Eestis on kolm vesikonda, millest igal on oma veemajanduskava. Nende kaitse sihttasemed on kokku lepitud EL veepoliitika raamdirektiivist ja Eesti veeseadusest tulenevalt. Veemajanduskavade laiem eesmärk on kaitsta ja parandada pinnavee ja põhjavee seisundit, parandada säästvat veekasutust ning toetada põua ja üleujutuste ohtude leevendamist.
Projektist
LIFE SIP WetESTiga soovitakse ümber kujundada Lääne-Eesti vesikonna juhtimissüsteem ning võtta kasutusele uudseid meetodeid ja lahendusi kava elluviimisel. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava sisaldab 854 erinevat meedet, millest 105 viiakse ellu LIFE SIP WetESTi raames. Lisaks on projekti käigus plaanis uurida praktikaid, mis on ennast tõestanud veemajandamisel teistes ELi riikides, kuid mida ei ole seni Eestis katsetatud. Juhtimise arenguhüpe loob eeldused süsteemseks muutuseks laiemalt ja on vajalik vesikondade majandamisega seotud väljakutsete adresseerimiseks kogu Eestis.
LIFE SIP WetESTil on kokku kümme tööpaketti, milles sisalduvaid tegevusi viivad ellu 17 partnerit.
Projekti eesmärgid
LIFE SIP WetEST projekti eesmärk on Eesti suurima, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava terviklik elluviimine.
Eesmärgid:
- Suurenenud haldus-, digi- ja õigusloomesuutlikkus
-
Valdkondade ülene poliitikate ja meetmete koostöö
-
Uudsed meetodid ja Eestile sobivad lahendused
-
Sidusrühmade kaasamine ja nende kompetentsi tõstmine
-
Tuleviku veemajanduse väljakutsete uurimine ja riskide juhtimine
Tähtsamad numbrid
0%
partnerit
0%
tegevust
0%
miljonit eurot tegevuste elluviimiseks
Mida WetEST projektis tehakse?
Tööpakett tagab projekti tervikliku juhtimise ja koordineerimine kogu projekti kestvuse vältel, ning projekti tegevuste õigeaegse elluviimise ja planeeritud eesmärkide täitmise, kindlustab sujuva infovahetuse partnerite vahel ning toetab partnereid sisemiste protsesside korraldamisel, teeb järelevalvet projekti eelarve, tegevuste edenemise ja tulemuste üle, korraldab ja koordineerib projekti avalikustamistegevusi, korraldab juhtkomisjoni tööd ning esitab rahastajale nõutud aruanded.
Veemajanduskava koordinaatorid
Avalik arutelu Kuressaares oktoobris 2025
Seire jäätmekäitleja juures septembris 2025
Põltsamaa reoveejaama biotiik augustis 2025
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava elluviimist takistab märkimisväärne rahastuse puudujääk, mis ulatub perioodil 2022-2027 ligi 100 miljoni euroni. Vete seisundi parendamiseks on vaja võimestada veemajanduskava elluviijaid rahastuse kaasamisel siseriiklikest ja välisrahastuse allikatest ning edendada kestlike rahastusmudelite kasutusele võtmist.
LIFE SIP WetEST projekti lisarahastuse tööpakett toob kokku veemajanduskava elluviijad valdkondlike partnerite ja rahastajatega. Koos veemajanduse ekspertide ja konsultantidega toetame veemajanduskava elluviijaid sobivate lahenduste leidmisel ja projektide kirjutamisel. Keskkonnainvesteeringute Keskuses luuakse projekti raames veemajanduskava rahastamise kompetentsikeskus, mis tunneb valdkonna rahastusvõimalusi ja aitab kokku panna edukaid projekte.
Edukas rahastuse taotlemine eeldab teadmisi ja praktilisi oskusi. Selleks töötatakse välja põhjalik koolitusprogramm, mis sisaldab meistriklasse, kohtumisõhtuid ning juhendmaterjale. Sellega antakse veemajanduskava elluviijatele kõik vajalikud vahendid ja oskused, et edukalt veemajanduskava tegevuste jaoks rahastust leida.
Veemajanduskava elluviimiseks on vaja täiel määral kasutada ära selleks kättesaadavaid ressursse. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv kirjeldab, et veemajanduse rahastamiseks tuleb kasutada "saastaja maksab" põhimõtet, mille kohaselt keskkonnakahju hüvitab või heastab selle kahju tekitaja. Et printsiipi veemajanduses tõhusalt rakendada, uurivad Tartu Ülikool ja Keskkonnaõiguse Keskus koostöös partneritega, kuidas on seni Eestis põhimõtet kohaldatud ning kuidas seda täiendavalt kasutada, et keskkonnakahju heastamiseks oleks piisavalt vahendeid. Analüüsi tulemusel tehakse ettepanekud uute instrumentide rakendamiseks.
