Selle direktiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund (HKS = GES - good environmental status). Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitse meetmeid. Igal EL riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme (vt veeseaduse §72-73 ja keskkonnaministri määrus nr 46).
Merestrateegia rakendamine toimub 10-aastase tsüklina, kus üks tsükkel koosneb kolmest põhietapist: 1. etapp - mereala seisundi hindamine ja sihtide seadmine (2012, 2018, 2024, 2030), 2. etapp - mereala seireprogrammi väljatöötamine ja uuendamine (2014, 2020, 2026, 2032) ning 3. etapp - mere meetmekava koostamine ja uuendamine (2016, 2022, 2028, 2034). Iga merestrateegia eelnimetatud etapi dokumente ajakohastatakse kuue aasta tagant ning need kehtivad kuus aastat.
Aastal 2018 tehtud ajakohastatud mereala seisundi hinnangu kohaselt ei saavutata 2020. aastaks Eesti merealal head keskkonnaseisundit. Ka 2024.a uuendatud seisundihinnangu kohaselt pole hea keskkonnaseisund saavutatud. Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks loetakse Läänemere eutrofeerumist, mis omakorda on tingitud liigsest toitainete juhtimisest merre. Suuremad survetegurid on veel ohtlikud ained ja liiga suur kalapüük.
Eesti merestrateegia
Mereala seisundi hindamine
Merestrateegia esimene etapp sisaldab Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgset hindamist, sotsiaalmajanduslikku analüüsi, mereala hea keskkonnaseisundi määratlust ning seatud sihte aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Esialgne seisundi hinnang (2012) ajakohastatakse 6-aastase intervalliga, seega 2018. aastal, uuesti 2024. aastal, 2030. aastal jne.
Seisundihinnangu ajakohastamine 2024. aastal
2024.a tuli uuesti hinnata Eesti mereala keskkonnaseisundit ja määratleda hea keskkonnaseisundi saavutamise ulatus koos vastava sotsiaalmajandusliku analüüsiga. Samuti tuli anda ülevaade merestrateegia sihtide saavutamise kohta ning vajadusel sihte uuendada. Nimetatud töid tegid riigihanke (viitenr 254242) tulemusena Tartu Ülikool koos Tallinna Tehnikaülikooli ja Consultare OÜ-ga.
25.03.2024 kl 10.30-16 toimus Eesti mereala seisundihinnangute (2024) tulemusi tutvustav seminar Tallinnas Hestia hotellis "Europa" (Paadi t 5). Vaata seminari salvestust SIIT.
Oma tagasiside ja märkused seisundihinnangute tulemustele ja aruannetele sai esitada 11.03 kuni 19.04.2024 veebivormil või e-posti aadressil [email protected].
Eesti mereala seisundihinnangute aruanded ja hindamisel kasutatud indikaatorite faktilehed on leitavad Keskkonnaseire infosüsteemist KESE. Tunnustepõhised seisundihinnangud on koostatud 2016-2021/2022 andmete põhjal.
Arvestades avalikustamiselt saabunud märkustega täiendati ja täpsustati Eesti mereala seisundihinnangu tunnustepõhiseid aruandeid ja hindamiseks kasutatud indikaatoreid. Seisundihinnangute aruannete ja indikaatorite lõppvariandid on järgmised (sulgudes on toodud seiretöö kood KESEs):
Koondaruanne: Eesti mereala keskkonnaseisund 2024 (ST00003261) (pdf; 5.42 Mb)
D1: Bioloogiline mitmekesisus (ST00003283): aruanne (pdf; 5.2 Mb); indikaatorite faktilehed (zip; 9.1 Mb)
D2: Võõrliigid (ST00003276): aruanne (pdf; 0.4 MB); indikaatorite faktilehed (zip; 1 Mb)
D3: Kaubanduslikud kalad (ST00003277): aruanne (pdf; 0.4 Mb); indikaatorite faktilehed (zip; 7.9 Mb)
D4: Toiduvõrgud (ST00003278): aruanne (pdf; 0.4 Mb); indikaatorite faktilehed (zip; 2.5 Mb)
D5: Eutrofeerumine (ST00003279): aruanne (pdf; 2 Mb); indikaatorite faktilehed (zip; 7.2 Mb)
D6: Merepõhja terviklikkus ja D7: Hüdrograafilised tingimused (ST00003280): aruanne D6-D7 (pdf; 1 Mb); D6 indikaatorite faktilehed (zip, 19.3 Mb); D7 indikaatorite faktilehed (zip; 6 Mb)
