toetused, mille abil saab parandada jäätmete kogumisvõrgustikku ning arendada kohalikku jäätmetooret kasutavat tööstust.
Vanaviisi jätkamisel kannatab meie majandus, mis ei suuda kohaliku tooraine potentsiaali ära kasutada. Lisaks süvenevad järjest keskkonnariskid nii ületäitunud avalike konteinerite kui ka keset loodust rajatud prügilate näol, mida ei tohiks 21. sajandil sellisel kujul eksisteerida. Meie ladestame oma olmejäätmetest 13 protsenti, kui Soome või Rootsi puhul jääb see määr alla ühe protsendi. Lõpuks tekitab tänane süsteem ka inimestele järjest enam ebamugavusi, mis on tingitud nii jäätmeveo konkurentsi puudumisest kui ka vastutuse ebaselgusest. Jäätmereformiga saavad erinevate osapoolte rollid paika – me teame edaspidi, kelle ja mille suhtes olla nõudlikud.
-
Mis on jäätmereformi mõju? Kui palju materjali me nii tegelikult olmejäätmete hulgast “päästame”?
Esimese võiduna saame lähiaastatel kätte üle 100 000 tonni ehk 4000 veokitäie materjali aastas. See on päevas rohkem kui 10 veokikoormat potentsiaalset ressurssi meie tööstusele. 2035. aastal on eesmärgiks juba umbes 150 000 tonni materjali rohkem võrreldes tänasega ehk võrreldes tänasega peaaegu kahekordistame ringlussevõetud materjalide koguseid.
Taaskasutatava materjali suurem hulk loob eeldused uute tööstuste ja investeeringute tekkeks. See tähendab üle 300 täiendava töökoha, ettevõtete käivet vähemalt 40 miljonit eurot ja maksutulu 5 miljonit eurot.
Samuti vähenevad prügilatest tulenevad häiringud meie inimestele ja looduskeskkonnale, meid ümbritsev elukeskkond saab olema puhas.
-
Kes hakkab mulle edaspidi jäätmeveo teenust osutama?
Praegu on olmejäätmete vedu jagatud eraldi teenusteks, mille inimene ise või korteriühistu peab eraldi tellima, teenusepakkujatega eraldi suhtlema ning veosagedused on tihtipeale erinevad. Edaspidi jääb kontaktpunktiks kas kohalik omavalitsus, kes hangib ise teenuse, või omavalitsuse poolt volitatud koostööorganisatsioon. Jäätmereformiga jäetakse võimalus säilitada klienditeeninduse rolli ka jäätmevedaja juurde. Segaolme-, bio-, paberi- ja pakendijäätmete vedu korraldatakse ühiselt kohaliku omavalitsuse hangitud vedajate poolt.
-
Mis muutub jäätmete sorteerimises?
Kõige olulisem, et jäätmete liigiti kogumine toimuks üle Eesti võimalikult sarnaste põhimõtete alusel. Tiheasustuse kortermajadel on lahendus väga lihtne – kui täna tuleb eraldi koguda segaolmejäätmeid ja biojäätmeid, siis edaspidi lisandub neile ka paber- ja pappjäätmete ning plast- ja metallpakendijäätmete kogumise võimalus. Kõik 4 konteinerit on mugavalt kodu juures või prügiruumis. See on oluliselt tõhusam lahendus võrreldes naaberriikidega, näiteks Soomes on tüüpiline konteinerite arv 7.
Avalikke pakendikonteinereid jääb linnapilti oluliselt vähem, neid jäävad kasutama peamiselt eramajad, kus kohalik omavalitsus nõnda otsustab. Eramajadele tiheasustuses säilib võimalus ka pakendikoti kasutamiseks, samuti võib paberi- ja kartongijäätmeid koguda kastiga. Jätkuvalt võib biojäätmete konteinerisse kogumise asemel neid ise kompostida. Hajaasustuse jäätmeveo tingimused määrab kohalik omavalitsus.
Pildi suurendamiseks kliki siia.
-
Kui palju ma tulevikus jäätmete veo eest maksma hakkan?
Sorteerijatele tekib rahaline eelis. Kes kogub jäätmeid liigiti, nende majapidamise prügiarve on keskmiselt 3–5 eurot kuus. See summa sisaldab nii jäätmeveo ja -käitluse kulu kui ka jäätmehoolduse kulu (kui KOV nii otsustab), mis aitab kohalikul omavalitsusel teenuse kvaliteeti parandada. Võrreldes naaberriikidega tähendab see kohati kordades madalamaid kulusid.
Mittesorteerijale muutub jäätmete käitlemise kulu kallimaks ladestustasu tõusu ja põletustasu kehtestamise tõttu. Eesmärk on pöörata ümber tänane olukord, kus jäätmete ringlussevõtt on kulukam kui jäätmete põletamine või prügilasse ladestamine.
-
Mida mina selle eest saan, kui maksan KOVile jäätmeveo teenustasu?
Jäätmeveo teenustasu pole uus tasu, kuid edaspidi määratakse lubatud kulud seaduses väga täpselt ja tuleb ka arvetel selgelt välja tuua.
Jäätmeveo teenustasu kehtestamise viisi otsustab iga kohalik omavalitsus ise. Selle abil saab omavalitsus pakkuda inimestele rohkem teenuseid, näiteks:
-
mugavam jäätmejaamateenus - näiteks jäätmejaam on mulle sobival ajal avatud, rohkem jäätmeliike saab tasuta ära anda,
-
jäätmete kogumispunkte on piisavalt palju, neid on meeldiv kasutada, kuna need on puhtad ja korras ja neid tühjendatakse piisavalt sagedasti,
-
omavalitsus korraldab maapiirkonnas suurjäätmete, elektroonikaromude, ohtlike jäätmete jms kogumisringe neile, kes elavad jäätmejaamast kaugemal,
-
omavalitsus on mulle taganud piisava info jäätmete liigiti kogumise kohta, juhendid on selged ja arusaadavad, vajadusel saan alati nõu küsida,
-
omavalitsus teeb tõhusamat järelevalvet, tänu millele väheneb metsaaluste prügistamine,
-
omavalitsus tagab mulle sobivad kogumisvahendid (konteinerid, pakendijäätmete või biojäätmete kogumiskotid), et ma ei peaks ise oma aega kulutama nõuetele vastavate kogumisvahendite otsimisele,
-
omavalitsus suunab minu liigiti kogutud jäätmed ringlusse, tänu sellele tean, et teen jäätmeid liigiti kogudes õiget asja,
-
omavalitsus loob võimalused kasutatud asjade korduskasutusse suunamiseks, näiteks ringlusmajad, parandustöökojad, mobiilsed korduskasutuspunktid.
-
Elan linnas ja mul on suvila maal. Kas ma pean jäätmeveo teenustasu maksma mõlemas omavalitsuses?
Jah, kui mõlemad on aastaringselt kasutuses. Püsielukohas tuleb sel juhul maksta nii jäätmete üleandmise eest kui ka jäätmehoolduskulude katteks makstavat tasu. Sama kehtib suvilas, v.a sel perioodil, kui suvila on korraldatud jäätmeveost vabastatud (nt talveperioodil). Vabastuse perioodil jäätmetasu maksmise otsustab iga omavalitsus ise.
-
Elan kortermajas. Mitu konteinerit mu hoovis edaspidi olema peab?
