Kaugküte

Kaugküttesektoril on oluline osa Eesti taastuvenergiaga seotud eesmärkide saavutamisel. Propageerime soojuse ja elektri koostootmist seal, kus see on majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, vähendab soojusvarustuse keskkonnamõjusid ning on energiasäästlikum kui elektrienergia ja soojusenergia tootmine eraldi elektrijaamas ja katlamajas.

Soojusmajanduse korraldamise ülesanne lasub kohalikel omavalitsustel, mis kehtestavad kaugküttepiirkonnad ja teenuse pakkumise korra.

Kaugküttesektorit reguleeriva seaduse järgi on soojusettevõtja kohustus tagada võimalikult efektiivne, kindel, usaldusväärne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Kaugkütteseaduse §9 kohaselt on soojusettevõtja kohustatud kooskõlastama tarbijale müüdava soojusenergia piirhinna Konkurentsiametiga.

Hinna kooskõlastamisel lähtub Konkurentsiamet eelkõige põhimõttest, et soojusenergia piirhind oleks kulupõhine ning soojusenergia tootmiseks ja edastamiseks tehtud kulutused oleksid põhjendatud.

Kaugküttekulusid saab optimeerida ka tarbija ise. Parim võimalus kulude kokkuhoiuks on kortermaja soojustarbimise vähendamine korralikult renoveeritud fassaadi ja efektiivselt töötavate tehnosüsteemide arvelt. Investeeringute tegemisel aitab sihtasutus KredEx.

Soojusmajanduse areng

Kaugküttepiirkonna jätkusuutlikkuse hindamisel tuleb arvestada demograafiliste trendidega ja vaadata, kas tulevikus tarbijaskond suureneb või väheneb. Piirkonna hindamise eest vastutab kohalik omavalitsus, mille volikogu on võtnud vastu oma haldusterritooriumil paiknevate kaugkütte võrgupiirkondade soojusmajanduse arengukavad.

Amortiseeruvate tootmisseadmete ja soojustorustike, karmistuvate efektiivsusnõuete ja väheneva tarbimismahu tingimustes on oluline motiveerida kaugkütteettevõtjaid sektorisse investeerima.

Viited

Kaugkütteseadus

Tuleviku töökohad

Soojusenergia piirhinnad

Konkurentsiamet

Viimati uuendatud 01.07.2023

search block image