Püsivad orgaanilised saasteained
Kõigil püsivatel orgaanilistel saasteainetel (POS-idel) on järgmised omadused:
1) ained on ülimürgised,
2) ained on püsivad, säilides muutumatul kujul aastaid või aastakümneid enne võimalikeks vähemohtlikeks vormideks lagunemist,
3) ained aurustuvad ja liiguvad pikkade vahemaade kaugusele läbi õhu ja vee
4) ning ained akumuleeruvad rasvkudedes.
POS-ide sattumine keskkonda
POS-id on inimeste toodetud ained, mis on tugevatoimelised pestitsiidid või neil on terve rida tööstuslikke eesmärke. Lisaks tekivad osad POS-id tahtmatult põlemisprotsesside või tööstuslike protsesside käigus.
Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalusi, kuidas POS-id võivad keskkonda sattuda läbi erinevate keskkonnaosade lõikes:
-
Õhk
POS-ide heitkogused satuvad välis- või siseõhku neid sisaldavate toodete kasutusea jooksul ning põletusprotsesside tagajärjel tekkivate heidete kaudu. -
Vesi
POS-ide heitkogused satuvad pinnavette toodete kasutusea jooksul ning reoveekäitluse tagajärjel heitvee kaudu pinnavette. Nt taimekaitsevahendide kasutamine, mis on otsene saasteallikas põllumajanduses või taimekasvatuses kasutatavate väetiste sattumise näol veekeskkonda ja põhjavette. -
Pinnas
Heited jõuavad pinnasesse reoveesetete kaudu. -
Jäätmed
Jäätmeringlusse jõuavad POS-id läbi jäätmete ladestamise, põletamise või taaskasutamise. -
Tooted
Toodetesse satuvad POS-id jäätmete taaskasutusse võtuga.
POS-ide reguleerimine keskkonnas
Globaalselt reguleeritakse POS ainete tootmist, turule viimist ja kasutamist Stockholmi konventsiooniga. Stockholmi konventsioon on 2001. aastal sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda püsivate orgaaniliste saasteainete (POS-ide) eest. Konventsioon pööras kohe tähelepanu 12 kõige ohtlikumale pestitsiidile ja tööstuskemikaalile (nt DDT, PCB, PCDD/PCDF, jne). Edasi on konventsiooni nimekirju täiendatud. Täna kuulub Stockholmi konventsiooni reguleerimisalasse 30 POS-i. Eesti ühines Stockholmi konventsiooniga 31. juulil 2008 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 346 „“Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooniga“ ühinemine“.
Euroopa Liidus rakendatakse Stockholmi konventsioonist ning piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni protokollist tulenevaid kohustusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2019/1021 ehk POS-määrusega. See määrus sisaldab sätteid, mis käsitlevad POS-ide tootmist, turuleviimist ja kasutamist, varude haldamist ja jäätmekäitlust ning meetmeid POS-ide juhusliku keskkonda sattumise vähendamiseks. Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina rakendab konventsiooni nõudeid põhisoas läbi otsekohalduva EL POS-määruse.
POS-ainetega seotud olulised nõuded
POS-e sisaldavate toodete tootmine, turuleviimine ja kasutus on Euroopa Liidus keelatud. POS-e sisaldavaid materjale või tooteid saab kasutada ainult Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2019/1021 lisas 1 toodud erandite põhjal. Eranditena on lubatud kasutada neid aineid sisaldavaid tooteid, mis on varasemalt turule viidud või on sätestatud ainete sisalduse piirnormid uutes toodetes. POS-ained on varasemalt leidnud laialdast kasutamist toodetes ning seetõttu on oluline jälgida ning kontrollida nende ainete ja toodete liikumist jäätmevoogudes ning jäätmekäitlustoimingute kaudu tagada ainete võimalikult väike mõju keskkonnale ja vältida taaskasutusse võtmist.
Per- ja polüfluoroalküülid (PFAS)
Per- ja polüfluoroalküülide (PFAS) ainerühma kuuluvad POS-määruses loetletud perfluorooktaansulfoonhape (PFOS) ja selle derivaadid ning perfluorooktaanhape (PFOA) ja selle soolad ja PFOA-ga seotud ühendid.