Kortermajadel nii linnas kui ka maal peab üldjuhul olema 4 konteinerit. Eraldi tuleb koguda 1) segaolmejäätmed, 2) biojäätmed, 3) vanapaber koos paberpakenditega, 4) plastpakendid koos metallpakenditega. Need võib koguda eraldi konteineritesse või süvamahutitesse (maa-alustesse konteineritesse). Klaaspakendi kogumislahenduse korralduse otsustab kohalik omavalitsus, see võib toimuda nii kortermaja juures oleva konteineriga kui avalike klaaspakendikonteineritega.
-
Elan linnas eramajas. Mitu konteinerit mu hoovis edaspidi olema peab?
Eramajadel linnades peab üldjuhul olema 1-4 konteinerit. Eraldi konteinerit on kindlasti vaja segaolmejäätmetele (1).
Biojäätmete konteineri (2) võib asendada ise biojäätmete kompostimisega.
Eraldi tuleb koguda ka vanapaber koos paberpakenditega (3) ning plast- ja metallpakendid (4). Need võib eraldi koguda erinevasse konteinerisse või kotti, mille jäätmevedaja maja juurest ära viib. Klaaspakendi kogumislahenduse korralduse otsustab kohalik omavalitsus.
-
Elan maal eramajas. Mitu konteinerit mu hoovis edaspidi olema peab?
Eramajadel maapiirkonnas peab üldjuhul olema 1-2 konteinerit. Eraldi konteinerit on vaja segaolmejäätmetele (1).
Biojäätmete konteineri (2) võib asendada ise biojäätmete kompostimisega.
Pakendijäätmete ning paberi ja papi kogumisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse suunistest. See võib toimuda kas tekkekohal või ühistes kogumiskohtades.
-
Mitu prügikasti peaks mul köögis olema, et kõik vajalik saaks eraldi kogutud? Kuhu ma need kõik mahutan?
Jäätmete kogus nende liigiti kogumisel ei suurene, küll aga tuleb nende kogumist oma kodus veidi ümber organiseerida. Kes juba praegu liigiti kogub, see märkab esiteks, et kodu saab puhtam ning teiseks, et segaolmejäätmetesse viskamiseks jääb väga vähe materjali. Kaubanduses on saada nii kraanikausialused süsteemid kui ka üksteise otsa paigutuvad süsteemid, mis lihtsustavad jäätmete liigiti kogumist. Jäätmereformi järgselt eraldatavate jäätmeliikide väike arv võimaldab hakkama saada tavalise kolmeks või neljaks sektsiooniks jagatud prügikastiga, mis mahub enamasti ka mugavalt köögikappi ära.
Jäätmeid sorteerides märkame, et tegelikult moodustab suure osa segaolmejäätmetest just pakend ehk segaolmejäätmete prügikasti saab väiksema vastu vahetada ja selle arvelt tekib pakenditele veidi ruumi juurde.
Väikest biojäätmete kasti hoiavad paljud pered hoopis näiteks köögikapi peal ning paberit ja pappi kapi kõrval korvis või hoopis mõnes teises ruumis, näiteks esikus või kirjutuslaua all.
Lisaks tuleb jätkuvalt eraldi koguda veel mõned jäätmed, nt pandipakend, patareid, tekstiil, värvipurgid, ravimid jms, kuid nende jaoks ei pea olema maja juures eraldi konteinerit, vaid need saab ise viia kas taaraautomaati, kogumispunkti või jäätmejaama.
-
Elan suures kortermajas ja osad naabrid ei sorteeri. Kuidas me suudame suurtes kortermajades eristada, kes sorteerib ja kes mitte?
Praegu on osadel peredel tõepoolest väga raske jäätmeid liigiti koguda, sest konteinerid ajavad tihti üle ning nende sisu on valede jäätmetega rikutud. See rikub paljude perede hoolika töö. Avalikud pakendijäätmete kogumiskohad on kasutamiseks tihti ka ebamugavad.
Esimesel juhul on põhjuseks valesti valitud veosagedused, mille saab lahendada läbi veohangete loogika ühtlustamise (näiteks kohalik omavalitsus saab hangetes veosagedusi korrektsemalt planeerida). Teisel juhul on probleemiks ebaselged sorteerimisjuhised, mille jaoks koostame riigiülese ühtse sorteerimisjuhendi.
Kortermajade puhul jääb kehtima jagatud vastutus. Üks võimalus on korteriühistu kodukorras kehtestada, et jäätmeid tuleb liigiti koguda ja see, kes kodukorda rikub, maksab suurema arve.
Kortermajades võidakse täna lihtsalt käega lüüa ka selle pärast, et pakendijäätmete konteinerid ajavad üle liiga harva veosageduse tõttu. Sellele annab lahenduse omavalitsuse korraldatav pakendijäätmete vedu, mille puhul saab veosagedust paremini suunata.
-
Avalikud pakendikonteinerid on pidevalt täis, ei asu sobivas kohas ja nende aukudesse mahutamiseks peab suuremad pakendid ära purustama. Rääkimata sellest, et kogutud kotitäis tuleb laiali võtta. Kas siin pole mõistlikumat lahendust?
See probleem saab jäätmereformiga lahenduse. Kortermajade ja tiheasustuse eramute juures peab edaspidi saama pakendijäätmeid mugavalt kodu juures konteinerisse visata. Siis ei ole enam tegemist avalike ja anonüümsete konteineritega ja nende avad ei pea olema nii väiksed. Hajaasustuses otsustab kogumislahendused peamiselt kohalik omavalitsus, näiteks saab kasutada mõnes populaarses viibimiskohas või transpordi sõlmpunktis kiibi või võtmega ligipääsetavaid ühiskonteinereid.
-
Pakendi ja segaolmejäätmete vedu on erinevatel aegadel, tihti viiakse pakendit ära harvem kui segaolmet. Kuna pakendit tekib 2-3 korda rohkem, siis see ei ole loogiline. Mõnikord on teenusepakkuja selle osas ka väga paindumatu. Mida teha?
See probleem saab jäätmereformiga lahenduse. Kohalik omavalitsus hangib nii pakendi-, bio-, paberi kui ka segaolmejäätmete veo ning saab ette määrata vajadustele vastavad veotingimused. Vedajate turukonkurents paraneb, ühtlasi teenuse kvaliteet ja hinnatase.
Jäätmereform näeb ette ka olmejäätmete vedamissagedused:
* biojäätmed vähemalt 1 kord 4 nädala jooksul,
* segaolmejäätmed vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul,
* pakendijäätmed vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul ja sagedusega, mis on kulutõhus ja keskkonnahoidlik.
-
Minu perel ei ole autot, kuid ilma autota on keeruline muid jäätmeid (ehitusjäätmed, kodumasinad, ohtlikud jäätmed) jäätmejaama viia. Mida ma tegema peaks?
Jäätmeveo teenustasu abil saab kohalik omavalitsus korraldada või lisada kogumisringe ning tekitada mugavaid ja ligipääsetavaid kogumiskohti.
-
Miks on vajalik jäätmete liigiti kogumise sihtarv?
Jäätmereform on ühine pingutus, mis eeldab kõigi osapoolte selgeid rolle. Inimesed pingutavad jäätmete liigiti kogumisega, tootjad hüvitavad veo- ja käitluskulusid, jäätmevedajad ja -käitlejad pakuvad neilt tellitud teenuseid ning kohalikud omavalitsused hoolitsevad igas Eesti paigas süsteemi tõhusa toimimise eest. Selleks, et täita meie ootusi majandusele ja elukeskkonnale ning rahvusvahelisi kokkuleppeid, vajame valdkonnas kiiret muutust. Muutus sünnib siis, kui saame seda juhtida. Kohalikele omavalitsustele seatav jäätmete liigiti kogumise sihtarv on täielikult nende võimuses ning aitab kõiki 79 omavalitsust üksteisega võrrelda. Statistika näitab ka seda, et liigiti kogumise ja ringlussevõtu sihtarv on tugevalt seotud, seega loob selle mõõdiku süsteemne kasutamine eelduse olmejäätmete ringlussevõtu järjepidevaks suurendamiseks.
