Ringmajandus

Ringmajandus on tõhus alternatiiv praegu valitsevale lineaarsele majandusmudelile ehk „tooda-tarbi-viska minema“, mis vajab suurt kogust sisendit ning tekitab palju kasutuid jäätmeid. See ei ole keskkonna vaatest jätkusuutlik lahendus ning ei vasta tänapäevase ühiskonna vajadustele pikemas ajavaates. Meie planeedi loodusvarad on piiratud, mistõttu on ka majandusarengu seisukohalt oluline leida jätkusuutlik viis nende kasutamiseks. 

Ringsuse põhimõtted

Ringsuse edendamiseks on tarvis tooteid disainida nii, et need oleksid vastupidavad, parandatavad ning nende tootmiseks kasutatud materjalid oleksid ringlussevõetavad. Nende tootmisel peaks tekkima võimalikult väike jalajälg ning tootmisel tekkinud ülejäägid võiksid leida mujal kasutust. Näiteks selle asemel, et lammutada olemasolev hoone, tekitada suures koguses raskesti töödeldavaid jäätmeid ning ehitada värskelt kaevandatud ressurssidega uus, saame oskusliku renoveerimisega hoone eluiga korduvalt pikendada.

Toodete pikema kasutuse tagavad mugavad järelturu võimalused näiteks riietele, mööblile, elektroonikale ja sõidukitele – kui endal asja enam vaja ei lähe, võib seda vaja minna kellelgi teisel. Ressursside säästmiseks on mõistlik kasutada toodet võimalusel selle eluea lõpuni. Seejärel saab selle suunata ringlusse uute asjade tootmiseks. Eesmärk on loodu hoidmine võimalikult kaua ja kõrgel väärtustasemel - üldjuhul annab see nii rahalist võitu kui ka säästab keskkonda.

Võimalused ettevõtetele

Ringsuse lahendused avardavad ettevõtete jaoks erinevate teenuste pakkumise ja kasumi teenimise võimalusi. Lisaks klassikalisele tootmisele puudutab ringmajandus ka muid ärimudeleid, näiteks transpordivahendite jagamist. Heaks näiteks on ka ettevõtted, mis pakuvad erinevate toodete ümbertöötlemist või parandust. Edukat ettevõtete koostööd iseloomustab ka tööstussümbioos, mille eesmärk on kinnise tootmistsükli saavutamine, kus ühe ettevõtte jäätmed, jääksoojuse või muud kõrvalsaadused kasutab ära teine ettevõte. 

Eestis on ringmajandus tõusnud viimastel aastatel tugevamalt fookusesse ning siin on mitmeid häid ringmajandava käitumise näiteid. Jäätmematerjali ringlusse suunamiseks on meil Eestis mitmeid tehaseid näiteks klaasile, akudele, erinevat tüüpi plastile ja biojäätmetele. Hiljuti avati ka Maardus käitluskeskus ehitusjäätmete väärindamiseks.

• Kehtestatakse tootenõuded, mis puudutavad toodete vastupidavust, remonditavust, varuosade kättesaadavust, ringlussevõetud materjalide kasutamist ning keskkonna- ja süsinikujalajälje teavet. 
  Konkreetsed nõuded kehtestatakse järk-järgult delegeeritud õigusaktidega kas tootepõhiselt või sarnaste toodete kaupa. Ettevõtetele antakse tavaliselt vähemalt 18 kuud aega, et uute nõuetega vastavusse viia. Indikatiivsed ajad regulatsioonide vastuvõtmise kohta on tööplaanis.
• Luuakse digitaalne tootepass, mis koondab ja teeb kättesaadavaks olulise teabe toodete kohta.
• Nähakse ette keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike nõuete kehtestamine.

• Tuleb avalikustada teave tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamise kohta.
  Suurettevõtetele rakendub avalikustamisnõue alates esimesest täisfinantsaastast pärast määruse jõustumist, st hõlmab kõiki finantsaastaid, mis algavad pärast jõustumiskuupäeva. Esimese täisfinantsaasta andmed tuleb avalikustada sellele järgneval finantsaastal.
  Keskmise suurusega ettevõtetele laieneb kohustus alates 19. juulist 2030.
• Keelatakse tarbijale mõeldud teatud müümata jäänud toodete hävitamine. 
  Suurettevõtetele jõustub keeld 19. juulist 2026 määruse VII lisas loetletud toodetele (peamiselt rõivad ja jalatsid). 
  Keskmise suurusega ettevõtetele laieneb kohustus alates 19. juulist 2030.
  ​​