2023. aasta märtsis alustasime maapõueseaduse väljatöötamiskavatsuse koostamisega. Soovisime koos kaasatud osapooltega selgitada välja kõik olulised muudatused, mida oleks vaja õiguslikult reguleerida.
Eelkõige puudutab see õiguslikes analüüsides tuvastatud probleemkohtade, nagu maavarade uurimise, ruumilise planeerimise, lubade andmise ja korrastamisega seotud regulatsiooni ülevaatamist ning terviklikumaks ja süsteemsemaks muutmist. Muuhulgas oli kavas analüüsida maavarade kontsessiooni puudutava regulatsiooni lisamist maavarade kasutamise süsteemi. Samuti oli eesmärgiks analüüsida ülesannete jaotust valdkonna eest vastutavate ministeeriumide (KeM, MKM) haldusalas.
2023. aasta juulis moodustati Keskkonnaministeeriumi baasil Kliimaministeerium, mis tingis mõningate protsesside ajakava ja ulatuse muudatused. Kuna Kliimaministeeriumis hakati välja töötama Kliimakindla majanduse seadust, siis maapõueseaduse muudatused peaksid arvesse võtma selle seaduse eesmärke, seepärast võtavad kavandatavad muudatused paketina rohkem aega ja eelisjärjekorras keskenduti fossiilsete maavarade keskkonnamõju piiramise ning rohemajanduses vajalike tulevikumaavarade uurimiseks tarvilikele muudatustele.
Esmalt minnakse edasi kolme eelnõuga:
Eesmärk: eelistame uute kaevanduste avamisele olemasolevate kaevanduste ära kasutamist
Kliimakindla majanduse seaduse koostamise ajaks, vajalike meetmete väljaselgitamiseni ning maapõueseaduses asjakohaste muudatuste tegemiseni on vajalik peatada põlevkivi kaevandamislubade menetlused. Menetlused peatatakse põlevkivi kaevandamise loa saamiseks või loa muutmiseks, sealhulgas mäeeraldise laiendamiseks kuni 01.01.2026, tagastatakse kuni 01.01.2026 esitatud uued taotlused. Loa menetluse peatumisega peatub ka keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus.
Erandid menetluste jätkamiseks on võimalikud, kui taotletakse mäeeraldise laiendamist piirnevale alale ja loa kehtivusaega ei pikendata; keskkonnanõuete täitmiseks loa eriosade muutmist, näiteks vee erikasutuse, jäätmekäitluse, sealhulgas kaevandamise jäätmekava või loa kõrvaltingimuste muutmist; loa kehtivusaja pikendamist korrastamistööde lõpetamiseks (kuni 2.a)
Eesmärk: Võimaldada tulevikumaavarade geoloogilise uurimise ja võimaliku kasutuselevõtu seadusandlik regulatsioon. Maapõueseadust täiendatakse nii, et nende maavarade uurimine ja kaevandamine saab toimuma maavarade kontsessioonikonkursiga. Ala, mida uurima, kasutama ja arendama hakata, valib välja Eesti riik ise, mitte kaevandaja. Nii on võimalik leida oma maavarade majandamiseks parim võimalik tehnoloogia ja arendaja. Lepitakse kokku tingimused ressursi kasutamiseks ja maksustamiseks enne ressursi kasutusse andmist, et ühiskond ja kogukond saaksid võimalikult suure kasu.
Eesmärk: Võimaldada taastuvenergia tootmine kehtiva kaevandamisloa ajal. Riigile kuuluva kehtiva kaevandamisloaga määratud ala, võib riigivaraseaduses sätestatud korras kuni 40 aastaks anda teisele isikule kasutamiseks taastuvenergia ehitise ehitamise eesmärgil, kui maavara sellel alal on ammendunud ja kaevandamisloa omaja on nõustunud maakasutusõiguse ala muutmisega. Ammendatud kaevandamisala korrastamiskohustus läheks ehitusloa saamisel hoonestajale.
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 annab suunise tagada õigusnormis ruumilise planeerimise ja maapõue kasutusnormide vastuoludeta koostoime, paindlik piirangutega maakasutusviiside (sh nii looduskaitse, maardlate, riigikaitse kui ka muude piiranguobjektidega seotud maakasutusviiside) üle otsustamine ning selge uurimis- ja kaevandamislubade andmise protsessi kujundamine.
Seaduse muudatuste sisu kujuneb ja täpsustub kaasamisprotsessi tulemusena.
Orienteeruv ajakava
Töörühmad ja huvirühmad
Maapõueseaduse väljatöötamiskavatsuse koostamiseks moodustati 2023. a. töörühmad peamistes maapõueseaduse muutmist vajavates valdkondades. Töörühmade põhiliseks töövormiks on töökoosolek. Töörühma koosolekud protokollitakse.
Töörühmad moodustati neljas valdkonnas – lahendusi hakatakse otsima lubade andmise, kontsessiooni, kaevandatud maa korrastamise ning ruumilise planeerimise küsimustes.
Töörühmadesse kuuluvad valdkonnas tegutsevad ja valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed ning erialaliitude ja esindusorganisatsioonide (EMTEL, EETL, EKO, ELKS, ELVL jt) esindajad, kes omakorda kaasavad oma organisatsioonide liikmed ja annavad neile infot töörühma tööst. Samuti on võimalik väljatöötamiskavatsuse koostamiseks saata oma ettepanekuid kontaktisik Reeli Sildnikule ([email protected]).
AS Kunda Nordic Tsement
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Eesti Energia AS
Eesti Geoloogiateenistus
Eesti Keemiatööstuse Liit
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Looduskaitse Selts
Eesti Mäeselts MTÜ
Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
Eesti Turbaliit
Eesti Õliühing
Enefit Power
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
Keskkonnaamet
Konkurentsiamet
Maa-amet
Maaeluministeerium
Maailma Energeetikanõukogu Eesti Ühendus
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
OÜ Inseneribüroo Steiger
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
MTÜ Eesti Geoloogia Selts
SA Eestimaa Looduse Fond
SA Keskkonnaõiguse Keskus
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
Rahandusministeerium
Riigimetsa Majandamise Keskus
TÜ maapõueressursside arenduskeskus
OÜ VKG Kaevandused
Viimati uuendatud 07.01.2025