-
Kui suur hakkab olema jäätmete liigiti kogumise sihtarv?
Hetkel oleme välja pakkunud, et 2027. aastal peaks liigiti kogumise määr olema 67% ning edaspidi igal aastal 1 protsendipunkti võrra kõrgem kuni 75%-ni 2035. aastal. Selline liigiti kogumise tase koos käitlusteenuse hankimisega tagab riigi tasemel olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu täitmise.
-
Milliseid jäätmeliike sihtarvu arvutamisel arvestatakse?
Arvesse võetakse olmejäätmeid, sh biojäätmed, olmes tekkivad pakendijäätmed, vanapaber, elektroonikajäätmed, ohtlikud jäätmed, tekstiilijäätmed, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid jm. Arvesse võetakse ka tekkekohas kompostitud biojäätmed.
-
Kes liigiti kogumist ja sihtarvu täitmist kontrollib?
Jäätmete liigiti kogumist peab kontrollima kohalik omavalitsus (KOV). Samuti võib seda teha jäätmevedaja, kui KOV on selle kohustuse otsustanud talle anda.
KOVide sihtarvu saavutamist hakkab hindama Keskkonnaagentuur. Sihtarvu täitmist arvestatakse KOVi-põhiste jäätmeandmete põhjal. Selleks on riik valmistanud ette infomooduli, mida igas paigas liigiti kogumise lahenduste parandamiseks saab kasutada.
-
Mis saab, kui KOV-id liigiti kogumise sihtarvu ei täida?
KOV-idele antakse mõistlik üleminekuaeg, mis eelduslikult võiks lõppeda 2030. aastaga. Selle määramisel oleme arvestanud, et 2024. aastal sõlmitud korraldatud jäätmeveo hankelepingud võivad kehtida kuni 2030. aasta lõpuni.
Keskkonnaamet hakkab tegema haldusjärelevalvet omavalitsuste üle, sh nõustatakse ja abistatakse, keerulisematel juhtudel vajadusel tehakse omavalitsusele ettekirjutus ja rakendatakse sunniraha. Omavalitsustele tuleb ka 35 miljoni euro suurune toetusmeede, kust saab taotleda toetust oma jäätmehoolduse taristu arendamiseks.
-
Millised kulud jäätmeveo teenustasu alla liigituvad?
Kui kohalik omavalitsus otsustab koguda ise jäätmeveo teenustasu, siis võib sinna üksnes jäätmehooldusega ehk omavalitsuse jäätmevaldkonna korraldamisega seotud kulud. Näiteks kogumisvahenditega seotud kulu (sh konteinerid, biolagunevad kotid või paberkotid, süvamahutid, kompostrid), jäätmejaamade, kompostimisväljakute või sorteerimisjaamade rajamise kulu, rajatiste hooldamise, arendamise ja opereerimise kulu, administratiivse töö kulu, kampaaniate, ürituste, juhendmaterjalide valmistamise ja levitamisega seotud kulu, ka ringlussevõtutööstuse valda või linna toomiseks mõeldud ettevalmistuskulu jmt.
-
Kui suureks inimeste arved muutuvad?
Jäätmearved saavad omavalitsuste lõikes olema erinevad, kuid enamikel juhtudel jääb korrektsel sorteerimisel leibkonna kulu 3-5 euro piiresse. Arve suurus sõltub sellest, mida konkreetne omavalitsus sihtarvu saavutamiseks juurde vajab, kas tehakse koostööd teiste omavalitsustega ning kui hoolas on inimene ise jäätmete liigiti kogumisel, sest liigiti kogumata (segaolmejäätmetena) jäätmete üleandmine on kulukam. Jäätmearve tuleb kujundada nii, et selle jaoks, kes kogub jäätmed liigiti, oleks jäätmete üleandmine odavam kui mittesorteerija jaoks.
Jäätmeveo teenustasu võib edaspidi koosneda kahest osast. Esimene osa (nn korraldatud jäätmeveo kulu) on otseselt seotud üleantavate jäätmete liigi ja kogusega. Teine osa makstakse jäätmehoolduskulude katteks. Selle küsimine on KOVile vabatahtlik võimalus.
-
Miks on nii, et ühe KOVi sorteeriv inimene võib maksta rohkem kui teise KOVi mittesorteerija? Kas see on õiglane?
Jäätmereformi üks eesmärke ongi jäätmehoolduse teenuse ühtlustamine KOVide lõikes. Aga jäätmehooldust korraldab iga KOV ise kohapeal, seega täpsemad tingimused otsustab omavalitsus. Jäätmearved ja ka jäätmejaama vastuvõtutasud sõltuvad näiteks sellest, kui tõhus on konkreetses kohas vedu korraldada, kui pikad on veovahemaad ja kui lähedal on käitluskohad. Seega teatud hinnaerinevus jääb ka edaspidi. Jäätmereformi juures peame oluliseks ka kulude läbipaistvust, et laiemale üldsusele teadmata lisateenuste tasud liiguksid läbi omavalitsuse ning ei oleks ebamõistlikult suured.
-
Mis siis saab, kui KOV otsustab jäätmeveo teenustasu mitte rakendada?
Sellisel juhul jätkub tänane vähem läbipaistev süsteem, kus selle kogub jäätmevedaja ning omavalitsus teeb jäätmehoolduse arendamise investeeringud enda eelarvest.
-
Kuidas ettevõtetel arved kujunema hakkavad?
Ettevõtete puhul sõltuvad arved väga palju sellest, kui suure ettevõttega on tegemist, mis valdkonnas ettevõte tegutseb, kui palju olmejäätmeid ettevõttes tekib, kas neid kogutakse liigiti jmt.
-
Kui KOV saab ise otsustada, mis viisil ta jäätmeveo teenustasu küsib, siis kas pole tõenäoline, et ta igal juhul küsib maksimaalse võimaliku summa?
Jäätmehoolduse korraldamise ja arendamise kulud tuuakse jäätmearvel välja läbipaistvalt ja piiratult (kuni 50% kogu arvest). Tasu küsimine peab olema põhjendatud, vastavuses teenuse osutamise kuludega ja lähtuma kuluefektiivsusest. Läbipaistvuse tagamiseks peab omavalitsus püsitasu kogumise ja kasutamise andmed oma veebilehel avaldama. Neid andmeid on lihtne omavalitsuste lõikes võrrelda.
-
Kas on riike, kelle süsteemist võtta eeskuju?
Omavalitsuse jäätmehoolduskulude katmine jäätmevaldajate poolt on rakendatud enamikes EL riikides. See võimaldab korraldada elanikele võimalikult hea teenuse, mille tulemusena saavutatakse kõrge jäätmete liigiti kogumise tase ja elanike rahulolu. Eeskuju saame võtta näiteks naaberriigist Soomest ja jäätmete ringlussevõtul edukatest riikidest nagu Taani, Itaalia ja Saksmaa. Samuti on meil Eestis häid praktikaid, millest eeskuju võtta erinevates omavalitsuses või pandipakendi või kollase kogumiskoti süsteemi näol.
-
Millised saavad olema prügilasse ladestamise ja põletamise tasud ja miks neid vaja on?
Nii jäätmete prügilasse ladestamise kui Iru jäätmepõletustehases põletamise hinda on vaja tõsta selleks, et jäätmete ringlussevõtt muutuks soodsamaks ja eelistatumaks kui põletamine või ladestamine.
