Kui teil on töötades Kliimaministeeriumis või ministeeriumi allasutustes (või muus sarnases töösuhte laadses vormis) teatavaks saanud infot, või on kahtlus, et tööandja on rikkunud seadust või teostanud tegevusi, mis ei kujuta endast õigusrikkumist, kuid on vastuolus õigusnormi eesmärgiga, siis palume sellest teavitada Kliimaministeeriumi järgmistel viisidel:
- E-post [email protected] (kiri liigub otse rikkumisteadete haldajaks määratud siseauditi osakonna e-postkasti ja dokumendihaldussüsteemis seda ei registreerita, rikkumisteade salvestatakse asutuse võrgukettal, kus ligipääs sellele on võimaldatud ainult siseauditi osakonnale, mis on rikkumisteate haldajaks määratud üksus)
- Telefon +3725139994 E-R kell 12-15 (Teie teate sisu protokollitakse ja rikkumisteade salvestatakse asutuse võrgukettal, kus ligipääs sellele on võimaldatud ainult siseauditi osakonnale, mis on rikkumisteate haldajaks määratud üksus)
- Kui eelnevad ei sobi, lepime kokku aja kohtumiseks. Vahetud kohtumised saab kokku leppida kas e-posti teel ([email protected]) või helistades numbrile +3725139994. Kohtumine toimub ministeeriumide ühishoones (Suur-Ameerika tn 1, Tallinn). Kohtumise tulemusel vormistatakse protokoll, mille pöörduja saab läbi vaadata ja kinnitada. Rikkumisteade salvestatakse asutuse võrgukettal ja ligipääs sellele on võimaldatud ainult siseauditi osakonnale, mis on rikkumisteate haldajaks määratud üksus.
Enne teavituse esitamist mõelge läbi, kuidas juhtumit kirjeldada võimalikult lühidalt ning täpselt. Veenduge, et esitate fakte ning toote esile kõige olulisema teabe.
Selleks, et asjaolude selgitamine oleks võimalikult tulemuslik, on oluline antava informatsiooni täpsus – kus ja millal juhtum aset leidis, juhtumi kirjeldus, kes olid sellega seotud (nimed, ametikohad), kuidas teataja juhtumist teada sai, kas juhtumi kohta on ka tõendusmaterjale ja/või tunnistajaid. Kui teil on tõendeid (nt dokumendid, pildid, videod), võite need teavitusele juurde lisada, sealjuures viidates olulistele osadele. Võimalusel kirjeldage teates järgmist infot:
-
Sündmuse toimumise aeg. Palun kirjutage, millal sündmus aset leidis, märkides ära kuupäeva (pp/kk/aaaa) ja kellaaja. Kui täpne aeg ei ole teada, märkige orienteeruv aeg või ajavahemik aasta ja kuu täpsusega.
-
Sündmuse toimumise koht. Palun kirjutage võimalikult täpselt, kus sündmus aset leidis (riik, maakond, linn/vald, linnaosa, aadress). Võimalusel täpsustage sündmusega seotud organisatsiooni struktuuriüksuse nimetus.
-
Juhtumi kirjeldus. Palun kirjeldage juhtumi asjaolusid võimalikult täpselt, sh milline on teie roll, kes on juhtumiga seotud teised osapooled (nimed ja ametikohad), milline on teie hinnangul tekkinud kahju ja selle orienteeruv suurus (EUR), milline on ohu objekt või selle tekitaja.
-
Info päritolu. Palun kirjeldage, millisest allikast info pärineb. Juhul kui te ise ei ole sündmuse juures viibinud ja info sellest on jõudnud teieni isikute kaudu, siis esitage palun nende nimed ja kontaktandmed. Kui sündmuse toimumist kinnitavad dokumendid, foto- või videofailid, siis esitage nende loetelu ja nende sisu iseloomustav lühikirjeldus.
-
Kontaktandmed. Vihje esitamisel on teil võimalus jääda anonüümseks. Kontaktandmed esitage juhul, kui olete nõus, et Teiega võetakse vajadusel ühendust. Kui Te soovite esitada vihje enda nimel, siis palun sisestage enda esmased kontaktandmed (nimi, telefoninumber ja/või e-posti aadress). Teie kontaktandmed jõuavad ainult vihjet analüüsiva sõltumatu osapooleni. Kontaktandmed on vajalikud lisainformatsiooni küsimiseks uurimise käigus.
Teavituse vastuvõtmiseks, teavitajale tagasiside andmiseks ja järelmeetmete rakendamiseks määratud isikud siseauditi osakonnas tagavad teavitamise fakti konfidentsiaalsuse. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul. Kui rikkumisteate alusel alustatakse kriminaalmenetlust, tagatakse teavitamise fakti konfidentsiaalsus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud erisustega.
Teil on õigus küsida rikkumisteate või oma õiguste kohta täiendavaid selgitusi ja infot eespool toodud kanalite kaudu. Samuti kui olete andnud nõusoleku, võidakse teilt küsida täiendavaid selgitusi ja infot teie antud kontaktvõimaluste kaudu.
