Taru ei ole ainult hoone. See on toimiv kooslus – nagu mesitaru –, kus ideed, teadmised ja kogemused liiguvad ning sünnivad koostöös. Siin saavad kokku avalik sektor, teadus, ettevõtlus ja kogukond, et otsida lahendusi meie elukeskkonna suurtele küsimustele.
Maja on avatud kõigile – nii neile, kes tulevad uudistama, õppima ja aega veetma, kui ka neile, kes töötavad keskkonna ja ruumi tuleviku nimel.
Kogu maja ehitatakse peamiselt Eesti puidust ja tänu sellele seotakse pikaajaliselt umbes 3900 tonni CO2-e. Taru ehitamist kaasrahastas Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust.
Koht, kus olla uudishimulik
Pea kolmandik Taru kompleksist on avatud kõigile külastajatele. Siin saab külastada muuseumi, osaleda sündmustel, nautida restorani või lihtsalt veeta aega rohelises ja inspireerivas keskkonnas.
Taru eesmärk on kujuneda paigaks, kus kohtuvad teadmised, kogukond ja linnaruumi uus kvaliteet – kohaks, kus saab olla uudishimulik, küsida küsimusi ja leida uusi ideid.
Taru sünnib inimeste ja looduse koostööst ning tegutseb selle nimel, et Eestis oleks lihtsam, targem ja loomulikum elada loodusega koos.
Taru on investeering tulevikku – loodusharidusse, linnaruumi ja keskkonnasõbralikku ehitamisse.
Uus kodu Eesti Loodusmuuseumile
Taru suurimaks kasutajaks on Eesti Loodusmuuseum. Uues majas saab muuseum senisest kordades avaramad ja kaasaegsemad ruumid, mis võimaldavad külastajatel loodust ja selle seoseid inimesega avastada täiesti uuel moel.
Muuseumi püsiekspositsioon „Kooselu kunst“ jutustab inimese ja looduse suhete loo läbi Eesti looduse. Näitused aitavad mõista, kuidas toimib looduse keerukas kooselu ja kuidas inimesed saavad selles tasakaalu hoida.
Lisaks muuseumile on majas ruumi ajutistele väljapanekutele, sündmustele, konverentsidele ja kohtumistele. Tarus saab olla, õppida, arutleda ja avastada.
Eesti parim keskkonna- ja ruumivaldkonna oskusteave
Taru koondab ühe katuse alla mitmed keskkonna- ja ruumivaldkonnaga seotud organisatsioonid: Eesti Loodusmuuseumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse, Keeleameti, Eesti Keele Instituudi ning Maa- ja Ruumiameti.
Selline kooslus loob võimaluse jagada teadmisi, teha koostööd ja pakkuda ühiskonnale selget ja usaldusväärset keskkonnateavet. Taru eesmärk on olla koht, kus sünnivad lahendused, mis aitavad inimestel ja loodusel paremini koos toimida.
Koos hakkavad töötama ligi 570 inimest, kes tegelevad looduse, ruumi ja elukeskkonna tulevikuga. Uude tõhusasse majja kolimine aitab muuhulgas riigil kokku hoida halduskulusid kuni 700 000 eurot aastas.
Majas on ruumi ka keskkonnahoidlikele ettevõtetele ja vabaühendustele. Huvi korral võtke ühendust Taru juhi Riina Roosipuuga aadressil [email protected].
Taru toitlustuspartneriks on Põhjala Catering, kes hakkab pakkuma igapäevast kohvikuteenust muuseumi- kui tavakülastajatele, töötajatele kui ka catering teenust sündmustele. Tarusse kavandatav ühendab deliköögi, artisan pagarikoja ja kondiitristuudio, tuues majja värskelt kohapeal valmistatud päevalõunad ning käsitöö pagaritooted.
Ehitusjärgus Loodusmaja Taru dokihoone. Foto: Kaupo Kalda
Ehitusjärgus Loodusmaja Taru hoonetekompleks. Foto: Tõnu Tunnel
Soovid hoones ruumi rentida?
Küsi lisa Taru juhilt, Riina Roosipuult
605 4305
Taru toitlustaja: Põhjala Catering
[email protected]
5690 9250
Arhitektuuriline maamärk ja Eesti puitehituse näidis
Taru on Eesti suurim avalik puitehitis. Hoone kogupind on 24 660 ruutmeetrit ning see koosneb kolmest omavahel ühendatud majast: dokihoonest, linnamajast ja muuseumimajast.
Hoone ehitatakse suuresti puidust, mis seob endasse pikaajaliselt 3900 tonni süsinikku ning näitab, milliseid võimalusi pakub kaasaegne puitehitus. Liginullenergiahoonena ühendab Taru arhitektuuri, insenertehnoloogia ja energiatõhususe.
Väga olulisel kohal on ka väliruum – hoov, mille haljastus kujundatakse Eesti loodust iseloomustavate kooslustena. Väliala loob tingimused õuesõppeks ning seob majad visuaalselt ja sisuliselt kokku.