Selleks on kavas ladestustasu tõsta 90 eur/t peale ning kehtestada segaolmejäätmetele põletustasu 60 eur/t. Ülejäänud tavajäätmetele (v.a puidujäätmed) kehtestatakse madalam põletustasu – 50 eur/t.
-
Kas seetõttu suurenevad ka inimeste elektri- ja soojaarved?
Põletustasu suunatakse põletusjaamas jäätmete vastuvõtu hinda, aga mitte sellest toodetud soojuse hinda. Seega jäätmereform inimeste soojaarveid ei mõjuta.
-
Mis jäätmetest pärast kokkukogumist edasi saab? Kui neid nüüd vähem põletatakse, siis kuhu need ikkagi pannakse?
Jäätmete põletamine ja prügilasse ladestamine muutub edaspidi kallimaks kui jäätmete ringlussevõtt. Seega jäätmete põletamine ja ladestamine lähiaastatel järjest väheneb. Pakendijäätmete käitlemist korraldavad ka edaspidi taaskasutusorganisatsioonid. Biojäätmete ja mitmete teiste olmejäätmete käitlust korraldavad kohalikud omavalitsused, kes sõlmivad selleks eraldi hankelepingud. Omavalitsused lepivad käitlejaga kokku, kuidas jäätmeid tuleb käidelda. Nii saab iga inimene täpselt teada, kuhu liiguvad näiteks tema liigiti kogutud biojäätmed, kas nendest tehakse komposti või biogaasi ning kus ja milline ettevõtte sellega tegeleb.
-
Kui palju on Eestis ettevõtteid, kes jäätmete käitlemisega tegelevad? Kas sellest piisab, kui kõik sorteerima hakkavad?
Jäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks on vajalik piisav jäätmete ringlussevõtuvõimekus. Eestis on praegu ebapiisav eelkõige biolagunevate jäätmete, elektroonikajäätmete, tekstiilijäätmete, plastijäätmete ja suurjäätmete käitlusvõimekus. Jäätmete liigiti kogumise sihtarvu seadmine kohalikele omavalitsustele toob kaasa liigiti kogutud jäätmevoogude suurenemise. Jäätmevoo olemasolu ja alternatiivsete käitlusviiside (põletamine, ladestamine) kallidus annab jäätmekäitlejatele kindlustunde, et investeerida uutesse ringlussevõtuga tegelevatesse rajatistesse. Ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks on avatud 14 miljoni euro suurune toetusmeede.
-
Kas Eestis on üldse ettevõtted, kes jäätmeid ressursina kasutama hakkavad? Mida nad toodavad?
Eestis on selliseid ettevõtteid, kes teevad jäätmetest uusi tooteid. Kui hakkame jäätmeid paremini liigiti koguma, siis tekib juurde ressurssi, mida saab kasutada tööstuste toorainena. Järgneva 10 aasta jooksul on sihiks liigiti kogutud jäätmete koguse kahekordistamine ning ringlusse tahetakse suunata täiendavalt 150 000 tonni olmejäätmeid. See annab omakorda ruumi uute ringmajanduse ettevõtete tekkeks ja olemasolevate kasvamiseks.
Pildi suurendamiseks vajuta siia.
Plast
-
Orkos (teatud plastitüübist graanuleid, et uut plasti toota),
-
Weerec (plastigraanulid, kaablikaitsekõrid),
-
Neular (ehitusmaterjalid),
-
Dagöplast (kilekotid, -lindid, -põlled)
Klaas
-
O-I Estonia (klaaspakendid),
-
Green Gravels (kergkillustik)
Vanapaber
-
Räpina paberivabrik (pakkematerjalid, kartong, ehituspapp, kunstitarbed ja kontoritarbed),
-
Werrowool (tselluvill)
Biojäätmed – toodetakse komposti või biogaasi ja kääritusjääki
-
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kompostimisväljak (kuni 35 000 t/a)
-
Aardlapalu ümberlaadimisjaam (kuni 5 000 t/a)
-
Paikuse prügila kompostimisväljak (kuni 3 000 t/a)
-
Väätsa prügila kompostimisväljak (kuni 2 500 t/a)
-
Ecobio Maardu käitlustehas (kuni 20 000 t/a)
-
Tallinna Pärnamäe jäätmejaam
-
Hiiumaa jäätmejaam
-
Kas me saame jäätmereformiga parema ülevaate käitluskohtades tehtavatest jäätmekäitlustoimingutest?
Saatekirjade (veodokumentide) alusel tekib oluliselt parem ja kvaliteetsematel algandmetel põhinev ülevaade jäätmekäitluskohta ja sealt välja liikuvatest jäätmevoogudest. Mõningad muudatused on kavas ka jäätmekäitluskohas tehtavate toimingute täpsemal kajastamisel. Näiteks on kavas täpsustada, milles täpsemalt seisneb määratlemata käitlus (inventuurid, niiskumine vms) ja kuidas antakse aru jäätmekäitluse tulemusena tekkinud sekundaarse jäätmetekke üle, mis on seotud ringlussevõtu arvutamisega.
Olukorda muudab paremaks ka senisest sagedasem andmete esitamine, mis aitab anomaaliad kiiremini tuvastada ja järelevalvel operatiivselt sekkuda, mis tänases andmehalduse süsteemis ei ole võimalik.
-
Kas on võimalik sisuliselt iga banaanikoort jälgida? Kuidas käitluskohas eristatakse erinevate omavalitsuste jäätmeid?
Edaspidi on senisest täpsemalt teada, kui palju jäätmeid erinevatest omavalitsustest käitluskohta saabus. Kui mitme erineva KOVi jäätmed segunevad käitluskohas (ladustatakse käitluseks samal platsil), siis ei ole võimalik täpselt eristada nende edasist käitlust, st uus aruandluse lahendus ei võimalda jälgida konkreetse jäätmeks muutunud eseme/asja liikumist ja käitlemist jäätmekäitluskohas ja sealt edasi, aga see võimaldab anda täpsema pildi kogu jäätmete liikumise ahelast ehk teadmise selle kohta, mitu protsenti jäätmekäitluskohas vastu võetud jäätmetest saabus konkreetsest KOVist. Kvaliteetsemate alusandmete alusel saab ka edasisest käitlusest (võeti ringlusse, suunati põletusse, ladestati prügilasse vms) parema ülevaate.
Erinevate KOVide jäätmete täpseks eristamiseks käitluskohas ja kogu ahela ulatuses peaks eri omavalitsuste jäätmevood olema üksteisest lahus kogu ahela ulatuses, mis ei ole praktikas mõistlik ega vajalik. Seetõttu tuleb erinevate KOVide lõikes nt liigiti kogumise määra või ringlussevõtu määra leidmiseks kokku leppida teatud eeldused (nt veoringil segunenud KOVide jäätmete liigiti kogumise kvaliteet on KOVide lõikes sama) või vastavad metoodikad, st määramatus jääb, aga lõpptulemus on tänasega võrreldes täpsem ja usaldusväärsem.
-
Kui läbipaistvaks andmed lähevad, st mida tähendab suurem läbipaistvus?
Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmearuanded mõeldud ametkondlikuks kasutamiseks ning avalikkusele on kättesaadavad üksnes Keskkonnaagentuuri poolt koostatud jäätmekäitluse koondandmed. Antud projekti raames telliti analüüs selgitamaks välja, kas ja mil määral on võimalik jäätmeandmeid senisest suuremas ulatuses avalikustada ilma, et see kahjustaks andmekaitse ja ettevõtete ärisaladusega kaasnevaid õigusi. Muuhulgas analüüsiti teiste riikide praktikaid jäätmeandmete avalikustamise osas.
