1. Avaliku sektori kohustused ja määratlus, erandid (§36 lg 1 ja 2)

Täpsustati avaliku sektori määratlust ning lisati erandid riigikaitse, meditsiiniteenuste ja Eesti välisesinduste jaoks.

Avalik sektor kliimakindla majanduse seaduse tähenduses on:

1) riik või riigiasutus;

2) kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühendus;

3) muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus.

2. Konkurentsivõime (§46,  §55, §56)

Eelnõu täiendamisel on pööratud suuremat tähelepanu uute tehnoloogiate kasutuselevõtu lihtsustamisele ja kiirendamisele ning selgemalt lahti kirjutatud ka seaduse seiremehhanismid, sh konkurentsivõime ja tehnoloogia valmisoleku  hinnangute roll eesmärkide ülevaatamisel. Iga 5 aasta tagant koostatakse seadusele põhjalikum aruanne (esimene erandkorras 2027. aastal), kus antakse muuhulgas hinnang, kuidas mõjutavad rakendatavad meetmed ja poliitikad Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning milline on tehnoloogia valimisolek. Aruande põhjal vaadatakse läbi käesolevas seaduses sätestatud kliimaeesmärkide asjakohasus ja täitmine.

3. Riigihanked (§62)

Riigihankeid puudutav on sätestatud rakendussätetes riigihangete seaduse muudatusena. Vastavalt eelnõule tuleb riigihangete korraldamisel anda eelis toodetele ja teenustele, mis soodustavad vähemalt ühte järgmistest tegevustest: kliimasäästlike tehnoloogiate arendamine ja madalama süsinikujalajäljega toodete eelistamine või energiatõhusate seadmete kasutamine või ringmajandus.

4. Ringmajandus (§21, §23, §26, §62)

Arvestades, et ressursside ja materjalide taas ringlusse võtmine on horisontaalne teema, on eelnõus ringmajandus toodud sisse eraldi põhimõttena ning integreeritud läbiva teemana mitmesse valdkonda, rõhutades ressursside tõhusat kasutamist ja jäätmete vähendamist. Riigihangete kaudu suunatakse ringmajandust toetavate tehnoloogiate ja toodete eelistamist.

5. Põlevkiviõli tootmise eesmärgid on muudetud põlevkivisektori eesmärkideks, selleks et suure heitega tööstusel oleks eraldiseisev eesmärk ülejäänud tööstusest (§31 lg lg 3).
6. Ruumilise arengu põhimõtted (§25, § 35, § 36 lg 3, § 38 lg 1 ja 2) Eelnõusse on toodud sisse kestliku ruumilise arengu põhimõte. Lisaks on ruumilise arengu põhimõtted kajastatud eelkõige kohalike omavalitsuste planeeringute ja taristuarenduste nõuetes, kus rõhutatakse kliimakindlate lahenduste integreerimist üld- ja detailplaneeringutesse.
7. § 53 kustutamine: Kliima- ja keskkonnaeesmärkidega võrreldes vastassuunaliste majandusmeetmete välja selgitamine ja nende kasutamise lõpetamine

Konsultatsioonilt laekunud tagasisides toodi välja, et paragrahv oli ebaselge ning liialt laialdase tõlgendusruumiga. Selguse loomiseks paragrahv kustutati.

See asendati 6. peatükis “Kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise aruandlus, seire ja prognooside koostamine” § 46 lg 3 p 4 kohustusega koostada aastaks 2027 analüüs, tulemustele tuginedes teeb valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele ettepanekud kliima- ja keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate toetuste, maksuerisuste ja keskkonnatasude lõpetamiseks.

8. Fossiilkütuste toetamine ja kasutamine (§46 lg 3 p 4, §49 lg 3 )

Eelnõu varasemates versioonides oli sätestatud, et fossiilkütuste toetamine lõpetatakse alates 2035. aastast ning nende kasutamine alates 2040. aastast, välja arvatud juhul, kui puuduvad mõistlikud alternatiivid.

Eelnõu on täpsustatud järgmiselt:

• Avalik sektor loobub fossiilkütuste kasutamisest 2040. aastaks, välja arvatud siseturvalisuse -, riigikaitse- ja meditsiiniteenuseid pakkuvad avaliku sektori asutused.
• Fossiilkütuste toetamise lõpetamine al 2035.a. on asendatud eesmärgiga, et aastaks 2027 tehakse vastavalt § 46 lg 4 analüüs toetuste, maksuerisuste ja keskkonnatasude osas, mis on vastuolus kliima- ja keskkonnaeesmärkidega.