Perfluorooktaanhape (PFOA) on tööstuslik kemikaal, mida leidub nii toodetes kui ka jäätmetes. PFOA-d on kasutatakse paljudes tarbekaupades nagu tulekustutusvahtudes, veekindlates tekstiilides (nt ülerõivad, jakid), pehmes mööblis ja vaipades. Samuti leidub seda elektroonikas (pooljuhid, pinnakatted, tihendid, trükkplaadid). Toode, kui selline, ise ei ole inimesele ohtlik, aga kui see toode muutub jäätmeks, siis läbi jäätmevoo satub see kahjulik aine keskkonda.
Perfluorooktaansulfoonhape (PFOS) on nii tahtlikult toodetud kui ka sarnaste inimtekkeliste kemikaalide tahtmatu lagunemissaadus. PFOS-ide praegune tahtlik kasutamine on laialt levinud ja hõlmab: elektrilisi ja elektroonilisi osi, tulekustutusvahtu, fotokujutisi, hüdraulikavedelikke ja tekstiili. PFOS-e toodetakse endiselt mitmes riigis.
POS-määruse järgi on 3. detsembrini 2025.a lubatud PFOA, selle soolade ja PFOA-ga seotud ühendite kasutamine tulekustutusvahus, mis on ette nähtud vedelkütuseauru tõrjumiseks ja vedelkütusest põhjustatud tulekahju (B-klassi tulekahju) kustutamiseks ning mida juba kasutatakse mobiilsetes või paiksetes paigaldatud süsteemides teatud tingimustel. Pärast seda kuupäeva rakendub EL püsivate orgaaniliste saasteainete määruse (EL) 2019/1021 piirang PFOAd, selle soolasid ja PFOA-ga seotud ühendeid sisaldavate tulekustutusvahtude turuleviimisele ja kasutamisele. PFOA ja PFOA-ga seotud ühendite sisaldus on I lisa PFOA kandes. Tulekustutusvahtude-spetsiifilised kasutamise tingimused on nimetatud delegeeritud õigusaktis.
PFOA-sisaldusega tulekustutusvahtude käitlemine
Vastavalt jäätmeseaduse §-le 65 korraldab kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale kohaliku omavalitsuse üksus. Enamasti on ohtlike jäätmete kogumine lahendatud kohaliku omavalitsuse jäätmejaamades.
Eraisikul on võimalus enda valduses olevad käsikustutid üle anda kohaliku omavalitsuse jäätmejaama. Endale lähima jäätmejaama asukoha leiab aadressilt www.kuhuviia.ee.
-
Enne jäätmejaama minemist tasub jäätmejaama kodulehelt või kontaktisikult uurida, kas selles jäätmejaamas tulekustuteid vastu võetakse. (Enamus võtab)
-
Olenevalt kohaliku omavalitsuse ja jäätmekäitleja vahelisest lepingust võib tulekustutite vastuvõtte jäätmejaamas olla kas tasuta või tasuline teenus.
-
Näiteks Tallinnas on tulekustuteid võimalik üle anda ka ohtlike jäätmete kogumisringide käigus.
Juriidilisest isikust jäätmevaldaja vastutab enda valduses olevate ohtlike jäätmete käitluse korraldamise eest ise. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. 2025. aasta alguse seisuga on Eestis 8 vastavat keskkonnaluba omavat ettevõtet.
Juhul kui ettevõtte valduses olevate jäätmete kogus ületab Eesti jäätmekäitlejate käitlusvõimekuse, on võimalik korraldada jäätmete väljasaatmine teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvasse käitluskeskusesse. Meile lähimad vastavat võimekust omavad jäätmekäitlejad asuvad Soomes, Rootsis ja Iirimaal.
Sobiva käitleja leidmise järel on vaja korraldada jäätmete transport käitlejani järgides seejuures Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta sätestatud nõudeid.
Kui on sõlmitud kokkulepped jäätmete käitlemiseks ja vedamiseks, tuleb taotleda Keskkonnaametilt ja sihtriigi ja vajadusel transiitriigi pädevalt asutuselt kirjalik nõusolek jäätmete veoks. Rohkem infot riikidevahelise jäätmeveo korraldamisest leiab Keskkonnaameti kodulehel. Täpsem info ohtlike jäätmete käitlemise kohta on leitav siit.