Analüüsi koostamisel ei leitud riike, kus jäätmetega seotud info oleks avalikustatud ettevõtete põhiselt ja suuremas ulatuses kui vähemalt aastataguste koonditena. Samuti leiti, et Arhusi konventsioon ega keskkonnainfo direktiiv ei kohusta jäätmetega seotud isikustatud andmeid avalikustama üldsusele kättesaadavas andmekogus. Samas jõuti uuringus järeldusele, et põhjendatud juhtudel on võimalik andmeid avalikustada teabenõude alusel.
Riik näeb ka edaspidi kõiki andmeid. Ettevõtete kliendibaas on igal juhul ärisaladus, mis ei muutu avalikuks ega konkurentidele nähtavaks. Ettevõtted näevad edaspidi omavaheliste jäätmete vedude (koorma) koondandmeid nagu nt kaal, KOVide jaotus ja muu, milles kokku lepitakse, aga ei näe koormat moodustavate klientide andmeid. Üksikisiku tasemel on soov muuta isikule nähtavaks kõik andmed, mis riigil tema kohta on, aga täpsemad ettepanekud on alles väljatöötamisel.
|
Aeg |
Tegevused |
Lisad |
|
31. oktoober 2023 |
Väljatöötamiskavatsuse eelnõu avalikustamine |
VTK tutvustavad slaidid 31.okt.2023.pdf | 992.42 KB | pdf Väljatöötamiskavatsuse eelnõu 31.okt.2023.pdf | 1.71 MB | pdf |
|
november 2023 – märts 2024 |
Huvirühmadega kohtumised ja väljatöötamiskavatsuse koostamine |
|
|
19. märts 2024 |
Väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastusele |
|
|
märts 2024 – oktoober 2024 |
Huvirühmadega kohtumised ja seaduseelnõu koostamine |
|
|
november 2024 |
Seaduseelnõu esitamine kooskõlastusele |
|
|
veebruar 2025 |
Seaduseelnõu täiendav kooskõlastamine Justiits- ja Digiministeeriumiga |
|
| mai 2025 | Seaduseelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks | 657 SE menetluskäik ja materjalid |
| juuni 2025 | Seaduseelnõu I lugemine Riigikogus | |
| november-detsember 2025 | Seaduseelnõu II ja III lugemine Riigikogus | |
|
jaanuar 2026 |
Jäätmereformi jõustumine |
Huvirühmad nõustuvad, et olmejäätmete ringlussevõttu tuleb parandada
Kliimaministeerium analüüsib põhjalikult kõikide huvigruppide tagasisidet ning ettepanekuid ja leiab koostöös lahendused, mis on õiglased ja toetavad reformi eesmärke. Ringlussevõtu parandamist ehk jäätmereformi peamist eesmärki toetavad pea kõik huvirühmad. Kõige rohkem on tagasisidestatud erinevaid pakendite kogumise ja käitlemisega seotud teemasid ning omavalitsuste vastutust.
Kohalikele omavalitsustele suunatud muudatused
Muudatuste eesmärgina peab kohalik omavalitsus saama parandada jäätmekäitluse turul konkurentsi ja tagada mugava äraveo igas Eesti paigas. Selleks lähtume erinevate omavalitsuste heast eeskujust, kus käitlus- ja veoteenused tellitakse eraldi, pakendijäätmed kogutakse tekkekohalt ning antakse inimestele võimalikult palju võimalusi ja paindlikkust. Paljudes teistes riikides rahastavad omavalitsused teenusekvaliteedi parandamist jäätmetasust, mille plaanime osaliselt rakendada ka Eestis. Kvaliteedi juhtimiseks kasutatakse liigiti kogumise sihtarvu.
Tagasisides kirjutatakse, et kohalikel omavalitsustel puudub sageli kompetents muudatuste elluviimiseks, mis suurendab nende töökoormust märkimisväärselt. Selle asemel, et lõpetada praeguseid jäätmeveo hankelepinguid ennetähtaegselt, oleks mõistlik anda omavalitsustele piisav üleminekuaeg. Omavalitsused toetavad jäätmetasu võimaluse loomist, kuid rõhutavad vajadust paindlikkuse järele, eriti pakendijäätmete tekkekohalt kogumisel, mis omab suurt keskkonnajalajälge.
Veoteenuse hankimisel võiks tagasiside kohaselt lubada ka sisetehinguid, et munitsipaalettevõtted saaksid veoteenust pakkuda. Samuti tuleks ringlussevõtu sihtarvu kehtestamise asemel kaaluda liigiti kogumise sihtarvu kehtestamist, tagades samas, et omavalitsustes tekkivad jäätmed oleks võimalik sihtarvu ulatuses ringlusse võtta.
Pakenditele suunatud muudatused
Jäätmereformi keskmes on muudatused pakendite kogumisega, mis moodustavad umbes kolmandiku segaolmejäätmete kaalupõhisest mahust ja ruumikasutusest veelgi enam. Olmejäätmete ringlussevõtu parandamise võtmekoht on seega pakendite liigiti kogumise lihtsustamine, seda eelkõige tekkekohalt. Samuti muudetakse õiglaseks nn EL plastimaksu tasumine, mis ei peaks olema iga maksumaksja kanda, vaid olema suunatud tootjatele, kellel on reaalselt võimalusi raskesti ringlusse võetavate pakendite disaini muuta.
Tagasisides kirjutatakse, et praegu on pakendite ringlussevõtu sihtmäärad täidetud, mistõttu tuleks keskenduda biojäätmetele, mille osakaal segaolmejäätmetes on väga suur. Pakenditele suunatud muudatused kiirendaksid tagasisidestajate hinnangul toiduainete hinnatõusu ning pakenditasu suurendaks halduskoormust ning muudaks Eesti kaupmeeste konkurentsipositsiooni halvemaks. Tagasisidestajate hinnangul on EL pakendimääruse muudatused piisavad ning lisaks tuleks tagada, et pakenditasusid maksaksid ka välismaised e-poed, et vältida vabakäitlejate osakaalu suurenemist.
Pakendiettevõtjad toovad välja, et maksavad juba laiendatud tootjavastutuse kohustuse tõttu pakendite kogumise ja käitluse eest, lisaks kehtib pakendiaktsiis, mistõttu pakendi turule laskmise tasu oleks topeltmaksustamine. Pakenditasu võiks rakendada ainult plastpakendite puhul, et katta EL-le makstavat plastpakendi omavahendit. Pandipakenditele ei peaks pakenditasu kehtestama, vaid pigem tuleks pandisüsteemi laiendada teistele pakenditele. Tootjate esindajad toetavad pakendijäätmete tekkekohalt kogumist, kui tarbija katab osa lisakuludest, kuid müügipakendi sihtarvu kehtestamist ei toetata, kuna see oleks üleliigne kohustusliku pakendijäätmete tekkekohalt kogumise rakendamisega.
Jäätmekäitluse tasudele suunatud muudatused
Muudatuste põhieesmärk on viia vastuvõtutasud jäätmete ladestuse, põletuse ja ringlussevõtu puhul õiglasesse proportsiooni selliselt, et soodsaim ja seega majanduslikult soosituim oleks ringlussevõtt.
Tagasisides kirjutatakse, et jäätmed jõuavad jäätmepõletustehasesse või prügilasse, sest ringlussevõetava materjali järele puudub nõudlus ja paljusid jäätmeid ei saa ringlusse võtta väikeste koguste tõttu. Kohalike omavalitsuste käitlusteenuse hanked sulgevad käitluse turu, takistades uute käitlejate turule pääsu, ning uute käitlusrajatiste loomist takistavad NIMBY-sündroom ja keskkonnalubade pikk menetlusaeg.
