Eestis tekib suurem osa ohtlikke jäätmeid põlevkivitööstuses. Põlevkivi töötlemise ja põletamisega seotud jäätmeid tekkis 2022. aastal kokku umbes 1,3 miljonit tonni.
Väljaspool põlevkivitööstust tekib ohtlikke jäätmeid peamiselt keemia- ja töötlevas tööstuses, jäätmekäitluses, transpordisektoris (romusõidukid ja õli sisaldavad jäätmed) ning ehitus- ja lammutusobjektidel.
Kodumajapidamistes tekkis 2023. aastal 7 920 tonni ohtlikke jäätmeid.
Peamised kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed on:
-
värvi-, laki- ja liimijäägid,
-
kodukemikaalid (torupuhastusvahendid, kosmeetikatooted, pesuvahendid, jms),
-
vanaõli,
-
õlised kaltsud,
-
lahustijäägid,
-
pestitsiidid ja väetised,
-
säästupirnid ja päevavalguslambid,
-
elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed,
-
patarei- ja akujäätmed,
-
elavhõbedat sisaldavad kraadiklaasid,
-
asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid (eterniit, asfalti- ja bituumenitooted, vanemad isolatsioonimaterjalid),
-
ravimijäätmed.
Tühje pakendeid ei käsitleta ohtlike jäätmetena, kuid kui pakend sisaldab veel ohtlike ainete jääke, mida omanik ei soovi või saa enam kasutada, siis tuleb see koos pakendiga viia jäätmejaama või ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Ohtlikke jäätmeid ei tohi segada ega koguda koos tavajäätmetega, sest ka väike kogus ohtlikku ainet või saastada suure koguse tavajäätmeid ja muuta nende materjalina ringlusse võtmise võimatuks.
Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest olmejäätmetest eraldi
Kohalikud omavalitsused korraldavad ohtlike jäätmete kogumist jäätmejaamades, avalikes kogumispunktides ning ohtlike jäätmete kogumisringidega. Endale lähima kogumispunkti leiad kuhuviia.ee veebilehelt või kohaliku omavalitsuse veebilehelt.
Ohtlike jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud põletustehast on väärtegu, mille eest võib määrata rahalise karistuse eraisikule kuni 2400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.
Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale
Ettevõtjad, kellele on keskkonnakaitseluba väljastatud, leiad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS. Keskkonnakaitseluba on tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.
Jäätmeseadus sätestab ohtlike jäätmete käitlemise eritingimused, pidades silmas kõrgendatud ohtu, mis nende jäätmete käitlemisel võib ilmneda.
Ohtlike jäätmete veol tuleb lähtuda jäätmeseaduses ja autoveo seaduses sätestatud nõuetest. Ohtlike jäätmete veol peab iga saadetisega kaasnema ohtlike jäätmete saatekiri. Ohtlike jäätmete saatekiri koostatakse ohtlike jäätmete veosele enne veo algust digitaaldokumendina ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus. Ohtlike jäätmete saatekirja andmekogu leiab ohtlike jäätmete saatekirjade infosüsteemist.
Viimati uuendatud 27.03.2025
