Rohereform ehk keskkonnahoidlik areng

Üheaegselt aset leidvad muutused majanduses, julgeolekuolukorras ja looduskeskkonnas on tekitanud vajaduse sõnastada neid valdkondi siduvaid koostöösuunad. Eesmärgiga näidata, kuidas keskkonnahoidlik areng aitab kaasa nii konkurentsivõimelise majanduse kui tugevama kaitsevõime ja kriisikindluse toetamisele ning mida teha muutuste mõjude tasakaalustamiseks.

• Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030 | 19.08 MB | pdf
• Õiglase ülemineku koosloome kokkuvõte Tallinnas ja Tartus | 3.42 MB | pdf
• Julgeoleku ja keskkonnahoidliku arengu koostoime poliitikasoovitused | 147.08 KB | pdf

Kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, keskkonna saastetaseme vähendamiseks ja liigilise mitmekesisuse hoidmiseks on vaja teha süsteemne muutus valdkondades, mis on seotud energiatootmise ning energiakasutuse vähendamisega, transpordi ja taristu ehituse ning kasutusega, toidu ja põllumajanduse, hoonete ja ruumiplaneerimise, metsanduse, maakasutuse ja põllumajandusega ning ressursside ja materjalide kasutamisega.

Eesmärkide saavutamist mõjutavad järgmised aspektid:

• Elurikkuse seisund on maailmas oluliselt halvenenud ja mitmed ökosüsteemid on kokkuvarisemise äärel. Viimase 50 aasta jooksul on otsesed ja kaudsed elurikkust muutvad tegurid kiiremini muutunud. Viis kõige olulisemat on nende seas maa- ja merekasutuse muutused, organismide otsene kasutamine, kliimamuutus, saaste ja võõrliigid.
• Kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja sidumise suurendamisel järgmise 10 aasta jooksul on määrav tähtsus pikaajaliste eesmärkide saavutamisel. Eesti 2021. a kasvuhoonegaaside heitest 52,1% tulenes energiasektorist, 18,8% maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorist, 15,1% transpordisektorist ning 10,2% põllumajandusest. Seetõttu on nendes neljas sektoris tehtavad muudatused kõige suurema mõjuga. Ainus kasvuhoonegaase siduv sektor rahvusvahelises arvestuses on metsandus ja maakasutus, mistõttu on selle valdkonna meetmed võtmetähtsusega kliimaneutraalsuse saavutamisele Eestis. Selleks, et 2030. aastaks seatud eesmärgid oleksid saavutatavad, on vajalik kokku leppida sektoripõhised kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid, meetmed ning neile vastav investeeringute kava. Sektoripõhised eesmärgid on vajalik kokku leppida viisil, mis tagab õiguskindluse ka erasektori investeeringute planeerimisel.

• Planeedi keskmine temperatuur on tõusnud hinnanguliselt 1,1 kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse aja tasemega ja selle mõjudega kohanemiseks on vajalik kõikides valdkondades kehtestada meetmed kliimamuutustega kohanemiseks. Eriti suur tähtsus on mõjudel inimeste tervisele (kõige otsesemalt seotud kuumalainete, tormide ja paduvihmade sagenemisega) ja päästevõimekusele (ulatuslike paduvihmade ja metsatulekahjudega seonduvalt), maakasutusele ja planeerimisele (nt suurenevate sademete hulgaga toimetulekuks), looduskeskkonnale (nt sademete hulk ja õhutemperatuur mõjutavad elurikkust tervikuna, samuti erinevaid ökosüsteeme) ja biomajandusele (nt põllumajanduses, mõjutades põllumajanduskultuuride saagikust, ja metsanduses metsade koosseisu muutustest ja kahjurite levikust tulenevalt).
• Hoolimata senistest suundumustest moodustas kõikidest varajastest surmadest 2015. aastal endiselt 16% keskkonnasaaste. Keskkonnasaaste on ohtlik nii inimeste tervisele kui ka elurikkusele, panustades oluliselt praegusesse elurikkuse kaosse.
• Püsivate muutuste esilekutsumiseks on vajalik teada kõikide planeeritavate investeeringute ja meetmete mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja elurikkuse säilimisele ning neid mõjusid investeeringukavade ja meetmete planeerimisel arvestada. Õiglase ülemineku põhimõtteid tuleb läbivalt arvestada rohereformi puudutavate meetmete kujundamisel ja elluviimisel, pidades silmas haavatavaid ühiskonnagruppe ja piirkondi ning enim mõjutatud majandussektoreid üle Eesti.

Kvaliteetne elukeskkond on üldise heaolu osa ning avalikul ruumil ja hoonetel on selles keskne roll. Elukeskkond on üks meie kultuuri kandjatest. Selle kvaliteet mõjutab iga inimese elukvaliteeti. Peame ühiselt tegutsema selle nimel, et elukeskkond muutuks iga ruumiotsusega keskkonnahoidlikumaks, turvalisemaks ja inspireerivamaks.

Eesmärkide saavutamist mõjutavad järgmised aspektid:

• Elukeskkonna- ja ruumiloome vajab terviklikku strateegilist planeerimist ja elluviimist. Seda mõjutavad erinevad poliitikavaldkonnad (sh arhitektuuri-, maa-, maastiku-, regionaal-, kultuuri-, ehitus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika), mille koosmõju ja sünergia on aluseks terviklikule poliitika kujundamisele.
• Elukeskkonda on vajalik kohandada vastavalt konkreetsetele oludele nii erinevate omavalitsuste kui ka üksikisikute tasandil.
• Kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel on võtmeroll kohalikel omavalitsustel koostöös riigiga.

Senisest keskkonnahoidlikum ja säästlikum majandusmudel, teisisõnu rohemajanduse edendamisele suunatud areng, põhjustab võimalikult vähe keskkonnariske ja survet loodusvaradele, on vähese kasvuhoonegaaside heitega, ressursitõhus, ühiskonda kaasav ning selle abil paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus. Üleminekuga uuele majandusmudelile hoiame ja edendame oma positsiooni Euroopa Liidu turul.

Eesmärkide saavutamist mõjutavad järgmised aspektid:

• Investeeringute soodustamiseks on vajalik riigi selge siht, regulatiivne baas ja toetav raamistik.
• Riik saab eeskuju ning riigivalitsemise kaudu oluliselt mõjutada kestlike lahenduste kasutuselevõttu.

• Kvaliteetsed ja kättesaadavad andmed on aluseks uute teenuste ja toodete loomisele ning kestlike investeeringute ellukutsumisele. Nüüdisaegsed väljakutsed vajavad vastavat haridust ja oskusi.
• Ringmajanduse põhimõtete oskuslik rakendamine erinevates sektorites annab olulise panuse kliimaneutraalsuse saavutamisse ning on määravaks majanduskasvu lahutamisele ressursikasutusest, sh tuleb arvestada, et: » nii taastuvaid kui ka taastumatuid ressursse tuleb kasutada tasakaalukalt, neid maksimaalselt väärindades; » materjalide ringlusel ja alternatiivsete materjalide allikatel on oluline potentsiaal asendada uuele majandusmudelile vajalikke kriitilisi toormaterjale.
• Arvestades Eesti tugevaid külgi ja globaalseid suundumusi, annab rohe- ja digiüleminek koosmõjuna Eestile olulise konkurentsieelise.
• Eesti peab olema võimeline pakkuma roheüleminekuks vajalikke rohetehnoloogiaid ka ise.