Lisaks tuuakse projektiga Eestisse uuenduslikke finantslahendusi, millega rahastada veemajanduskava tegevusi. Mujal maailmas ning valdkondades end tõestanud rohevõlakirjad, looduskrediidid, tulemuspõhised toetused ja muud instrumendid pakuvad võimalust koostöös avaliku ja erasektoriga tuua uusi investeeringuid veemajanduse projektidesse. Valitud finantslahendusi testitakse esmalt piiratud alal ning edukuse korral laiendatakse neid üle terve Eesti. Läbi selle tagatakse, et puhas veekeskkond on meie kõigi ühine väärtus ja vastutus.
Plaanitud tegevused:
- seiresüsteemi hetkeolukorra kaardistamine ja seiretöögrupi moodustamine;
- EstModeli arendus, sh veekogumitele avalduva koormuse hindamise võimekuse arendamine;
- kaugseire (automaatpoid järvedel ja sateliidiseire), mille tulemused hakkavad andma täiendavat teavet lisaks kohapealsele seirele;
- põhjaliku seireraamistiku väljatöötamine veemajanduskavade tõhususe hindamiseks (Metoodika hindamaks veemajanduskavade tõhusust);
- veeseire teabesüsteemi sidumine digitaalse VMK platvormiga (luuakse sama projektiga, TPs2), mille eesmärk on, et toimuks pidev infovahetus seiretulemuste ja VMK töölaua vahel, kuhu hakkab veemajanduskavade asjakohane info kokku jooksma;
- veeseiresüsteemi uuendamine – kogu seirepoliitikasse süsteemsuse loomine (analüüsitakse seiresüsteemi ja töötatakse välja uus raamistik);
- õppereisid ja kontaktvõrgustiku loomine
Tegevustesse panustavad Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Kliimaministeerium, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Taltech, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Maaelu Teadmuskeskus, SA Keskkonnaõiguse Keskus.
Plaanitud tegevused: Kaasata põllumajandustootjaid Lääne-Eesti vesikonnas, et viia ellu pilootvalgaladel veemajanduskavas ettenähtud meetmeid ning hinnata nende tõhusust. Lisaks luuakse põllumajandustootjate seas valgalapõhised fookusgrupid, kes töötavad koos teadlaste ning ekspertidega välja parimad praktikad veekaitseliste meetmete rakendamiseks. Meetmete rakendamisesse on kaasatud 3 pilootvalgala ning 30 põllumajandustootjat.
Tegevustesse on kaasatud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Keskkonnaamet, Maaelu Teadmuskeskus, Tallinna Ülikool, Loodushoiu Keskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja Kliimaministeerium.
Eesmärk on parandada Lääne-Eesti vooluveekogude seisundeid, mis paiknevad põllu- ja metsamajandusmaa maaparandussüsteemide läheduses või on osa sellest. Tarvis on leida uusi toimivaid praktikaid, et maaparandushoiutööde tegemine oleks väiksema mõjuga veekogude seisundile sh elustikule.
Selleks katsetame neljal vooluveekogul (Võnnu oja koos Arumetsa peakraaviga, Rannamõisa jõgi, Rägina jõgi, Vihterpalu jõgi Piirsalu jõest suudmeni) ja nende valgalal veekeskkonda säästvaid maaparandushoiutööde tehnilisi lahendusi ja uurime nende efektiivsust.
- Esmalt kaardistame lähteolukorra (vee- ja elustikuseire, ökosüsteemiteenuste hindamine, maakasutus).
- Kavandame sobilikud meetmed, kaasates elustikueksperte.
- Viime uutmoodi hoiutööde lahendused ja keskkonnakaitserajatised ellu.
- Peale ehitustegevusi seirame taas, et hinnata meetmete tõhusust veeseisundile ja elustikule.
Maaparandussüsteemide ja veekaitse eesmärkide vahel tuleb leida tasakaal, et põllu ja metsamaad saaksid piisavalt kuivendatud, aga samal ajal ei halvendaks maaparandushoiutööd eesvooludeks olevate veekogumite seisundit ega takistaks veekogumitele seatud eesmärkide saavutamist. Selleks töötatakse välja tulemusnäitajad, et saada paremat arusaamist tehniliste lahenduste (keskkonnakaitserajatised jm meetmed) kohtspetsiifilisest tõhususest nii vee- kui ka elustikunäitajate parendamisel. Kaastakse eksperte ja koolitatakse maaparandushoiuga seotud osapooli era- ja avalikust sektorist, valmivad juhendmaterjalid ning võimalused õigusraamistiku paremaks tegemiseks.
Tegevusi viivad ellu Maa- ja Ruumiamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus, kes maaharijate kõrval teevad suuremas mahus maaparandushoiutöid Eestis ja teiselt poolt seire, uurimise ja kaitsmisega seotud organisatsioonid: Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Keskkonnaagentuur, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium ja SA Keskkonnaõiguse Keskus. Kaasatud on ka seotud maaomanikud sh põllumajandustootjaid, maaparandussüsteemide projekteerijad ja ehitajad.
Fotodel on metsakuivendussüsteemil asuv veekaitsemeede koos poolautomaatsete mõõtejaamadega, mille sarnaseid planeerime sobivas asukohas ka projekti käigus rajada. Tegemist on settebassein-puhastusloduloduga, kus esmalt veevoolu aeglustumisel ladestub sete basseini põhja ning sellele järgnevas madalaveelises osas aitab taimestik ja mikroobikooslus toitaineid ja muid saasteaineid kinni püüda.
Pildil on näha kolmnurkse ülevoolu ette ja taha paigutatud torusid, mille andurid mõõdavad veetasemeid. Kokkuvõtvalt saab nende abil teavet väljuva veemahu ja üleujutuse hetkede kohta. Lähedale on lisaks paigaldanud väike ilmajaam, mis kogub lokaalseid ilmastikuandmeid.
Pildil on näha settebasseini-puhastuslodu kolmnurkse ülevoolu ette ja taha paigutatud torudes asuvaid veetasemete mõõtmise andureid, mille abil saab teavet väljuva veemahu ja üleujutuse hetkede kohta. Vasakul asuv väike ilmajaam kogub lokaalseid ilmastikuandmeid.
Harku järv
Harku järve seisundit mõjutavad nii liigsed toitained kui ka osaliselt piiratud vee liikumine. Selleks, et parandada järve ökoloogilist seisundit, katsetatakse uusi lahendusi, mida Eestis seni vähe on kasutatud. Harku järves viiakse läbi biomanipulatsioon ehk kalastiku sihipärane kujundamine, et taastada vee looduslik tasakaal. Lisaks tegeletakse toitainete koormuse seiramisega Harku ojas, tuvastamaks toitainete peamisi allikaid Harku järve, võimaldades neid allikaid tulevikus likvideerida.
Eesmärk on läbi toitainete koormuse vähendamise ja järve ökosüsteemi tasakaalu taastamise parandada järve seisundit ja vee kvaliteeti, kasutades uuenduslikke lahendusi. Kõiki tegevusi toetab pidev seire ja hindamine, et mõista, millist mõju need tegevused Harku järvele avaldavad
Haapsalu lahed
Uuritakse ning hinnatakse karbi- ja vetikakasvatuse potentsiaali Haapsalu lahe veekvaliteedi parandamisel. Tegemist on pilootprojektiga, mis keskendub suletud merealade keskkonnaseisundi parandamisele läbi looduspõhiste lahenduste. WetESTi projektis rakendatakse madala troofilise taseme vesiviljeluse (low-trophic aquaculture) põhimõtteid, mis tähendab antud juhul karpide ja kiirekasvuliste vetikate kasvatamist. Nii on võimalik veekeskkonnast liigseid toitaineid eemaldada vähendades seeläbi eutrofeerumist (sealhulgas lahtede kinnikasvamist).
Näiteid karbi- ja vetikakasvatustest mujal Eestis:
Tegeleme ohtlike saasteainete veekeskkonda kandumise ja leviku piiramisega, elavhõbeda (Hg) heidete piiramisega ning kaitseme põhjavett saasteainete eest.
Ohtlike saasteainete veekeskkonda kandumise ja leviku piiramisega oleme plaaninud järgmisi tegevusi:
- jäätmekäitluskohtadega seotud ohtlike saasteainete allikate- ja leviku kaardistamine Pärnu jõe valgalal;
- Tallinna, Paide, Pärnu ja Viljandi sademevette sattuvate ohtlike saasteainete väljaselgitamine;
- ohtlike saasteainete leviku ja koormuste hindamist toetava tööriista loomine keskkonnaametnikele;
- keskkonnalubades ohtlikele saasteainetele sätestatud tingimuste ajakohastamine.
Elavhõbeda (Hg) heidete piiramisega seotud tegevused:
- veekeskkonna halba seisundit põhjustavate Hg allikate ja levikuteede kaardistamine ning Hg koormuse hindamine;
- Hg heidete vähendamiseks meetmete välja töötamine;
- Keskkonnalubades Hg-le sätestatud tingimuste ajakohastamine;
- Veepoliitika raamdirektiivi (VRD) seisundihinnangute jaoks Hg põhjasetete piirnormi väljatöötamine.