D8: Saasteained keskkonnas (ST00003281): aruanne (pdf; 5.9 Mb); indikaatorite faktilehed (zip; 9.5 Mb)
D9: Saasteained mereandides (ST00003282): aruanne (pdf; 1.5 Mb); indikaatorite faktilehed (zip; 3.8 Mb)
D10: Mereprügi (ST00003275): aruanne (pdf; 1.5 Mb); indikaatorite faktilehed (zip; 4.5 Mb)
D11: Veealune müra (ST00003271): aruanne (pdf; 0.7 Mb); indikaatorite faktilehed (zip; 0.7 Mb)
Sotsiaal-majandusliku analüüsi aruanne (ST00003261) (pdf; 1.4 Mb)
Aruanne: Uuendatud keskkonnaalased sihid ja nende indikaatorid (v4.2) (ST00003261) (pdf; 0.4 Mb)
Kliimaministri 18.07.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/304 kinnitatud Eesti merestrateegia uuendatud keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid (2024):
Seisundihinnangu ajakohastamine 2018. aastal
Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamise aruanne, koos uuendatud sihtide ja HKS määranguga on koondaruanne, mis annab ülevaate seisundi hetkeolukorrast ja merd mõjutavatest surveteguritest:
Indikaatorite kogum annab ülevaate hindamises kasutatud indikaatoritest. Indikaatorite aruanne esitab indikaatorite hetkeseisundi tulemused ja detailsed indikaatorite kirjeldused:
Lisaks on võimalik lugeda iga teema kohta detailsemalt teemaaruannetest:
Seisundi hinnangu ajakohastamise algataja on Keskkonnaministeerium, koostamise korraldaja on Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Töö koostamises osalesid eksperdid Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Keskkonnauuringute Keskusest, Eesti Ornitoloogiaühingust, MTÜ ProMarest ning Eestimaa Looduse Fondist. Tööd rahastati Keskkonnainvesteeriungute Keskuse projektidest nr 12293 ning 14146.
Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgne hindamine 2012. aastal
Valminud tööde tutvustamiseks toimus avalik koosolek 1. oktoobril 2012. aastal Keskkonnaministeeriumis.
Mereala seire- ja andmekogumisprogramm
EL liikmesriigid peavad oma mereala keskkonnaseisundit ja seda mõjutavaid tegureid ning merestrateegia rakendamise edukust, eesmärkide ja keskkonnaalaste sihtide saavutamist jälgima MSRD artikli 11 kohase seireprogrammi abil. MSRD seireprogrammis käsitletakse Eesti mereala keskkonnaseisundi jälgimist ehk seiret 11 kvalitatiivse tunnuse alusel:
- bioloogiline mitmekesisus: elupaikade kvaliteet ja olemasolu, liikide levik ja arvukus;
- võõrliigid ja nende võimalik mõju mereökosüsteemile;
- kalandus: majanduslikult oluliste kalapopulatsioonide seisund, nende vanuseline ja suuruseline koosseis;
- toiduahelad (food web): toiduahela elementide arvukus ja mitmekesisus;
- inimtekkelise eutrofeerumise tase ja mõjud;
- merepõhja terviklikkus, merepõhja ökosüsteemide funktsioneerimine ja struktuur;
- hüdrograafilised muutused ja nende ulatus;
- saasteainete sisaldus merekeskkonnas;
- saasteainete sisaldus inimtoiduks tarbitavates mereandides;
- mereprügi (mikro- ja makroprügi) esinemine vees, rannas ja merepõhjas;
- energia, sh veealuse müra keskkonda juhtimine.
Mereala seireprogrammi eesmärk on koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks ning keskkonnaalaste sihtide saavutamise või mittesaavutamise jälgimiseks ja merestrateegia meetmekava tõhususe hindamiseks.
Esimene Eesti mereala seire- ja andmekogumisprogramm valmis 2014.a, seda uuendatakse 6-aastase perioodiga (aastal 2020, 2026 jne).
Mereala seireprogrammi uuendamine 2020. aastal
Keskkonnaminister kinnitas 12.10.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/387 Eesti mereala seire ja andmekogumise programmi perioodiks 2021-2026:
Eionet CDRi raporteeritud 2020.a uuendatud Eesti mereala seireprogrammi ingliskeelne tehniline aruanne on leitav: http://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/msfd_art17/2020reporting/xmldata/envx5abza/index_html.