Üleminek ladestamise ja põletamise suurematele väravatasudele peaks olema järkjärguline ning Iru jäätmepõletustehase liitmine ELi HKSi mõjutab soojahinda, kuid jäätmete väravahind jääb enampakkumiste teel kujundatuks. Ilma põletamise väravatasu alumise piirhinnata puudub rahaline motivatsioon suunata jäätmeid ringlusse. HKS alluvusse viidud käitised peavad lõpetama CO2-emissioonid hiljemalt 2050. aastaks, mis võib piirata ringmajanduses vajalikke tegevusi.
Andmete valdkonna muudatused
Muudatustega viiakse jäätmevaldkonna andmevahetus reaalaega ning muudetakse kogu jäätmekäitlusahel võimalikult paljudele osapooltele läbipaistvaks.
Tagasisides tuuakse välja, et praegu puudub IT-lahendus, mis tagaks kvaliteetsed andmed omavalitsustes tekkivate jäätmete ja nende käitlemise kohta, mis on oluline sihtarvude täitmise hindamiseks. Tuleks kaaluda riikliku jäätmevaldajate registri loomist, kuna omavalitsustel puudub võimekus vajalikke arendusi teha. Samuti on vajalik lisada jäätmeseadusesse andmevahetuse sätted, et määrata, milliseid andmeid tuleb avalikkusele näidata, milliseid riigile ja milliseid teistele osapooltele.
Osapoolte kirjalik tagasiside
Kohalikele omavalitsustele suunatud muudatused
Muudatuste eesmärgina peab kohalik omavalitsus saama parandada jäätmekäitluse turul konkurentsi ja tagada mugava äraveo igas Eesti paigas. Selleks lähtume erinevate omavalitsuste heast eeskujust, kus käitlus- ja veoteenused tellitakse eraldi, pakendijäätmed kogutakse tekkekohalt ning antakse inimestele võimalikult palju võimalusi ja paindlikkust. Paljudes teistes riikides rahastavad omavalitsused teenusekvaliteedi parandamist jäätmetasust, mille plaanime osaliselt rakendada ka Eestis. Kvaliteedi juhtimiseks kasutatakse liigiti kogumise sihtarvu.
Tagasisides leiti, et omavalitsustele tuleks siiski seada ühtse metoodikaga ringlussevõtu sihtarv, kuid adresseerida tuleb ka ringlussevõtuvõimekuse puudulikkust. Eelistatakse sihtarvu täitmata jäämisel investeeringute tegemise nõuet trahvile. Arvestades sorteerimisvõimekusi hinnati piisavaks, kui tekkekohalt toimub jäätmete üleandmine kolmeks või neljaks kogutuna (pakendite kooskogumine).
Leiti, et reformi tulemusena suureneks omavalitsuste töökoormus ning eelistati lahendusi, mis toovad kaasa väiksema administratiivkoormuse. Omavalitsustele peaks jääma piisav üleminekuperiood, otsustusvabadus ja paindlikkus, kindlate lahenduste ettekirjutamist tuleks vältida.
Veo- ja käitlushangete korralduses tuleb soosida käitlejate motivatsiooni uuteks investeeringuteks. Leitakse, et arveldamine peaks läbipaistvuse huvides toimuma omavalitsuse või nende ühenduse, aga mitte vedaja kaudu. Vedajale tooks jäätmetasu kogumise kohustus kaasa ebavajalikke lisaülesandeid. Vedaja peaks saama tasu vastavalt kulupõhisele tegelikult teostatud veoteenusele ning see ei peaks sõltuma jäätmete liigiti kogumisest. Tehti ka ettepanek sisetehingute lubamiseks veohangetel arvestades, et käitlusteenus leitakse hanke kaudu. KOV koostöö puhul peetakse oluliseks koostöö tingimuste, koostööorganisatsioonide liikmete ja KIKist toetuste taotlemise täpsustamist, Leiti ka, et apteekide kohustus tasuta elanikelt vanu ravimeid vastu võtta tuleks ära muuta.
Kliimaministeeriumi kommentaar: Ringlussevõtu sihtarvu asemel on mõistlik ja administratiivselt tõhusaim rakendada liigiti kogumise sihtarvu. Ühtne metoodika andmete kogumiseks ja hindamiseks on väljatöötamisel. KOV sihtarvu hindamisel kasutatakse jäätmearuandluse andmeid, mis täna laekuvad Keskkonnaagentuurile aastaaruannete põhjal, alates 2026.a aga juba reaalajalähedaselt ja KOVide lõikes. Lõplik jäätmete tekkekohalt kogumise lahendus (sh optimaalsed veoringid) selgub jäätmete liigiti kogumise taristu mudeli ja KOV otsuse tulemusena. Eelnõu koostamisel hinnatakse KOV töökoormuse suurenemist ja selle leevendamise võimalusi ning kaalutakse paindlikkuse ja valikute jätmise võimalusi omavalitsustele. KOV koostöö TKOdega reguleeritakse täpsemalt, et tagada sujuvam üleminek pakendijäätmete tekkekohalt kogumisele. Jäätmetasu kogumise puhul eelistame kogumist KOVi või koostööorganisatsiooni kaudu ning analüüsime täiendavalt tasu kogumist vedaja kaudu. KIK toetuste kaudu on kavas soodustada koostööd, kuid seda ei ole kavas seada eeltingimuseks.
Pakendite ja pakendijäätmetega seotud muudatused
Jäätmereformi keskmes on muudatused pakendite kogumisega, mis moodustavad umbes kolmandiku segaolmejäätmete kaalupõhisest mahust ja ruumikasutusest veelgi enam. Olmejäätmete ringlussevõtu parandamise võtmekoht on seega pakendite liigiti kogumise lihtsustamine, seda eelkõige tekkekohalt. Samuti muudetakse õiglaseks nn EL plastimaksu tasumine, mis ei peaks olema iga maksumaksja kanda, vaid olema suunatud tootjatele, kellel on reaalselt võimalusi raskesti ringlusse võetavate pakendite disaini muuta.
Tagasisides leitakse, et TKO-de kohustusi ja tegevusloa kontrollieseme nõudeid tuleb oluliselt muuta ning täiendada TKOde tegevust puudutavat regulatsiooni. Tõstatati teemadena: pakendijäätmete ja vanapaberi kulude tasaarveldamine TKOde ja KOVide vahel; tootjavastutuse rakendamine riiklikult reguleeritud valdkonnas (ravimid); pakendijäätmete tekkekohalt kogumise kuluarvestus; pakendiaktsiisi hinnastamise loogika.
Toodi erinevates aspektides välja, et vajalik on arvestada EL pakendi ja pakendimääruse eelnõust tulenevaid muudatusi.
Kliimaministeeriumi kommentaar: Pakendijäätmete tekkekohalt kogumise kulude jagamise puhul on selge, et tarbijani jõuab kulu igal juhul, aga õiglasem on rakendada “saastaja maksab” printsiipi selliselt, et nii tootjale (TKOle) kui tarbijale jääks osa kulust kanda, samuti täpsustatakse eelnõus kulude tasaarveldamist. Kontrollinõuetega seoses arendame pakendiregistrit, mis peaks süsteemi läbipaistvuse tagama ja aitama järelevalvet tõhustada.
Pakendiaktsiisi rakendamine pakendiliikide erineva hinnastamise kaudu on asjakohane ja mõistlik motiveerimaks ettevõtteid jäätmeteket vähendama ja materjalide ringlussevõttu suurendama. Täpne rakendusskeem vajab detailsemat analüüsi ja täpsustatakse eelnõus, samuti on analüüsimisel erinevad erandjuhud (sh kontaktitundlikud pakendid, ravimipakendid, teisese toorme sisaldus jms).