Kuidas toimub teadete menetlemine?
- Teavituskanalite kaudu laekuvate rikkumisteadete haldajaks on Kliimaministeeriumi siseauditi osakond.
- Rikkumisteade registreeritakse ettenähtud korras ning selle kättesaamise kohta saadetakse teavitajale kinnitus. Kinnitust ei saadeta, kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või kui on põhjust arvata, et kinnituse saatmine seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
- Rikkumisteate laekumine eelpool toodud kanalite kaudu tähendab, et teavitaja eeldab rikkumisest teavitaja kaitse saamist. Siseauditi osakond hindab, kas rikkumisteade kuulub Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) § 2 ja 3 tähenduses seaduse sisulise ja isikulise kohaldamisala alla. Kui teavitajale ettenähtud kaitse ei kohaldu, teavitab siseauditi osakond sellest koheselt rikkumisteate esitanud isikut.
- Siseauditi osakond hindab rikkumisteate sisu, vajadusel küsib teavitajalt lisaandmeid. Kui kahtlusest on läbi ülaltoodud kanalite teatatud, dokumenteeritakse kahtluse alused. Juhul, kui Kliimaministeerium on TÕRTKS § 6 tähenduses pädev asutus, edastab siseauditi osakond info rikkumisteate fakti ja sisu kohta asutuse juhile (tagades teavitaja konfidentsiaalsuse), kes suunab selle edasiseks menetlemiseks asutusesiseselt. Asutuses viiakse läbi vastav riiklik, haldus- või teenistusliku järelevalve menetlus või süüteomenetlus. Kui rikkumisteate saanud asutus ei ole TÕRTKS § 6 tähenduses pädev asutus, korraldatakse rikkumisteate edastamine pädevale asutusele ettenähtud korras ja tähtaja jooksul, informeerides sellest samal ajal teavitajat. Teavitajat ei informeerita, kui ta on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või kui on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
- Teavitajale antakse järelmeetmete rakendamise kohta tagasisidet ettenähtud korras (esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm kuud, põhjendatud juhul kuus kuud pärast rikkumisteate kättesaamist). Tagasisidet ei anta, kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või kui on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
- Teavitajale antakse menetluse lõpptulemuste kohta tagasisidet. Tagasisidet ei anta, kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või kui on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
- Kõiki väärkäitumisest teatajaid, kes ei ole anonüümsust taotlenud, teavitatakse uurimise tulemustest niipea, kui see on otstarbekas. Anname meie veebilehel tagasisidet järelmeetmete rakendamise kohta esimesel võimalusel, eelpool viidatud teavituskanalite kaudu rikkumisest teavitamise korral antakse tagasiside põhjendatud juhul hiljemalt kuus kuud pärast rikkumisteate kättesaamist.
- Kui te võtate meiega ühendust võite olla kindel, et hoiame teie poolt meile edastatud teavet konfidentsiaalselt ja kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktidega.
- Kõiki olukordi, millest on teavitatud, uuritakse ja neisse suhtutakse tõsiselt ning diskreetselt.
Palume arvestada, et eelpool toodud teavituskanalite kaudu selliste teavituste esitamisel, mis ei kuulu Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse kohaldamisalasse, ei rakendu seaduse alusel kohalduv teavitaja kaitse regulatsioon. Kliimaministeerium ei edasta infot ja järelmeetmete tulemusi teavitustest, mille puhul on üheselt selge, et need ei kuulu seaduse kohaldamisalasse.
Küsimused ja vastused
Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse põhineb Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusel ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivil (EL) 2019/1937, 23. oktoober 2019, liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta.
Rikkumisest teavitaja saab Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse alusel kaitse, kui:
- teavitajal on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud ja rikkumine kuulub käesoleva seaduse kohaldamisalasse, ja
- rikkumisest teavitamine oli asutusesisene, asutuseväline või üldsusele avalikustamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.
Seadust kohaldatakse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisest teavitamise korral järgmistes valdkondades:
- riigihanked;
- finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
- tooteohutus ja nõuetele vastavus;
- transpordiohutus;
- keskkonnakaitse;
- kiirguskaitse ja tuumaohutus;
- toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu;
- rahvatervis;
- tarbijakaitse;
- eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 325 sätestatud Euroopa liidu finantshuve kahjustavad rikkumised, mida on täpsustatud asjakohastes Euroopa Liidu meetmetes;
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 osutatud siseturuga seotud rikkumised, mis puudutavad tegevust, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ning rikkumised seoses kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, mis on vastuolus äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga.
Seadust ei kohaldata:
- riigikaitse, julgeoleku ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe valdkonnas, kui see on vastuolus riigikaitset, julgeolekut ning riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivates õigusaktides sätestatud erisustega;
- kriminaalmenetluses, kui see on vastuolus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatuga;
- advokaadi kutsetegevuses, kui see on vastuolus advokatuuriseaduse §-s 45 sätestatud advokaadi kutsesaladuse hoidmise erisustega;
- tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute kutsetegevuses, kui see on vastuolus võlaõigusseaduse §-s 768 sätestatud tervishoiuteenuse osutajate saladuse hoidmise kohustuse erisustega;
- vaimulikule tema erapihil või hingehoidlikul vestlusel usaldatu suhtes, kui see on vastuolus kirikute ja koguduste seaduse §-ga 22;
- kohtute tegevusele õigusemõistmisel, kui see on vastuolus kohtute seaduse §-des 71 ja 72 sätestatuga.
