Meremajanduse valge raamat 2022-2035
Merendus on jaotunud mitme ministeeriumi haldusala vahel, mistõttu on oluline erinevate tegevuste efektiivne koordineerimine, et tagada Eesti mereressursside heaperemehelik kasutamine ning sektori areng tervikuna. Selleks, et ministeeriumite tegevus oleks paremini koordineeritud, koostatakse arengukavale lisaks "Merenduse valge raamat".
Tutvu dokumendiga:
"Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2035“ alla kuuluvas meremajanduse valges raamatus sõnastatakse Eesti meremajanduse visioon, arengu aluspõhimõtted või eeldused ning lepitakse kokku valdkonna arengu jaoks olulisemates eesmärkides. Samuti kirjeldatakse valges raamatus uuringutele ning statistilistele andmetele tuginedes Eesti merenduse hetkeolukord, kaardistatakse peamised probleemid ehk arenguvajadused ning pakutakse neile võimalikke lahendusi.
Meremajanduse valge raamat on koostatud ministeeriumide vahelises koostöös ning kaasates erinevaid huvitatud osapooli. Oma sisendi on andnud nii ettevõtted, erialaliidud, haridus- ja teadusasutused kui ka mittetulundusühingud.
Eesti merenduse arengusuunad:
- ettevõtjasõbralik ettevõtluskeskkond, mis on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning innovatsiooni toetav
- keskkonnasäästlik, kestlik, turvaline ja ohutu meremajandus
- tulevikukompetentse ja -vajadusi arvestav kaasaegne valdkonna teadus- ja arendustegevus ning mereharidus
- atraktiivne rannaäärne elu- ja külastuskeskkond, mis soodustab rannikuturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuripärandi säilimist
- innovaatiline ja konkurentsivõimeline meretööstus
- nii Eesti riiklike kui ka meie liitlaste strateegiliste vajadustega integreeritud merendus
Meresõiduohutus
Riigi peamine ülesanne merenduse valdkonnas on tagada meresõiduohutus. See tähendab laevateede süvendamist, märgistamist, laevaliikluse korraldamisest ja ka näiteks meremeeste diplomeerimist. Meresõiduohutusega tegeleb Transpordiamet. Ohutu meresõidu tagamiseks osutab lootsiteenust riigi äriühing AS Eesti Loots. Meresõiduohutuse tagamisel, merekeskkonna kaitsel ja merenduse kui olulise majandussektori arengul on oluline roll rahvusvahelisel koostööl. Merenduse valdkonna olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid, mille töös osaleb ka Eesti, on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) ja Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM).
IMO audit
IMO kohustuslik audit liikmesriikidele viidi Eestis läbi vahemikus 15-22.04.24. Auditi eesmärk oli tuvastada kuue peamise konventsiooni riigisisest rakendamist. Nende konventsioonide hulka kuuluvad SOLAS (koos 1988a protokolliga), MARPOL 73/78 (koos 1997a protokolliga), STCW, LL (koos 1988a protokolliga), TONNAGE ja COLREG. Kokku auditeeriti 12 asutust üheskoos 37 esindajaga. Auditi lõpptulemused edastati Eestile 2025a septembris, misjärel koostati organisatsioonile korrigeerivate tegevuste kava. Auditi käigus tuvastati 7 leidu ning 1 märkus. Järgmine kohustuslik audit Eestile toimub vahemikus 2033-2035a.
Meremeeste koolitused ja diplomeerimine
Meremeeste erialast ettevalmistust ja diplomeerimist reguleerib Eestis meresõiduohutuse seadus ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“. Eelnimetatud nõuded on kehtestatud lähtuvalt meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis ja selle hilisemates muudatustes (STCW konventsioon) sätestatust.
Transpordiameti andmetel oli 2019. aastal kehtivate dokumentidega laevapereliikmete arv 8205. Meremehena töötamise õigust tõendavate dokumentide kehtivusaeg on maksimaalselt viis aastat, mistõttu puudutab meremeeste koolituste ja diplomeerimise regulatsioon igal aastal vähemalt pea 2000 inimest.
Viimati uuendatud 03.02.2026
