Jäätmetekke vältimine

Jäätmeseadus kohustab nii eraisikuid kui ettevõtteid rakendama iga tegevuse juures kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi. Samuti on kohustuslik kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärust ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. 

Jäätmetekke vältimiseks tuleb:

• rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid (loe lähemalt); 
• rakendada säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid, sealhulgas kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad, parandatavad või võimalikult pika kasutusajaga ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral; 
• vähendada ühekordselt kasutatavate plasttoodete turule laskmist või hoiduda sellest (loe lähemalt); 
• vähendada ohtlike ainete sisaldust materjalides ja toodetes (loe lähemalt); 
• vältida kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete jäätmeteks muutumist; 
• toodete parandamise ja korduskasutuse edendamiseks teha intellektuaalomandi õigusi piiramata kättesaadavaks toodete vajalikud varuosad, kasutusjuhendid, tehniline teave ning muud vahendid, seadmed ja tarkvara; 
• vähendada toidujäätmete teket ning soodustada toidu annetamist ja muul viisil inimtarbimiseks ümberjaotamist, eelistades seda, et toit jääb inimeste toiduks, mitte ei saa söödaks, ning et seda ei töödelda ümber toiduks mittekasutatavaks tooteks; 
• vältida mereprügi teket. 

Toidujäätmete ja toidukaoga seotud keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on üha suurema tähelepanu all nii Eestis, Euroopa Liidus kui globaalselt. Eestis tekkis 2021. aastal ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid, millest ligi poole moodustas toidukadu ehk raisku läinud toit. Viimastel aastatel on toidujäätmete teke kasvanud veelgi. Kõige rohkem toidujäätmeid tekib ja ka kõige rohkem toitu läheb raisku kodumajapidamistes.  

Toiduraiskamisega kaasnevad kasvuhoonegaaside heide, tarbetu vee ja põllumajandusmaa kasutamine ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Vältides ja vähendades toiduraiskamist on võimalik vähendada toodetava toidu, kasutatava energia, vee, väetiste ja põllumajandusmaa hulka. Kaasneb kokkuhoid mitte ainult nimetatud ressurssidelt, aga ka toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt.  

Toidujäätmetega seotud poliitikakujundamisel ja meetmete võtmisel tuleks lähtuda toidujäätmete hierarhiast, mis põhineb jäätmehierarhial. Kõige eelistatum on, et toidu ülejääke ei tekigi. Seda on võimalik saavutada näiteks nutikama planeerimisega. Kui ülejäägid on tekkinud, tuleb need võimalikult suures ulatuses suunata inimestele tarbimiseks toiduna, näiteks toiduannetamise, toidujagamiskappide vm kaudu. Järgneb loomasöödaks suunamine ning alles seejärel jäätmekäitlus, kus eelistatuim on jäätmete ringlussevõtt.