Seaduse alusel saab kaitse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitanud:
- töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev isik;
- ametnik;
- füüsilisest isikust ettevõtja;
- äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse ja riigitulundusasutuse juht- ja kontrollorgani liige;
- äriühingu aktsionär ja osanik;
- vabatahtlikuna tegutsev isik;
- asutuses või juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja juures praktikal olev isik;
- lepingueelsetes läbirääkimistes olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik või isik, kelle töösuhe on lõppenud;
- sportlasetoetust saav isik;
- asutuse või juriidilise isiku lepingupartneri juures käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud vormis töötav isik.
Seaduse §-s 16 sätestatud survemeetmete rakendamise keeldu kohaldatakse ka teavitajaga seotud füüsilise ja juriidilise isiku suhtes ning § 8 lõikes 3 ja § 9 lõikes 3 sätestatud kohustuste eest vastutatava isiku või üksuse suhtes.
Seadust ei kohaldata vangistusseaduse §-des 2 ja 4 nimetatud isikutele, välja arvatud töötamise korral vangistusseaduse § 41 alusel.
- Kinnitus rikkumisteate kättesaamise kohta tuleb saata rikkumisest teavitajale 7 päeva jooksul pärast teate kättesaamist, välja arvatud juhul, kui teavitaja on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
- Kui rikkumisteate vastu võtnud asutusel puudub pädevus teate menetlemiseks, edastab ta teate pädevale asutusele viivitamata, kuid hiljemalt 5ndal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist, teatades sellest samal ajal ka rikkumisest teavitajale, välja arvatud juhul, kui teavitaja on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
Seaduse §-des 8 ja 9 nimetatud asutused ja juriidilised isikud rakendavad rikkumise väljaselgitamiseks, kõrvaldamiseks ja ärahoidmiseks asjakohaseid järelmeetmeid või edastavad rikkumisteate pädevale asutusele menetlemiseks.
Rikkumisest teavitajale tuleb anda tagasisidet järelmeetmete rakendamise kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm kuud või asutusevälise teavituskanali kaudu rikkumisest teavitamise korral põhjendatud juhul kuus kuud pärast rikkumisteate kättesaamist. Tagasisidet ei tule anda, kui teavitaja on tagasiside saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
Rikkumisest teavitajale tuleb anda tagasisidet rikkumise menetluse lõpptulemuse kohta, välja arvatud juhul, kui teavitaja on tagasiside saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
Rikkumisest teavitaja suhtes on keelatud otsene või kaudne tööalane tegevus või tegevusetus, mis tuleneb rikkumisest teavitamisest ning põhjustab või võib põhjustada teavitajale põhjendamatut kahju. Keelatud on survemeetmete rakendamine, selle katse ning sellega ähvardamine.
Kui rikkumisest teavitaja suhtes rakendatakse survemeetmeid ning ta tõendab, et ta teavitas rikkumisest, loetakse, et survemeetmeid on rakendatud rikkumisest teavitamise tõttu, kui survemeetmeid rakendanud isik ei tõenda, et see oli põhjendatud.
Seaduses sätestatud alustel rikkumisest teavitamise korral ei vastuta teavitaja teabe avaldamisest tulenevate õiguslike tagajärgede eest, kui tal oli põhjendatud alus arvata, et teabe avaldamine oli rikkumise paljastamiseks vajalik, välja arvatud juhul, kui selline teabe avaldamine on kuriteona karistatav. Samadel asjaoludel ärisaladuse avaldamist peetakse seaduslikuks.
Teavitaja ei vastuta rikkumisest teavitamiseks teabele juurdepääsu hankimise eest, välja arvatud juhul, kui selline teabele juurdepääsu hankimine on süüteona karistatav.
Teadlikult valeinfo andmise eest on võimalik inimene väärteokorras vastutusele võtta.
- Rikkumisteate vastuvõtmiseks, teavitajale tagasiside andmiseks ja järelmeetmete rakendamiseks käesoleva seaduse § 8 lõike 3 ja § 9 lõike 3 alusel määratud isik või üksus tagab rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsuse. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul.
- Kui rikkumisteate alusel alustatakse kriminaalmenetlust, tagatakse teavitamise fakti konfidentsiaalsus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud erisustega.
- Rikkumisest teavitamise puhul tagab rikkumisteate vastuvõtmiseks ning järelmeetmete rakendamiseks määratud isik, et teate sisu kasutatakse ainult järelmeetmete rakendamise eesmärgil.
Seaduse või selle alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisel kaitse tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja isikuandmete kaitse seadusega, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel piirab vastutav töötleja andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse tagamiseks.
Viimati uuendatud 30.08.2024