Taru rajatakse 2019. aasta rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidutöö alusel. Projekti autorid on Eesti arhitektuuribüroo Kavakava OÜ arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai. Taru ehitab Nordecon, kelle võidupakkumuse maksumus on 54,4 miljonit eurot (lisandub käibemaks).
Fakte
Suurimaks ehituslikuks väljakutseks on seni olnud keeruka puidust kaaristu projekteerimine ja ehitus. Kaaristu on valmistatud valdavalt Eestist pärit kuusest. Detailid valmistab Arcwood.
Puidust kaaristu on väga tugev: merepoolse kõrge kaare küljes ripub 16,5 meetri laiune ja 21 meetri kõrgune üle 40 tonni kaaluv klaaspostidega klaasfassaad.
Kogu maja ehitatakse peamiselt Eesti puidust ja tänu sellele seotakse pikaajaliselt umbes 3900 tonni CO2-e.
Loodusmuuseumi katust hoiavad üleval liimpuittalad, millest pikim on lausa 36 meetri pikkune. See demonstreerib puitmaterjali vastupidavust ka suurtes mastaapides.
Taru ehituse käigus tulid maa seest välja vägevad maakivid, mis on nüüd Loodusmuuseumi hoone katusel kohad leidnud. Lisaks ilule on need olulised ka muuseumi katuse tasakaalustamiseks– kivid hoiavad talasid õige pinge all, et vältida nende läbivajumist.
Dokihoone kahel küljel on mitmeid tonne kaaluv klaasfassaad. Suured klaaspinnad võivad olla lindudele ohtlikud, kuid Taru puhul on sellest algusest peale mõeldud ning klaaspinnad on täpitatud. Selliselt on klaas lindudele nähtav. Maja senise ajaloo jooksul pole klaasi vastu lennates hukka saanud linde leitud.
Majas tekkivad biojäätmed kompostitakse kohapeal, kus neist saab väetis Taru haljastusele. Sellised biokompostreid on maailmas veel vähe kasutusel, kuid saavad näidata teed, kuidas jäätmetest saab ressurss. Biokompostori protsesside käigus tekkinud soojus kasutatakse majas ära.
Dokihoone katuse all on vihmavee kogumise süsteem, kogutud veega kastetakse maja sees ja ümber olevaid taimi.
Dokihoone aatriumi jahutamine toimub nii loomuliku ventilatsiooni kui ka mehaanilise jahutuse abil. Kuumadel ilmadel, kui aatriumi ülaosas tõuseb temperatuur oluliselt kõrgemale välisõhu temperatuurist, avanevad dokihoone klaasfassaadides olevad aknaid ning laes paiknevad katusaknad, tekitades nii loomuliku ventilatsiooni, blokeerides samas jahutusagregaatide töö. Akende ja luukide avanemist juhitakse automaatselt sise- ja välistemperatuuride erinevuse, tuule kiiruse, õhu niiskuse ja sademete järgi hoone katusel paikneva ilmajaama abil. Selline lahendus vähendab oluliselt mehaanilise jahutuse vajadust hoides nii kokku jahutuseks vajalikku energiat.
Dokihoone ja Linnahoone katusel on päikesepaneelid, mis päikesepaistelise ilmaga võiksid katta ventilatsioonisüsteemi energiakulu.
Kõik kommunaalid on peidetud põranda alla, nagu näha kõrvaloleval pildil.
Väga olulisel kohal on ka väliruum, mis loob tingimused õuesõppeks ning seob majad visuaalselt ja sisuliselt kokku. Väliala kokku ca 1200 m2.
Loodusmaja ümbruse haljastus saab peegeldama Eesti looduse mitmekesisust. Haljastuses kasutatakse 12 erinevat mulda, et kujundada hoonete ümber kümmekond tsitaati Eesti loodusest – taimekooslustest, mis kokku pandud eri kasvukohtade liikidest.
Kus võimalik, siirdatakse taimed päris loodusest loodusmaja õue: tee-ehituse alla jääv kooslus tuuakse kohale nt Märjamaa külje alt, kus see Tallinn-Pärnu maantee ehituse tõttu häviks, aga selliselt toimetades uues kohas edasi kasvada saab.
Taru ajakava
- 2024
- 2025
- 2026
-
Loodusmaja sai nimeks Taru
12.02.2026
Nagu mesitaru on inimese ehitatud kodu loodusele, on Taru oma olemuselt inimese ja looduse kooselukunsti suurepärane näide. Taru on elukeskkonna tark ruum (TaRu), mis toob kokku Eesti parima oskusteave majanduse, ühiskonna, ruumi ja looduskeskkonna ees seisvate väljakutsete lahendamiseks.
Tallinnas kerkiv loodusmaja sai nimeks Taru | Kliimaministeerium
-
Loodusmaja hoone saab valmis
30.09.2026
Loodusmaja hoone valmib 2026. aasta sügiseks. Siis saavad asutused hakata majja sisse kolima ja ilmselt saab ka sealseid pindu rentida oma ürituste korraldamiseks.
- 2027
Loodusmaja
Viimati uuendatud 06.08.2026