Energiapoliitika

Eesti-Soome vahelised merekaablid Estlink I ja Estlink II on valmis, töös on täiendav elektriühendus Läti suunal. Gaasiturul on prioriteediks Balti riike ja Soomet hõlmava regionaalse gaasituru täielik väljaarendamine hiljemalt 2022. aastaks ning Eesti gaasituru osalistele võrdsetel tingimustel ligipääsu võimaldamine regioonis asuvale gaasitaristule (gaasihoidlad, veeldatud gaasi terminalid, transiittorustikud). Oleme laiendanud Balti gaasiturgu Balticconnectoriga põhja suunas ning teeme sama ka lõuna suunas - Leedu-Poola vaheline gaasitoru peaks valmima juba sel aastal.

Samas on Eesti Euroopa Liidu riikide seas energia impordist kõige vähem sõltuv riik. Tänu põlevkivi ja järjest enam ka taastuvate kütuste kasutamisele suudame suures ulatuses ise oma riigi energiavajadust rahuldada.

Töötame selle nimel, et ka senisest rangema energia- ja kliimapoliitika tingimustes suudaks Eesti oma energiasõltumatust säilitada ja seda veelgi suurendada. On ju Eesti turupõhise energiapoliitika eesmärk kindlustada riigi energeetiline sõltumatus, varustuskindlus ja konkurentsivõimelised energiahinnad, mis on majanduse arengu üks olulisemaid tingimusi.

Seadusandlus ja järelvalve

Energiamajanduse korralduse seadus sätestab abinõud riikliku energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks, energiatõhususe parandamise nõuded ja nimetab kohustatud osapooled nii avalikus kui ka erasektoris.

Turuosaliste üle teeb järelevalvet Konkurentsiamet, kellega peavad kaugkütte-, elektri-, gaasiülekande ja -jaotusega tegelevad ettevõtjad oma tariifid kooskõlastama. 

Selline järelevalve annab tarbijale kindluse, et ettevõtjad ei teeni monopoolset turupositsiooni ära kasutades põhjendamatult suurt kasumit. Lisaks tagab amet, et ettevõtete investeeringud võrkude tehnilise seisundi parandamiseks ja energiataristu arendamiseks on mõistlikud ja saavad õigeaegselt tehtud.