Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud riikide valitsustevaheline komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM). Komisjoni asukohamaa on Soome (Helsingi) ning komisjoni alaline töötajaskond ehk sekretariaat moodustub ekspertidest ning peasekretärist.
Komisjoni tööd juhivad Läänemere riigid, kusjuures juhtriik vahetub iga kahe aasta tagant (1. juulist), minnes üle tähestiku järjekorras järgmisele riigile. Eesti oli HELCOMi eesistujariik 2014-2016. 01.07.2024-30.06.2026 on eesistujariigiks Leedu, kellele järgneb Poola. Eesti delegatsiooni tööd HELCOMi töögruppides korraldab ja koordineerib Kliimaministeeriumi merendusosakond.
HELCOMi koosseisus on järgmised töögrupid, mille all töötavad valdkondlikud ekspertrühmad:
- Sea-based pressures - Mereliste koormusallikate ohjamine
- Fish - Kestlik kalavarude majandamine
- Gear - Ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi rakendamine
- Maritime - Laevade põhjustatud reostus
- Source to sea - valglalt tuleva inimmõju vähendamine (sh toitainete ja ohtlike ainete koormuste vähendamine ning säästlik põllumajandus)
- Response - merereostusjuhtumitele (nafta, kemikaalid) reageerimine
- BioDiv - Läänemere elurikkus, kaitse ja taastamine
- HELCOM-VASAB MSP - Mereala ruumiline planeerimine
Prioriteedid ja eesmärgid 2021.a uuendatud Läänemere tegevuskava kohaselt:
- Elurikkus - eesmärk on elujõuline ja vastupanuvõimeline Läänemere ökosüsteem;
- Eutrofeerumine - eesmärk on eutrofeerumisest mõjutamata Läänemeri;
- Ohtlikud ained ja prügi - eesmärk on ohtlikest ainetest ja prügist mõjutamata Läänemeri;
- Merelised tegevused - eesmärk on keskkonnasäästlikud merelised tegevused.
Saavutused
Alates 1980. aastate algusest on Helsingi Komisjon töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel, peamiselt ligikaudu 200 HELCOMi soovituse kaudu. Selle ajaga on saavutatud järgmist:
- punktreostusallikatest pärit orgaaniliste saasteainete ja toitainete madalamad heitkogused;
- hapnikku tarvitavate ainete heitkoguse üldine 20–25%-line vähendamine 132-st algselt tuvastatud ohupunktist alates 1990. aastate algusest, kusjuures tänaseks on ligikaudu 50 ohupunkti ohupunktide nimekirjast kustutatud;
- väiksema arvu suplusrandade sulgemine tänu tööstus- ja olmereovee käitluse parandamisele;
- lämmastiku atmosfäärilise sadenemise oluline vähendamine;
- halogeenorgaaniliste ühendite, näiteks mürgiste dioksiinide ja furaanide heitkoguste oluline vähendamine;
- ohtlikke aineid (näiteks PCB ja DDT) keelustavad riiklikud eeskirjad;
- tööstuse rangem kontroll (tööstusheitmete puhul on load kohustuslikud);
- merekeskkonnaseisundi parem ühine seire;
- hüljeste ja merikotkaste populatsioonide taastamine;
- parem eriregulatsioon laevade põhjustatud reostuse vältimiseks Läänemeres, mis on välja töötatud kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO);
- meetmed laevadelt Läänemerre paisatavate ebaseaduslike heitmete kõrvaldamiseks;
- suurejooneline rahvusvaheline merereostustõrje plaan, millega kaasneb aktiivne koostöö kõigi konventsiooniosaliste vahel HELCOMi kaudu.
Kliimamuutused Läänemere piirkonnas
Kliimamuutuste mõju Läänemerele paremaks mõistmiseks avaldasid Baltic Earth ja HELCOM teabelehe, mis koondab Läänemere piirkonna uusimaid olemasolevaid teadusuuringute teadmisi kliimamuutuste ja nende mõjude kohta.
Läänemere tegevuskava (2021)
20.10.2021 võtsid Läänemere riikide ministrid vastu uue tegevuskava Läänemere seisundi parandamiseks (Baltic Sea Action Plan, BSAP). Tegevuskavas on 200 meedet, mis aitavad parandada mereelustiku kaitset, vähendada saasteainete ja prügi mõju merele ning muuta merel toimuvad tegevused ohutumaks. Uue tegevuskavaga soovib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM mere seisundit aastaks 2030 oluliselt parandada.
Lisaks uuele tegevuskavale võeti vastu ka uus Läänemere mereprügi vähendamise tegevuskava, veealuse müra tegevusplaan, mereala ruumilise planeerimise tegevusplaan, Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegia, HELCOMi teadus- ja arendustegevuse plaan ning mere sisemise toitainetevaru ohjamise juhend. Samuti otsustasid ministrid muuta Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni põllumajandusreostuse vähendamist puudutavat osa. Muud täiendavad dokumendid on leitavad HELCOMi kodulehelt.
Uus Läänemere tegevuskava eesti keeles:
HELCOM HOLAS III aruanne (2023)
2023.a avaldas Helsingi Komisjon (HELCOM) juba kolmanda tervikliku ülevaate Läänemere seisundi kohta (HOLAS III). HELCOMi toimetisena nr 194 avaldatud aruandes antakse terviklik hinnang Läänemere olukorrale nii survetegurite, elustiku seisundi kui ka ökosüsteemi tervise osas.
Läänemere seisundi hindamisel on aluseks nii keskkonnaseire andmed kui ka teadusuuringud ja ekspertteadmised. Seisundihinnang hõlmab Läänemere liike, elurikkust ja toiduvõrke, neid mõjutavaid survetegureid, reostusjuhte, merelisi tegevusi, survetegurite kumulatiivseid mõjusid, kliimamuutuste mõju jne.
Läänemere seisundit ohustavad endiselt peamiselt eutrofeerumine, kalade ülepüük ja ohtlikud ained. Eelkõige nende kolme surveteguri tõttu pole siinsete mereelupaikade ega liikide seisund endiselt hea.
Ingliskeelse HOLAS III tulemustega ja temaatiliste aruannetega saab tutvuda siin: https://stateofthebalticsea.helcom.fi/resources/holas3-products/
Vaata ka varasemaid Läänemere seisundihinnanguid: https://helcom.fi/baltic-sea-trends/holistic-assessments/
Helcomi indikaatorid Läänmere keskkonnaseisundi ja survetegurite hindamiseks: https://indicators.helcom.fi/
Loe lisa
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 27.03.2025
