Vesinik

Rohelise vesiniku abil saab toota süsinikuneutraalset väetist, terast või sünteetilisi mootorikütuseid. Selle tootmise eelduseks on odava taastuvelektri piisav kättesaadavus, tootmistehnoloogiate kiire areng ja uute tööstusvõimekuste teke (lisaks nimetatutele ammoniaak, metanool, polümeerid).

Kohaliku rohelise vesiniku väärtusahela kujunemisel on kõige tähtsam eeltingimus odava taastuvelektri piisav kättesaadavus.

Eesti kontekstis saab toota rohelist vesinikku kestlikust biometaanist või veest elektrolüüsi teel taastuvelektri abil. Selle kõige olulisem tingimus on jätkusuutliku lähteaine – taastuvenergia – ja tehnoloogia kättesaadavus.

Selleks, et arenev vesinikuturg muutuks Eestis majanduslikult jätkusuutlikuks tööstusharuks, on vaja turuosaliste koostööd, oskuste ja pädevuste kogumist, strateegilisi poliitikameetmeid, õigusselgust ja investeeringuid võtmevaldkondadesse.

Vesiniku laialdasem kasutuselevõtt on kavandatud kolmes etapis. Esimene selles Eesti vesinikusektori piloteerimise etapp 2021-2030. aastani. Sel perioodil keskendutakse poliitikameetmete väljatöötamisele, teadus- ja arendustegevusele, pilootprojektide elluviimisele ja taastuvenergia kättesaadavuse parandamisele. Samal ajal hinnatakse vesiniku potentsiaali poliitiliste ja sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks.