Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis:
- majanduslik - mets kui tuluallikas;
- sotsiaalne - mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja;
- ökoloogiline - mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja
- kultuuriline - mets kui osa Eesti kultuurist.
- säästlik metsandus - metsade majandamine selliselt, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita kõik funktsioone;
- metsade efektiivne majandamine - kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomne tootmine ja kasutamine nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis.
Eesti on metsarikas maa – üle poole meie maismaast on kaetud metsaga. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud. Metsamaa katab 51,8% Eesti maismaast.
Eesti metsandusandmed
Eestis kogutakse metsandusandmeid mitmel viisil, tagamaks andmete täpsus, ajas võrreldavus, kvaliteet ja usaldusväärsus. Metsandusandmed avaldatakse Keskkonnaportaali metsanduse jaotises: Mets ja Metsainfo hetkeseis.
Keskkonnaagentuur koostab iga-aastase metsade statistilise kokkuvõtte, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti metsade seisundist, kasutamisest ja muutustest ajas. Statistilise metsainventuuriga (SMI) alustati Eestis 1999. aastal. Tutvu SMI tulemustega Keskkonnaportaalis: SMI teemaleht ja SMI viimane 2024 aruanne.
Eesti metsade statistika iga-aastane põhisõnumite ülevaade on avaldatud Keskkonnaülevaates “Mets”.
Riigi ja teiste metsomanike poolt tellitud kinnistute metsainventeerimiseandmed on registreeritud metsaressursi arvestuse riiklikus registris (Metsaregister). Metsaregistrisse koondatakse lisaks andmed metsateatiste, metsakaitseekspertiiside ja metsauuendusekspertiiside kohta. Tutvu metsaregistri kaardi andmetega siin: Metsaregister
Arendamisel on ka kaugseire meetodid, et kasutada metsanduses satelliitide ja lennukite abil tehtavaid mõõtmisi, erinevate metsakaartide koostamisel ning hinnangute andmisel. Kaugseire andmed võimaldavad saada üldisema ülevaate metsade hetke seisundist ja muutustest. Kaardid avaldatakse Keskkonnaportaalis.
Eesti metsandusandmeid kogub ja analüüsib Keskkonnaagentuur, koondades info erinevatelt riigiasutustelt ja eraettevõtetelt, kontrollib nende õigsust ning talletab need riiklikesse andmebaasidesse, kus neid töödeldakse ja analüüsitakse. Lisaks esitatakse iga aasta andmed Statistikaametile.
Mets - meie suurim rikkus nii looduslikus kui majanduslikus mõttes
Metsa sihipärane ja heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Mitmekesised metsakooslused pakuvad elupaika ja kasvukohta paljudele liikidele. Metsast varutav puit on ehitusmaterjalide, tööstus- ja tarbeesemete tooraine ning üha kasvava tähtsusega taastuvenergiaallikas. Metsadel on asendamatu roll süsinikuringes, sidudes atmosfäärist süsinikku puitses biomassis ja metsamullas. Puittoodete kasutamine pikendab süsiniku sidumise aega ja puitkütuste kasutamine vähendab vajadust fossiilsete kütuste järele.
Oleme metsasuse poolest Euroopas viiendal kohal, asetsedes tagapool vaid Soomest, Rootsist, Montenegrost ja Sloveeniast. Veerand Eesti metsadest on erinevate kaitserežiimidega metsad. Kaitstavate metsade osakaalu osas oleme Euroopas 10. kohal, jäädes alla Kesk-Euroopa riikidele, kus metsi on vähe ja kus eesmärk pole metsandusest tulu teenida. Oleme metsade kaitse osakaaluga peajagu ees oma naaberriikidest. Näiteks Lätis on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all.
Metsa majandamine
Metsa majandamisel tuleb arvestada ka mullastiku, vee ja atmosfääri kaitse vajadustega. Metsadega on seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning paljud turismi, spordi, transpordi, jahinduse jt sektorite töökohad.
Metsamajanduse jätkusuutlikkuse hindamisel on tähtis näitaja raiemahu osakaal tüvepuidu aastasest juurdekasvust. Kui pikema aja jooksul raiutakse puitu enam kui seda juurde kasvab, siis on see ohuks metsadega seotud elurikkusele ja puittoorainega varustatuse jätkusuutlikkusele. Kui puitu kasutatakse vähem, on see märk kogunenud puiduvaru ebatõhusast kasutamisest.
Metsa uuendamine
Viimasel kümnendil on metsauuendustööde maht kasvanud. Suurema osa metsauuendustest moodustab taimede istutus, mida tehakse keskmiselt 5900 hektaril aastas. Viimasel kolmel aastal on metsauuendustööde mahud kasvanud varasemast kiiremini. Aastail 2010-2012 istutati keskmiselt 7500 hektarit metsa aastas ning metsakülvi tehti keskmiselt 1200 hektaril aastas. Samuti on suurenenud looduslikule metsa uuenemisele kaasa aitamine maapinna mineraliseerumisega. Eesti metsad uuenevad looduslikult väga hästi.
Jahindus
Jahindus on tihedalt seotud nii maamajanduse kui ka looduskaitse valdkonnaga. Nagu kogu loodusvarade kasutamine, peab ka jahindus olema jätkusuutlik. 2013. aastal vastu võetud jahiseadusega muutusid ulukite ohjamise korraldamise alused - varasem elupaikade kvaliteedi hindamine asendati ulukipopulatsioonide seisundi jälgimisega.
Jahinduslikku tegevust kavandades on oluline jälgida, et ei panustataks liialt jahinduslikult populaarsetele liikide arvukuse suurendamisele (nt metssiga), unustades nende liikide negatiivse mõju ökoloogilisele tasakaalule.
Viimati uuendatud 07.04.2026
