Ühendust saartega peetakse enamikul liinidel riigile kuuluva äriühingu AS Saarte Liinid sadamate kaudu. Ettevõtte ülesanne on sadamate haldamine ja arendamine ning parvlaevaühenduse kindlustamine mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid haldab 18 sadamat. Regulaarühendust peetakse järgmiste sadamate kaudu: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Abruka, Laaksaare ja Piirissaare. Neist suuremates on tingimused ka kaubalaevade vastuvõtuks. Saaremaa suurim kaubasadam on Roomassaare sadam, kus on välja ehitatud kaid reisilaevadele, naftatankerile, kalalaevadele ja purjejahtidele. Ringsu ja Naissaare sadamad on võimelised teenindama nii reisi- kui ka väikelaevu.
Rahvusvaheline laevaliiklus
Eestil on hea geograafiline asukoht ja soodsad tingimused rahvusvahelise reisilaevanduse arenguks nii regulaarliinidel kui ka ristluslaevade teenindamisel. Rahvusvahelisi reisilaevu teenindatakse Eestis eelkõige AS Tallinna Sadam sadamate kaudu. Ettevõtte reisijate arv ületas 2016. aastal esmakordselt rekordilise 10 miljoni piiri. AS Tallinna Sadam on alates 13.06.2018 börsiettevõte, mille aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Ettevõtte aktsionärideks on 67% Eesti Vabariik ja 33% investeerimisfondid, pensionifondid ning jaeinvestorid. Oluliselt panustavad rahvusvahelisse reisilaevandusse AS Tallink Grupp, DFDS ja Viking Line Abp, mis opereerivad liine Eesti, Soome ja Rootsi vahel ning Eckerö Line Ab Eesti, mis opereerib laevu Eesti ja Soome vahel.
Logistika ja transiit
Sadamate kaudu toimub umbes kaks kolmandikku Eesti ekspordist ja impordist ning peaaegu kogu transiit. Eestis on 27 tegutsevat kaubasadamat. Olulisemad neist on Muuga, Kunda, Pärnu ja Sillamäe sadamad ning Paldiski lõunasadam ja Paldiski põhjasadam. Eesti sadamad on hea konkurentsivõimega. Peale soodsa geograafilise asukoha transiidikoridoride sõlmpunktis ja heade ühenduste raudtee- ja maismaatranspordiga on Eesti suurematel kaubasadamatel head looduslikud tingimused: pehmete jääolude tõttu on need paremini laevatatavad kui mitmed teised Soome lahe sadamad. Samuti on sadamate sügavus piisav suurte laevade vastuvõtuks, mille maksimaalne kogumass võib ulatuda 170 000 tonnini. Kaubavedude hulgas on ülekaalus vedellast, eelkõige naftatooted, mille vedude maht on viimastel aastatel vähenenud. Seetõttu on seatud eesmärk kaupade sortimendi laiendamine ja eelkõige konteinerkaupade mahu suurendamine.
Sadamate reostustõrjeplaanid
Sadamaseaduse § 30 lg 1 kohaselt peab olema sadamas (akvatooriumil) tagatud reostuse viivitamatu lokaliseerimine ja likvideerimine asjakohaste tehniliste vahenditega, arvestades sadama suurust, osutatavaid sadamateenuseid, käideldavaid kaupu ja sadama asukohta.
Sadamaseaduse § 30 lg 3 kohaselt peab sadama pidaja koostama akvatooriumilt reostuse avastamise ja likvideerimise kohta sadama reostustõrje plaani.
Sadama reostustõrje plaan esitatakse sadamaregistri kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile iga viie aasta järel ning kohe, kui sadamateenuste osutamisel toimub olulisi muudatusi.
- Tehniliste vahendite piisavuse hindamiseks tuleb arvestada suurima võimaliku sadamat külastatava laevaga ning teenuste ja kaupadega, millega seda laeva varustatakse.
- Kui kavandatakse tekkiva reostuse lokaliseerimiseks kasutada absorbentpoome, siis peavad need olema sellised, et nendega saaks lokaliseerida laevast lähtuva reostuse.
- Poomide pikkus peab vastama kolmekordse suurima sadamat külastava laeva pikkusele.
- Kui poomide pikkus on väiksem, siis tuleb selgitada, kuidas tagatakse akvatooriumil olevalt laevalt pärineva reostuse lokaliseerimine.
- Vabariigi Valitsuse määruse nr 34 kohaselt võivad reostustõrjevahendid paikneda nii sadamas kui ka väljaspool sadamat. Juhul kui reostustõrjevahendid paiknevad väljaspool sadamat, siis peab olema lisatud info hoiustamise kauguse, hoiustaja nimi ja kontaktandmed, reostustõrjevahendite tööle rakendamise aeg ning vahendite valdaja nõusolek vahendite kasutamiseks.
Abimaterjalid reostustõrjeplaani koostamiseks:
Sadamaregistris on täiendavalt olemas sadamaregistri kasutusjuhend sisseloginud kasutajale.
Lisainfo
-
Mihkel Abe
Merendusosakonna nõunik
+372 650 2237
[email protected]
Viimati uuendatud 11.03.2026