Eelnõu koostamisel võetakse arvesse EL pakendi ja pakendijäätmete määrusest tulenevaid nõudeid.
Jäätmekäitlusele suunatud muudatused
Muudatuste põhieesmärk on viia vastuvõtutasud jäätmete ladestuse, põletuse ja ringlussevõtu puhul õiglasesse proportsiooni selliselt, et soodsaim ja seega majanduslikult soosituim oleks ringlussevõtt.
Tagasisides leiti, et on vaja välja tuua, kui suur on täna olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu võimekus. Käitlejad peavad vajalikuks toetusmeetmete olemasolu käitlusvõimekuse arendamiseks. Ladestuse puhul leitakse, et saastetasu tõus tuleks ajatada ja muuta järkjärguliseks nii, et jõuaks areneda ringlussevõtuvõimekus.
Kliimaministeeriumi kommentaar: Keskkonnaagentuuri koostatud jäätmete ringlussevõtu võimekuse analüüs on kättesaadav Keskkonnaportaalis. Jäätmete ringlussevõtu võimekust (olemasolev, täiendav vajadus) ning selleks vaja minevaid vahendeid kirjeldatakse Riigi jäätmekavas 2023-2028 (vt kava tabel 16 ja rakenduskava). Mitmed toetusmeetmed on hetkel väljatöötamisel. Muuhulgas toetame rahaliselt jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamist, jäätmete ringlussevõttu ja reaalajamajandusel põhinevate andmesüsteemide rakendamist.
Jäätmete põletamisega seotud muudatused
Muudatustega soovime luua eelise ringlussevõtule. Ringlussevõtu, jäätmete ladestamise ja põletamise hinnatasemete proportsioon peab edaspidi soosima ringlussevõttu ja pärssima ladestamise ning jäätmete põletamise majanduslikku otstarbekust.
VTK eelkonsultatsioonidel pakuti välja põletamisele tasu kehtestamine või arvestades Eesti kliimaeesmärke, Iru Elektrijaama liitmise EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute kauplemissüsteemiga (edaspidi HKS). Seda eeldusel, et suureneb jäätmepõletusjaama vastuvõtutasu. Põletustasu kehtestamist on soovitanud varase hoiatuse aruandes Euroopa Komisjon, seda rakendavad ka mitmed teised Euroopa riigid (nt Läti, Taani, Belgia).
Jäätmete põletamise ja HKS-iga seoses rõhutati tagasisides, et muudatuse tulemusena planeeritavad meetmed suurendaksid esmajärjekorras biokütustest soojuse tootmist ja võib tekkida olukord, kus suureneb jäätmete ladestamine prügilatesse või põletamiskõlbulike jäätmete transport energiakasutuse eesmärgil naaberriikidesse.
Kliimaministeeriumi kommentaar: Jäätmete põletamistasu tõstmise ja HKS-iga liitmise eesmärk on suunata jäätmekäitluse maastikku tegema arenguhüpet ringlussevõtu suurendamise suunas. Lisaks peame jätkuvalt oluliseks HKSiga liitmist, sest ringmajandus ja kliimaeesmärkidega arvestamine sünergias aitavad meid üle minna jätkusuutlikule majandusmudelile. Saame samas aru Iru põletusjaama olulisusest lähimal kümnendil, mistõttu peame täiendavalt koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsima saadud tagasisidet ning alternatiivide (näiteks minimaalne väravatasu segaolmejäätmete põletamisele) rakendamise võimalikkust enne eelnõu lõplikku valmimist.
Andmetega seotud muudatused
Muudatustega viiakse jäätmevaldkonna andmevahetus reaalaega ning muudetakse kogu jäätmekäitlusahel võimalikult paljudele osapooltele läbipaistvaks.
Andmete puhul rõhutati tagasisides digitaliseerimise ja andmete avalikustamise, järelevalve tõhustamise ning ärisaladusele kehtivate nõuete vajalikkust. Oluliseks peetakse, et tekiksid võrreldavad ja ühtsetel alustel analüüsitavad andmed, mille alusel hinnatakse muuhulgas ka KOV sihtarvu täitmist.
Kliimaministeeriumi kommentaar: käimasoleva digitaliseerimise programmi eesmärk on detailsemate ja kvaliteetsemate andmete saamine, teeme seda koostöös valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja asutustega. Järelevalvemehhanisme arutatakse täpsemalt koostöös Justiitsministeeriumiga.
VTK tagasiside
Huvirühmade täpsem tagasiside on leitav eelnõude infosüsteemist ja dokumendiregistrist (registreerimisnumber 1-4/24/1465)
Eelnõule esitati üle 450 märkuse ja ettepaneku 41 asutuse, ettevõtte ja organisatsiooni poolt.
Kohalike omavalitsustega seotud muudatused
Tagasisides toodi välja, et jäätmehooldustasu kehtestamine ei peaks olema kohaliku tasandi otsus, vaid selle otsuse peaks tegema riik. Rõhutati, et läbipaistvus on jäätmehooldustasu puhul oluline, kuid KOV ei peaks esitama tasu kogumise ja kasutamise kohta mahukat aruannet. Peeti vajalikuks täpsustada jäätmehooldustasu rakendamise tingimusi, sh seda, kes on tasu maksjaks. Tehti ka ettepanek muuta eelnõus sätestatud kolmekordne hinnavahe liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete vahel soovituslikuks.
Jäätmevedaja esitas ettepaneku korraldatud jäätmeveo hangete standardiseerimiseks. Samuti soovitati kaaluda ettevõtete osalist või täielikku korraldatud jäätmeveost välja arvamist ning leiti, et keskkonnakaitseloa alusel korraldatud jäätmeveost vabastamise muudatus pole piisavalt läbi analüüsitud. Korraldatud jäätmeveo sisetehingu tingimusliku lubamise puhul läksid huvigruppide arvamused lahku. KOVidega seotud huvigrupid tegid ettepanekud sisetehingu vabamaks kasutamiseks, kuid ettevõtjate esindajad pidasid vajalikuks sisetehingu keelu säilitamist.
Pakendijäätmetega seotud muudatused
Peeti vajalikuks, et pakendijäätmete vedaja leitakse eraldi hankega, mis välistaks kulude ristsubsideerimise ja tagaks pakendite veokulude selguse. Taaskasutusorganisatsioonide (TKO) poolt KOVidele hüvitatav pakendijäätmete veokulu sooviti täpsemini määratleda, näiteks protsendina kogu veokulust (20%), mitte absoluutväärtusena (0,25 eurot). Tehti ettepanek kehtestada TKOdele üle antavatele pakendijäätmetele kvaliteedinõuded. Samuti pakuti välja erinevaid lahendusi, milliseid pakendijäätmeid ja kus peaks tekkekohalt koguma ning tehti ettepanek mitte rakendada pakendijäätmete ulatuslikku kohtkogumist. Oluliseks peeti klaaspakendi kogumist eraldi teistest pakendijäätmetest.
Vanapaberi kogumist koos paber- ja kartongpakendijäätmetega peeti küll heaks lahenduseks, kuid leiti, et vanapaberi käitlemisega seotud kulusid ei peaks kandma tootjad, vaid jäätmetekitajad ise. Taas tehti ettepanek kehtestada eraldi ringlussevõtu sihtarv müügipakenditele.