Elavhõbe
Elavhõbe levib õhu ning vee kaudu väga kaugele saaste tekkimise allikast. Kui elavhõbe satub vette, siis omastavad selle veeorganismid ning niimoodi toiduahelasse sattudes akumuleerub see kalades ning teistes mereorganismides väga ohtliku metüülelavhõbedana. Metüülelavhõbe on elavhõbeda vorm, mis on närvisüsteemile ning teistele elunditele väga ohtlik. Kokkupuude suurte elavhõbedakogustega ja selle sattumine toiduahelasse kahjustab elusorganismide aju, kopse, neerusid ja immuunsüsteemi. Elavhõbeda sattumine inimeste toiduahelasse ohustab eriti rasedaid, imikuid ja lapsi.
Eelkõige kehtestatakse konventsiooniga piirangud elavhõbeda põhimaavarana kaevandamisele ja rahvusvahelisele elavhõbedaga kauplemisele, keelatakse paljude elavhõbedat sisaldavate toodete valmistamine, import ja eksport, nähakse ette mitmete elavhõbeda kasutamisega seotud tootmisprotsesside keelud või käitamistingimused, kutsutakse üles vältima elavhõbeda uusi kasutusviise toodetes ja tootmisprotsessides ning võtma meetmeid elavhõbedaheite vähendamiseks käsitöönduslikust ja väiksemahulisest kullakaevandamisest ja tööstustootmisest, sh parima võimaliku tehnika kasutamise abil, ning nõutakse, et elavhõbeda ajutine ladustamine ja elavhõbedajäätmete käitlemine toimuksid keskkonnaohutult.
Elavhõbeda reguleerimine keskkonnas
2017. aastal jõustus Minamata konventsioon, mis on rahvusvaheline lepe, mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda elavhõbeda ja selle ühendite inimtekkelise heite ja keskkonda laskmise eest. Konventsioonis käsitletakse kogu elavhõbeda olelusringi, alates elavhõbeda põhimaavarana kaevandamisest kuni elavhõbedat sisaldavate jäätmete käitlemiseni. Eesti ühines konventsiooniga 2017. aasta juunis.
Euroopa Liidus on kogu elavhõbeda olelusringi puudutav rangelt reguleeritud. Minamata konventsiooni rakendatakse Euroopa Liidus peamiselt EL elavhõbedamääruse kaudu. EL elavhõbedamäärust uuendati 2024. aastal. EL elavhõbedamääruse muutmise eesmärk oli vähendada ELis elavhõbeda kasutamist veelgi, lõpetades täielikult hambaamalgaami kasutamise, tootmise ja ekspordi ning keelates elavhõbedat sisaldavate lampide tootmise ning ekspordi.
Elavhõbedat sisaldavate lampide puhul oli EL elavhõbedamääruse muudatus vajalik, et viia määrus kooskõlla juba kehtivate piirangutega, mis tulenevad teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivist elektri- ja elektroonikaseadmetes ehk RoHS direktiivist.
Mitmes EL liikmesriigis kasutatakse praegu hambaamalgaami täidisena hambapindade taastamiseks ja see kujutab endast elavhõbeda suurimat järelejäänud tahtliku kasutuse valdkonda ELis. EL elavhõbedamääruse muudatusega keelustati hambaamalgaami kasutamine, eksport alates 2025. aastast ning tootmine ja import alates 2026. aastast. Eestile muudatus olulist mõju ei avalda, kuna Eestis ei kasutata hambaamalgaami ning samuti ei toodeta seda Eestis.
ELi elavhõbedamääruse järgi peavad liikmesriigid koostama plaani, kuidas riiklikul tasandil vähendada hambaamalgaami kasutamist. Eestis eelistatakse juba aastaid hambaamalgaami paigaldamisele elavhõbedata alternatiive. Parimate keskkonnatavade edendamiseks hambakliinikutes on Eestis rakendatud ka Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) suuniseid hambaravi sektorist tuleneva elavhõbeda saaste vähendamiseks. Kõigi tänapäevaste hambaraviseadmete juurde kuuluvad ka süsteemid, mis filtreerivad hambaraviprotseduuride käigus tekkivate ohtlike jäätmete sattumise reovette.
ELis on krematooriumid oluline elavhõbedaheite atmosfääri sattumise allikas, andes jätkuvalt oma osa õhu, vee ja pinnase elavhõbedaga saastumisse. Seetõttu töötab Euroopa Komisjon 2025. aasta lõpuks välja õiguslikult mittesiduva juhenddokumendi, mis käsitleb krematooriumidest lähtuva elavhõbeda ja elavhõbedaühendite heite vähendamise tehnoloogiaid, et saavutada saastamise vältimine ning leevendada mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.
Viimati uuendatud 22.07.2025