9. Planeeringud ja keskkonnaload (§ 55)

Rakendussätetena viidi eelnõusse sisse kohustus selgitada välja kasvuhoonegaaside heite vähendamist toetavate tehnoloogiate arendamiseks sobilikud maa-alad ning töötada välja kliimasäästlike tehnoloogiate katsetamiseks vajalik õigusruum keskkonnakaitselubade andmisel.

10. Investeeringud (seletuskiri lk 30-34, 44-46, 52-54, 60-63, 65-67, 72-75, 86-91, 123-132)

Täpsustatud on erinevate valdkondade investeeringute vajadusi ning hinnatud meetmete fiskaalmõju.

11. Mõjuhinnangud

Mõjuhinnangute fookuses on hinnata konkreetsete meetmete elluviimise mõju, mida peale avalikku kooskõlastamisringi täiendati. Samuti struktureeriti ümber seaduseelnõu seletuskiri iga valdkonna sisust lähtuvalt, et valdkonda puudutav informatsioon oleks tervikuna mugavam leida. Lisaks analüüsiti täiendavalt seaduse üldmõju majandusele ja töökohtadele.

12. Seire ja aruandlus

Täpsustatud on aruandluse sagedust ja lisatud nõue hinnata kliimaeesmärkide ja meetmete asjakohasust iga viie aasta järel ning täpsustatud on otsustusprotsessidega seonduvat. Regulaarne seire võimaldab Eesti kliimapoliitikat kohandada vastavalt uutele väljakutsetele ja võimalustele, hoides tasakaalus keskkonnaeesmärgid, majandusliku konkurentsivõime ja sotsiaalse heaolu. Kliimaaruande põhjal tehakse ettepanekud eesmärkide täpsustamiseks või ajakohastamiseks, meetmete tugevdamiseks või muutmiseks ning uute tehnoloogiate või lahenduste rakendamiseks.

Aruandluse peamised komponendid:

1. kasvuhoonegaaside seire ja prognoosid;
2. eesmärkide ja vahe-eesmärkide täitmise hinnang;
3. majanduslik ja sotsiaalne mõju;
4. tehnoloogiline valmisolek ja arengud;
5. kohanemise ja leevendamise meetmete tõhususe analüüs;
6. rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu arengute kajastamine.
7. Kasvuhoonegaaside jalajälje hindamine (§37)

Bürokraatia vähendamiseks on jalajälje hindamise kohustuse ringi vähendatud ja korraldust muudetud.Täidesaatva riigivõimu asutuste ning riigile kuuluvate äriühingute, kelle põhitegevuseks on ministeeriumite infotehnoloogia haldus ja arendus ning riigi kinnisvara haldus ja arendus, kasvuhoonegaaside jalajälge hinnatakse kord aastas.

Hindamist korraldab Kliimaministeerium, välja arvatud juhul, kui vastav valitsusasutus, hallatav riigiasutus või äriühing avaldab soovi seda ise korraldada.

14. Kliimamuutustega kohanemine (§35, §38, §53 )

Tegevusi täpsustati, et luua selgust ning riigile lisati kliimamuutustega kohanemise teekaardi koostamine kohustus. Seadus rõhutab looduslike ökosüsteemide kaitset ja taastamist, sealhulgas märgalade ja elupaikade säilitamist, et puhverdada kliimariske ja suurendada süsiniku sidumist. Samuti nähakse ette kliimariski hinnangute integreerimine taristu ja majanduse planeerimisse, et tagada kriitiliste teenuste toimimine ka äärmuslike ilmastikuolude korral. Kohanemismeetmed hõlmavad kohalike omavalitsuste rolli tõhustamist, teadlikkuse suurendamist ja praktiliste lahenduste rakendamist, et tagada nii elurikkuse säilimine kui ka ühiskonna ja majanduse jätkusuutlikkus muutuvas kliimakeskkonnas.

Oma hinnangu seaduse praegusele versioonile andis ka kliimanõukogu. Sellega on võimalik tutvuda siin: 

Kogu saabunud tagasiside ja selle põhjal tehtud täpsustustega saab tutvuda siin: