Hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL alusel on kehtestatud hoonetele energiatõhususe miinimumnõuded, mis seavad hoonele summaarsed energiatarbimise piirmäärad. Piirmäärade paremaks mõistmiseks on kasutusel energiatõhususe klasside skaala A-st kuni H-ni, millest A-klassiga tähistatakse kõige parema energiatõhususega (ehk kõige väiksema energiatarbimisega) hoonet ning H-klassiga kõige madalama tõhususega hoonet. Hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust tõendatakse energiamärgisega.
Hooned, mille püstitamiseks on väljastatud ehitusluba alates 2020. aasta 1. jaanuarist, peavad olema liginullenergiahooned ehk saavutama energiatõhususe klassi A. Oluliselt rekonstrueeritavad hoonete puhul tuleb pärast hoone olulist renoveerimist saavutada vähemalt C-energiaklass.
2024. aasta kevadel võeti vastu uuendatud hoonete energiatõhususe direktiiv (EL) 2024/1275, mis seab nõuded nii püstitatavatele kui ka oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele. Direktiivi uustöötlusega seati eesmärgiks saavutada kliimaneutraalne hoonefond kogu Euroopa Liidus, sh Eestis. Seoses direktiivi ülevõtuga kutsub Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakond sektoriosalisi kaasa rääkima ning oma sisendit andma.
Lisaks energiatõhususele on oluline vähendada ehitussektoris tekkivaid olelusringiüleseid keskkonnamõjusid, mis tekivad hoone ehituseks vajalike materjalide kaevandamise, töötlemise ja tootmise, hoone ehituse ja kasutamise käigus, aga ka hoone lammutamisel ning kasutuselt kõrvaldamisel. 2024. aastal algatas Kliimaministeerium süsinikujalajälje arvutamise eelnõu koostamise, mille kohaselt arvutatakse püstitatavate hoonete, mille suletud netopind on üle 1000 m2, hoone süsinikujalajälg alates 2025. aasta 1. juulist.
Viimati uuendatud 07.05.2025
