Maapõuepoliitika

Eesti on seadnud eesmärgiks, et maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel ja nii, et arvestatud on keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.

Kõige olulisem on see, et maapõue kasutamisega seotud võimalik kahju on kõrvaldatud või viidud miinimumini. Oma tegevuses tahame näidata, et ka maapõue kasutamine võib olla vastutustundlik ja keskkonnasäästlik ning et maapõues leiduvaid ressursse saab kasutada maksimaalse efektiivsusega.

Selleks on vajalik:

kõikidele normidele vastav ressursikasutus,
arendada dialoogi ettevõtjate, kohalike kogukondade ja ametiasutuste vahel,
jätkusuutlikku ja kaasaegset tootmist ettevõtete poolt.

Valdkonnad

Maapõueressursside valdkonna arendamisel vastutab Kliimaministeerium analüütika ja uurimistegevuse eest. Näiteks maavarade vajaduse prognoosimine; maavaradega seotud sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine; riiklike maapõuealaste uuringute läbiviimine, koordineerimine ja rahastamine; geoloogilise info kogumine, tõlgendamine ja süstematiseerimine; geoloogilise kaardistamise kui maapõueuuringute esimese etapi läbiviimine ja rahastamine.

Eesti maapõueressursside valdkonda Kliimaministeeriumis juhib ja reguleerib maavarade osakond. Vastutame ehitus- ja tulevikumaavarade ning maapõuevaldkonna mainekujunduse ja ressursside kasutamisega kaasneva sotsiaalse vastutuse eest.

Eesti Geoloogiateenistuse pädevuses on maavarade uurimine, geoloogiline kaardistamine ning riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine.

Eesti maapõuepoliitika sihid aastaks 2050

Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.

Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest.

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 võeti vastu Riigikogu otsusega 6. juunil 2017.

Maapõuepoliitika põhialused

Rahvusvaheline koostöö

Eesti riik on kaasatud Euroopa Liidu toormete valdkonna töögruppidesse ja koostöövõrgustikesse. Riiklik Eesti Geoloogiateenistus on Toormete Ühenduse (ERMA) grupi liige.