Vastavalt merestrateegia raamdirektiivi artiklile 17 tuleb mereala seireprogrammi uuendada 2020.a. Eesti seireprogrammi uuendamist finantseeris SA KIK merekeskkonna programmi projektist nr 15651 "Merestrateegia seireprogrammi koostamine ja seiremetoodikate testimine" ning projektijuhiks oli TTÜ Meresüsteemide instituut (kontakt: [email protected]).
Merestrateegia seire- ja andmekogumisprogrammi ajakohastamise eeldatav ajakava oli:
veebruar-aprill 2020 - MSRD seireprogrammi I versioon valminud;
4. mai - 4. juuni 2020 - MSRD seireprogrammi eelnõu avalikustamine;
juuni-juuli 2020 - avalikustamiselt tulnud märkuste ja ettepanekute põhjal seireprogrammi eelnõu täiendamine;
september 2020 - MSRD seire- ja andmekogumisprogrammi lõppversioon valminud, kinnitamine perioodiks 2021-2026.
Eesti mereala seire ja andmekogumise programmi 2021-2026 eelnõud tutvustav avalik arutelu toimus 15. mail 2020.a veebikoosolekuna ZOOM-keskkonnas. Sellel osales 41 inimest. Vaata koosolekul tehtud ettekannet:
Seireprogrammi koostamine 2014. aastal
Seireprogrammile oodati kommentaare ja täiendamisettepanekuid septembri lõpuni aastal 2014 ning 18. septembril 2014. aastal toimus Keskkonnaministeeriumis ka avaliku arutelu koosolek.
Mereala meetmekava täitmise vahearuanne (2025)
Vastavalt merestrateegia raamdirektiivi artiklile 18 tuleb kolm aastat pärast meetmeprogrammi algust või selle uuendamist teha kokkuvõtlik vahearuanne meetmete elluviimise kohta. Tehniline aruanne meetmekava täitmise kohta esitatakse etteantud vormil Euroopa Komisjonile läbi Reportnet 3 portaali.
Eesti merestrateegia meetmekava täitmise vahearuanne (perioodi 2023-2025 kohta), tehniline raporteerimisvorm:
Mereala meetmekava ajakohastamine ja uuendamine 2020.-2023. a
Vastavalt EL merestrateegia raamdirektiivi artiklile 17 tagavad liikmesriigid iga kuue aasta järel oma merestrateegia elementide ajakohastamise. Eestis viidi läbi merestrateegia meetmekava uuendamine aastatel 2020-2023, mille raames koostati ajakohastatud Eesti merestrateegia meetmekava. Meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Meetmekava ajakohastamise eesmärgiks oli tuvastada puudujäägid hea keskkonnaseisundi saavutamisel (HKS) ning kehtestada vajadusel täiendavad meetmed Eesti merekeskkonda mõjutavate inimtekkeliste survetegurite ohjamiseks ja kehtestatud keskkonnasihtide ning seeläbi mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks.
Eesti merestrateegia meetmekava uuendamise algataja ja kehtestaja on keskkonnaminister, koostamise korraldaja ja koostaja on Keskkonnaministeerium (al. 2023 Kliimaministeerium) (kontaktisik: merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner, [email protected]). Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamist viis läbi Eesti Keskkonnauuringute Keskus.
Dokumendid
Teostatud analüüsi ja konsultatsioonide põhjal on koostatud uuendatud nimekiri merestrateegia meetmetest uueks perioodiks, uute meetmete kirjeldused, nende teostatavuse ja piisavuse analüüs:
-
Meetmekava koondaruanne ja lühikokkuvõte:
-
-
Teemavaldkondade aruanded:
-
-
Keskkonna- ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüsid
-
-
Seisukohad ja nendega arvestamine
-
-
Lühikokkuvõte inglise keeles:
---
Ajalugu:
-
Uuendatud meetmekava eelnõu ja selle KSH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu
Keskkonnaministeerium teatab veeseaduse (VeeS) § 72 lõike 3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 47 lõigete 3 ja 4 alusel uuendatud Eesti merestrateegia meetmekava eelnõu avalikustamisest ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 41 ja § 37 lõike 1 alusel Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamisest.
Uuendatud Eesti merestrateegia meetmekava eelnõu ja KSH aruandega oli võimalik eelnevalt tutvuda avalikul väljapanekul (dokumendid allpool) 15.12.2022–10.01.2023. Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi meetmekava eelnõu ning KSH aruande kohta sai esitada kuni 10.01.2023 (k.a) Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil [email protected].
