Kutsume üles vähem rõivaid ja tekstiile tarbima. Katkiläinud eset ei pea alati ära viskama, sageli on võimalik see ära parandada. Kui aga siiski on rõivaste ostmine vajalik, siis eelista teise ringi tooteid. Uue toote ostmisel tasub rõhku panna kvaliteedile, sest sel juhul peab toode kauem vastu ja tal on väärtus ka järelturul. Samuti tasub jälgida, et toode oleks valmistatud keskkonnahoidlikult. Looduslikud materjalid on enamasti vähem keskkonda koormavad. Keskkonnahoidlikumast tootmisprotsessist annab aimu ka ökomärgis (näiteks Oeko-Tex, Põhjamaade Luik, Euroopa Liidu Lilleke vm).
Kogu kasutuskõlblik tekstiil ja tekstiilijäätmed eraldi!
Kohalikud omavalitsused pidid hiljemalt 1. jaanuariks 2025 korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise. See tähendab, et igal inimesel peab olema võimalik tekstiilijäätmeid ära anda oma kohaliku omavalitsuse piires.
Mida teha tekstiilijäätmetega?
Kui riided, jalanõud või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta. Selleks võib olla näiteks jäätmejaam, avalik konteiner või kogumisring. Konkreetsete tekstiilijäätmete kogumiskohtade osas saab kõige täpsema info oma kohalikust omavalitsusest.
Hallitanud, kopitanud või koitanud tekstiilijäätmed viska segaolmejäätmete konteinerisse. Hügieenilistel põhjustel pane segaolmejäätmete konteinerisse ka aluspesu, sukkpüksid ja sokid.
Õlised ja värvised tekstiilijäätmed vii jäätmejaama ohtlike jäätmete konteinerisse.
Mida teha kasutuskõlbliku tekstiiliga?
Kui sul on kodus terved ja puhtad riided või jalanõud, mida endal enam vaja ei lähe, vii need lähimasse riidekonteinerisse või kasutatud rõivaste poodides asuvatesse kogumiskastidesse. Ka paljudes kaubanduskeskustes on kogumiskastid kasutatud riietele. Mõnikord korraldatakse kasutatud esemetele kogumisringe. Jälgi ainult, mida konteinerisse panna tohib.
Parim, mida siiski teha, on igal võimalusel vältida tekstiilide jäätmeks muutumist. Kui tekstiile tõesti enam kanda või kasutada ei saa - näiteks on särk muutunud auklikuks või püksid siit-sealt kulunud - võib neid pakkuda ka näiteks kaltsuvaipade kudujatele või muudele käsitööseltsidele. Samuti on võimalik rätikuid, kodutekstiili, patju ja tekke annetada loomade varjupaikadele, kes neid hea meelega veel viimast korda kasutavad.
Mida teha tööstuses tekkinud tekstiilijäätmetega?
Kohalik omavalitsus ei pea korraldama tekstiilitootmises tekkinud tekstiilijäätmete vastuvõttu. Tootmisettevõte peab tekkinud jäätmed liigiti koguma ning andma need üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
Tekstiili kogumiskohtade tähistamiseks on kasutusel spetsiaalne piktogramm:
Tekstiilijäätmete olukord Eestis
Kliimaministeeriumi tellimusel valminud „Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs“ (2024) näitab, et Eestis tekib aastas kokku umbes 18 tuhat tonni tekstiilijäätmeid. See tähendab, et üks Eesti elanik viskab aastas ära keskmiselt 14 kg tekstiilijäätmeid.
Eesti elanikud tarbivad igal aastal elaniku kohta umbes 12 kilogrammi uusi rõivaid. Tegelik tarbimine võib olla isegi kuni 20 protsenti suurem, kui lisada ostud välismaalt. Samas on positiivne trend, et üha enam eelistatakse kasutatud rõivaid ja kodutekstiile – neid tarbitakse umbes 3 kilogrammi ühe elaniku kohta aastas.
2022. aasta seisuga koguti liigiti ligikaudu 39% turule lastud rõivaste ja tekstiilide kogustest. Uuringu järgi on rõivaste ja tekstiilide korduskasutuseks kogumine kasvanud, kuid nende kvaliteet on langenud ja korduskasutuskõlbmatute toodete osakaal suurenenud. Samal ajal on tekstiilijäätmete liigiti kogumine viimastel aastatel pigem vähenenud
Selleks, et tekstiilijäätmed ei satuks prügimäele või põletusse, vaid neist sünniks uut väärtust, vii need selleks ettenähtud kogumispunkti. Nii hoiame kokku loodusressursse ja vähendame jäätmeteket.
0%
kg tekstiilijäätmeid viskab aastas ära Eesti elanik
0%
kg kasutatud rõivaid ja tekstiile tarbib Eesti elanik aastas
0%
kasutatud rõivastest ja tektiilidest koguti 2022.a Eestis liigiti
Tekstiilijäätmete tootjavastutus
Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiiviga kehtestatakse kõigis ELi liikmesriikides tekstiiltoodete jaoks kohustuslikud ja ühtlustatud laiendatud tootjavastutuse süsteemid. Sellega soovitakse tagada, et kasutatud tekstiil sorditakse korduskasutamiseks ja see, mida korduskasutada ei saa, suunatakse esmajärjekorras ringlussevõttu. Samuti käsitletakse tekstiilijäätmete ebaseaduslikku eksporti riikidesse, kus puuduvad võimalused neid käidelda. Selleks, et lõpetada jäätmete eksport korduskasutamise ettekäändel, täpsustatakse uute õigusnormidega, mida loetakse jäätmeteks ja mida korduskasutatavaks tekstiiliks.
Jäätmete raamdirektiivi muudatused avaldatakse peagi Euroopa Liidu Teatajas. Eesti õigusesse tuleb see üle võtta 2027. aastaks ning tootjavastutus rakendub hiljemalt 2028. aastal.
Loe lähemalt:
Viimati uuendatud 29.09.2025