Kuna eelnõu näeb ette teatud kokkulepete tegemist KOVide ja TKOde vahel, peeti tagasisides vajalikuks nende tingimuste täpsustamist, et ennetada võimalikke vaidlusi. Ka pakendijäätmete vaheladustuskohtadega seonduv vajab huvigruppide hinnangul täpsustamist. TKOde tegevuslubade tähtajaliseks muutmist ei peetud põhjendatuks, kuid leiti, et jäätmekäitlejad ja nendega seotud isikud ei tohiks omada valitsevat mõju TKOde üle ning TKOde tegevuse läbipaistvust ja tulemuslikkust tuleb suurendada.
Käitlusele suunatud muudatused
Kohalikud omavalitsused pidasid vajalikuks, et neil oleks õigus määrata jäätmete käitluskoht ilma hanketa. Sealjuures toodi välja vajadus käitlusteenuse hankejuhendi järele.
Mõned huvigrupid tegid ettepaneku kehtestada jäätmete põletuseelse sortimise nõue analoogselt juba kehtivale ladestuseelse sortimise nõudele. Tehti ettepanek põletustasu kehtestamine edasi lükata näiteks kolme aasta võrra ning seejärel kehtestada tasu järk-järgult. Sortimisjäägi põletustasu peaks mõne huvigrupi hinnangul olema oluliselt madalam või ei peaks seda üldse kehtestama. Ka ladestustasu puhul tehti ettepanek selle samm-sammult rakendamiseks.
Leiti, et eelnõus on käsitlemata, kes on vastutav ringlussevõtu eest ehk kes tegelikult tagab selle, et näiteks plastpakendid või biojäätmed jõuaks ringlusesse.
Andmetega seotud muudatused
Tagasisides ei peetud otstarbekaks jäätmearuannete igakuist esitamist. Leiti, et teatud juhtudel ei ole jäätmeveo saatekirjade esitamise kohustus põhjendatud. Samas toodi ka välja, et andmetega manipuleerimise riskide vähendamiseks tuleks astuda täiendavaid samme.
Pärast ametlikku huvirühmade tagasisidet 18. aprillil 2024. aastal tehti temaatilisi kohtumisi erinevates seisukohtades lahenduste ja kompromisside leidmiseks.
|
Kuupäev |
Osalejad |
Teema |
|
2. mai 2024 |
Riigikogu liikmed, kohalike omavalitsuste juhid |
Ringmajanduse ümarlaud: Kohalike omavalitsuste roll jäätmereformis Kohalike omavalitsuste esindajad nentisid, et jäätmereformi on Eestile vaja ja seda on võimalik koostöös efektiivselt ellu viia. |
|
13. mai 2024 |
Jäätmekäitluse huvirühmade esindajad |
Käitlustasude proportsioon Huvirühmad nõustusid vajadusega tagada õiglane proportsioon ladestus-, põletus-, ja ringlussevõtuga seotud kuludes. See eeldab ühtlasi saastetasu tõusu ladestamisele ja sobivat lahendust jäätmepõletuse väravahinna tõstmiseks ringlussevõtu hinnataseme suhtes. |
|
21. mai 2024 |
Jäätmekäitluse ja pakendivaldkonna hüvirühmade esindajad, sh pakendi-, toidu-, keemia- ja ravimitööstuse esindajad |
Pakendiaktsiis Pakendiaktsiisi laiendamisel tuleb leida õiglane lahendus, et see toimiks innovatsiooni soosiva, aga mitte üksnes fiskaalmeetmena. Aktsiisimäärade eristamisel tuleks arvestada erinevate erandite ja EL pakendimääruse loogikaga. |
|
28. mai 2024 |
Riigikogu liikmed, ringmajanduse valdkonna huvirühmad |
Pakendite kogumine Järeldati, et pakenditele suunatud muudatused on vajalikud, aga peavad arvestama rahvusvahelise õiguse konteksti. Pakendikogumise kulujaotuse kompromisslahendus on kehtiv 30 senti tühjenduskorra kohta. Pakendiaktsiisi laiendamisel tuleb arvestada pakendimääruse juurde arendatavat klassifikatsiooni. |
|
12. juuni 2024 |
Taaskasutusorganisatsioonid, esindajad kohalike omavalitsuste organisatsioonidest, jäätmevaldkonna eksperdid |
Pakendijäätmete kogumiskulude jagunemine
|
|
14. juuni 2024 |
Tartumaa Omavalitsuste Liit ja valdkonna eksperdid |
Kohalike omavalitsuste koostöö Arutati jäätmehoolduse valdkonnas võimalikke kohalike omavalitsuste koostööformaate ning võimalusi ülesannete delegeerimiseks. |
|
14. juuni 2024 |
Toiduliidu volikogu |
Jäätmereformi mõju pakendivaldkonnale Arutati eeskätt EL pakendimääruse ja kavandatava pakendiaktsiisi mõju tootjatele. |
|
19. juuni 2024 |
KOV jäätmevaldkonna eksperdid |
Jäätmereformi õigusnormid Arutati jäätmereformide õigusnormide ülesehitust, lisaks arutati apteekrite esindusorganisatsioonide ettepanekut ravimijäätmete kogumise nõuete muutmise kohta. |
|
20. juuni 2024 |
Kohalike omavalitsuste ja jäätmekäitlejate esindajad, jäätmevaldkonna eksperdid |
Jäätmetasu kogumine Arutati jäätmetasu kogumise erinevaid võimalusi ja rolle. |
| 3. september 2024 |
Jäätmekäitlusega seotud organisatsioonide esindajad |
Ministri ümarlaud - jäätmekäitlus Vastavalt jäätmereformi paketi väljatöötamiskavatsuse tagasisidele keskenduti ringlussevõttu edendavatele ettepanekutele, sealhulgas saastetasude muutmisele ja hangete korraldamisele. |
| 4. september 2024 |
Kohalike omavalitsuste juhid ja jäätmekäitlejate esindajad |
Ministri ümarlaud – omavalitsuse roll jäätmereformis Vastavalt jäätmereformi paketi väljatöötamiskavatsuse tagasisidele räägiti hankekorralduse tõhustamisest, jäätmetasust ning arveldamise ja klienditeeninduse kvaliteedi parandamisest. |
| 20. september 2024 |
Pakendivaldkonnaga seotud organisatsioonid |
Ministri ümarlaud – pakendijäätmed Vastavalt jäätmereformi paketi väljatöötamiskavatsuse tagasisidele arutati pakendite veo- ja käitluskulude jagunemise, liigiti kogumise loogika ning pakendiaktsiisi teemal. |
| 13. detsember 2024 | Jäätmekäitlejad, ringmajanduse ettevõtjad, kohalikud omavalitsused |
Jäätmereformi seminar „Murrame müüdid: jäätmereformist ausalt ja avatult“ Arutati, milline on ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste roll jäätmereformis, kuidas parandada konkurentsiolukorda ja edendada ringmajanduspõhist tööstust. |
Jäätmereformi seminar
13. detsembril 2024 toimus jäätmereformi seminar "Murrame müüdid: jäätmereformist ausalt ja avatult". Üritusel arutati jäätmereformi sisu ja esmase tagasiside üle ning murti jäätmevaldkonna müüte. Üritusel said sõna taristuminister Vladimir Svet, erinevate kohalike omavalitsuste esindajad, ringmajandusega tegelevad ettevõtjad ja Kliimaministeeriumi ametnikud. Lisaks sai kuulda Soome jäätmekäitluse kogemusest ja konkurentsiolukorrast Eesti jäätmeturul.
Seminari saab järele vaadata siin:
Esitlused
Raportid Eesti jäätmehoolduse kohta
Viimased uudised
Viimati uuendatud 15.05.2026