Detailsed analüüsitulemused on toodud avalikustatud aruannetes nimetatud teemavaldkondande kaupa allpool.
Uuendatud Eesti merestrateegia meetmekava eelnõu ja selle KSH aruande avalik arutelu toimus 13.01.2023 kell 10.00-13.00 virtuaalselt veebikeskkonnas MS Teams.
-
Avalikustamise ürituse (13.01.2023) Ettekanded
---
-
Eesti merestrateegia meetmekava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamine
Keskkonnaministeerium teatab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 39 lõike 4 alusel, et on tunnistanud nõuetele vastavaks 19.07.2022 kirjaga nr 16-3/22/619-30 „Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi. KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus ja nõuetele vastavaks tunnistatud KSH programm on leitavad Keskkonnaministeeriumi avalikust dokumendiregistrist (adr.envir.ee/default.aspx) sisestades registreerimisnumbri lahtrisse vastavalt 16-3/22/619-30 või 16-3/22/619-29.
---
-
Meetmekava ajakohastamine 2020-2022:
-
-
Avalikustamise ürituse (09.04.2021) ettekanded:
-
-
Merestrateegia meetmekava rakendamise aruanne 2018.-2019. aastal
-
-
Eesti merestrateegia meetmekava 2015-2021
EL merestrateegia raamdirektiiv
Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii maismaal kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Oma mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele EL riikidele merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ; lüh. MSRD).
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 17. juunil 2008. a vastu direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv; edaspidi MSRD); muudetud Komisjoni direktiiviga (EL) 2017/845.
Nimetatud direktiivi kehtestatud raamistiku piires võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund.
MSRD (artikli 1 lõige 2) paneb igale liikmesriigile kohustuse töötada välja ökosüsteemil põhinevast lähenemisviisist lähtudes ja rakendada oma merealas merestrateegia, mille eesmärk on:
a) kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud;
b) hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult kõrvaldada reostus, nagu on osutatud artikli 3 punktis 8, eesmärgiga tagada, et see ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere elustiku mitmekesisust, mere ökosüsteeme, inimese tervist ega mere õiguspäraseid kasutusviise.
Merestrateegia koosneb viiest tegevusest, mille ajakava on alljärgnev:
15. juuli 2024:
- mereala keskkonnaseisundi ja inimtegevusest sellele tuleneva keskkonnamõju esialgne hindamine;
- mereala hea keskkonnaseisundi määratlemine;
- keskkonnaalaste sihtide ja nendega seotud indikaatorite kogumi kehtestamine;
15. juuli 2026:
- sihtide pidevaks hindamiseks ja korrapäraseks ajakohastamiseks mõeldud seireporgrammi kehtestamine ja rakendamine;
Aastaks 2027:
- hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks mõeldud meetmeprogrammi väljatöötamine
Aastaks 2028:
- meetmeprogrammi rakendamine
Merestrateegia raamdirektiivi rakendamine
Euroopa Liidu tasandil
- Merestrateegia raamdirektiiv eesti ja inglise keeles
- Merestrateegia raamdirektiivi III lisa muudatus (EL) 2017/845 eesti ja inglise keeles
- Merestrateegia raamdirektiivi konsolideeritud tekst eesti ja inglise keeles
- Euroopa Komisjoni informatsioon merestrateegia raamdirektiivi kohta
- Komisjoni otsus (EL) 2017/848 mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumide ja metoodikastandardite kohta eesti ja inglise keeles.
Regionaalne koostöö HELCOM tasandil
HELCOM kui merestrateegia koordineerimisplatvorm
HELCOM GEAR töögrupi poolt väljatöötatud raport:
Läänemere esialgne terviklik seisundihinnang (HOLAS 2010)
Läänemere II terviklik seisundihinnang (HOLAS II, 2018)
Läänemere III terviklik seisundihinnang (HOLAS III, 2023)
Merestrateegia rakendamist toetavad tegevused:
Et saavutada merestrateegia koordineeritud rakendamine samas merepiirkonnas, on vajalik liikmesriikide koostöö. Selleks on Eesti-Soome-Läti ühiselt koostanud projektitaotluse "Läänemere hea keskkonnaseisund läbi regionaalse koostöö ja võimekuse suurendamise" ning saanud toetust Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmist 2007-2013 - GES-REG.
Viimati uuendatud 28.08.2025