Põhjavee kvaliteedi kaitsega seotud tegevused:
- põhjavee halba kvaliteeti põhjustavate saasteainete leviku põhjuste väljaselgitamine uuringutega üheksas põhjaveekogumis (Hiiumaal, Saaremaal, Matsalus, Pärnus, Kihnus, Männiku-Pelgurannas, Pranglil ja Lääne-Eestis);
- 45 seirepuurkaevu korrastamine saasteainete põhjavette sattumise vältimiseks, sh kasutuseta puurkaevude ja -aukude tamponeerimine.
Tõstame peamiste sihtrühmade teadlikkust ja pädevust veekeskkonnaga seotud teemadel, mis on otsustava tähtsusega hoiakute kujundamisel ning keskkonnasõbralikumate valikute tegemisel.
Järgmise üheksa aasta jooksul viime ellu mitmeid tegevusi, mis toetavad seda eesmärki:
- Avaldame artikleid ja koostame juhendmaterjale, et tuua esile veega seotud keskkonnaprobleeme ja lahendusvõimalusi.
- Korraldame sihtrühmapõhiseid sündmusi, sh koolitusi, infopäevi ja loodushariduslikke matku.
- Viime läbi 10 talgupäeva, millesse kaasame kokku vähemalt 250 osalejat.
- Edendame vabatahtlikel põhinevat veekogude seireprogrammi Veestik, mis võimaldab igaühel sisestada vaatlusi ning panustada nii veekogude kaitsmisse kui ka keskkonnaprobleemide ennetamisse.
- Korraldame häkatone ja ideesprinte, et leida nutikaid lahendusi vee ja keskkonnaalastele väljakutsetele.
- Toodame vee-teemalisi ekspertsaateid ja viime läbi teavitustegevusi koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga (ERR).
Kõigi nimetatud tegevuste kaudu soovime suurendada Eesti elanike teadlikkust veeressursside olulisusest ning edendada arusaama, et puhas vesi on hinnaline ja kaitsmist vääriv ressurss.
Tööpaketi eesmärk on, et WetEST projekti tulemused võetakse kasutusele ja loodud lahendused juurduvad nii Lääne-Eesti vesikonnas kui väljaspool seda. Samuti tagatakse projekti jätkusuutlikkus ja otsitakse võimalusi rahvusvahelisteks koostööprojektideks.
- Koolitatakse erinevatel seminaridel üle 500 eksperdi maaparanduse, vesiviljeluse, põllumajanduse, põhjavee, geotermiliste süsteemide ning muudes veekogude seisundiga seotud valdkondades;
- Soodustatakse tulemite kasutuselevõttu satelliidipoliitikas ning vesikonna majandamisega seotud valdkondades (maakorraldus, jäätmekäitlus, maapiirkondade areng);
- Analüüsitakse ja lahendatakse ennetavalt tulevikuriske vesikonna majandamises;
- Viiakse tulemused erinevatel valitsemistasanditel poliitikakujundajateni;
- Tulemuste pärandi talletamiseks tehakse süsteemset andmehaldust ning tulemuste kokkuvõtteid;
- Jagatakse tulemusi Ukraina partneritega ning luuakse koostööprojekte mõlema riigi veekogude seisundi parandamiseks.
Projekti info
Projekti nimi: Enabling collaborative efforts for systemic change in Estonian River Basin Management (Ühiste jõupingutuste võimestamine süsteemse muutuse toetamiseks veemajanduskavade elluviimisel Lääne-Eesti vesikonnas)
Rahastaja: LIFE
Partnerid: Kliimaministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maa- ja Ruumiamet, Maaelu Teadmuskeskus, TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, SA Keskkonnaõiguse Keskus, ERR.
Projekti materjalid
Kontaktid
- Mari Sepp
LIFE WetEST projektijuht
+372 626 2839 - [email protected]
- Marilin Palts
LIFE WetEST kaasprojektijuht
+372 56 839 295 - [email protected]
- Silvia Uus
LIFE WetEST kommunikatsioonijuht
+372 56 865 791 - silvia.uus@kik.ee
LIFE-SIP WetEST projekti rahastavad Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE ja Eesti riik kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust. LIFE programmi rahastusleping 101147477 — LIFE23-IPE-EE-LIFE SIP WET-EST. Euroopa Liit ega abiandvad asutused ei vastuta kodulehel oleva informatsiooni õigsuse ja sisu kasutamise eest.
Projekti kaasrahastab Kliimaministeerium heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest. See tähendab, et ettevõtted ja organisatsioonid, kes suures koguses kasvuhoonegaase heidavad, maksavad tasu, mis suunatakse keskkonda hoidvate projektide jaoks. Nii motiveeritakse heite vähendamist ja tehakse keskkonnale head samal ajal.
Viimati uuendatud 14.05.2026
