Energiamärgis
Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju tarbitakse hoones energiat nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja elektriseadmete kasutamiseks. Ühtlasi aitab märgis teha teadliku valiku säästlikuma kodu kasuks, sest mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on elektri- ja soojusenergia arved.
Energiamärgiseid on kahte tüüpi:
- Arvutuslik energiamärgis (energiatõhususarv, ETA) koostatakse projekteeritavatele (uutele) ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele. ETA-märgis kehtib 2 aastat alates hoone kasutusloa väljastamisest.
- Olemasolevale hoonele koostatakse energiamärgis (ehk kaalutud energiaerikasutus, KEK) tegelike energiatarbimise andmete põhjal. KEK-märgis kehtib 10 aastat.
- Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise või kasutusse andmise kuulutus peab sisaldama energiamärgise andmed, sh energiaklassi (EhS § 67).
Hoone energiatõhususe arvutamine
Välja on töötatud erinevaid tööriistu ja kalkulaatoreid hoonete energiatõhususe välja arvutamiseks. Tutvu nendega siin:
|
ETA (energiatõhususarv) |
KEK (kaalutud energiaerikasutus) |
|
Energiatõhususarv on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. |
Kaalutud energiaerikasutus põhineb tegelikel tarbimisandmetel hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. |
|
ETA iseloomustab uue või oluliselt rekonstrueeritava hoone arvutuslikku energiakasutust. |
KEK iseloomustab olemasoleva hoone energiakasutust. |
|
Kuivõrd hoone projekteerimise etapis puuduvad reaalsed tarbimisandmed, kasutatakse ETA arvutamisel hoone ehitusprojekti andmeid ja arvutusmetoodikas toodud hoone tüüpilisi kasutusandmeid, mis võtavad arvesse eelduslikku hoone kasutaja käitumist. |
Olemasoleva hoone energiamärgis koostatakse tegelike – minimaalselt ühe, kuid soovituslikult viimase kolme täisaasta – mõõdetud tarbimisandmete põhjal. |
|
ETA märgise arvutamisel lähtutakse hoone tüüpilisest kasutusest, milles on arvesse võetud eelduslik hoone kasutaja käitumine. |
Kui arvutuses mitte arvesse võetavad energiatarbijad on eraldi arvestiga mõõdetud (nt serverid, välisvalgustus), on võimalik need energiamärgisest välja arvata. |
|
Arvutustes kasutatakse baasaasta kliimafaili. |
Suur osa soojuse tarbimisest hoones sõltub väliskliimast, mis erinevate aastate vahel ei ole sama. Erinevuste kõrvaldamiseks kasutatakse kraadpäevi. |
|
Väikeelamutele energiamärgise koostamiseks on võimalik kasutada lihtsustatud tõendamismeetodit, kasutades selleks väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatorit. Uuendatud väikeelamu energiatõhusarvu kalkulaatori 2023 kasutamine on ajakohane pärast määruse nr 63 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded" muudatuste rakendumist 2025 märtsis. |
|
|
ETA-märgis kehtib 2 aastat alates kasutusloa väljastamise kuupäevast. |
KEK-märgis kehtib 10 aastat alates ehitisregistis väljastamisest. |
Energiamärgiste statistika on ära toodud Ehitisregistris.
Määrused
Hoonete energiatõhususe ja -märgiste koostamisega seotud nõuded on esitatud järgmistes määrustest:
Uued energiatõhususe määrused jõustuvad 1. juunil 2025
- Energiaarvutustes on asendatud varasemad baasaasta kliimaandmed uutega, arvestades vahemiku 1970-2000 asemel perioodi 1990–2020 andmeid. Lisaks uuendatakse normaalaasta kraadpäevad. Uued normaalaasta kraadpäevade arvud põhinevad vahemiku 2004-2023 välistemperatuuridel. See on vajalik hoonete kliimakindluse suurendamiseks. Uuendatud andmed kajastavad viimaste kümnendite temperatuuritõusu ja sagenenud kuumalaineid. See toob selgemini esile hoone jahutusvajaduse ja aitab juba projekteerimisfaasis planeerida sobivaid passiivseid ja aktiivseid jahutuslahendusi, tagades seeläbi hea sisekliima.
Uuendatud kliimaandmed: - Muutuvad kütte ja jahutuse seadeväärtused. Erinevatel hoonetüüpidel arvestatakse kütmise seadeväärtuseks senise 21 °C asemel 21,5 °C. Väikeelamu, kasarmu ning püstitatava korterelamu jahutuse seadeväärtus langeb 27 °C pealt 26 °C-le. Eesmärk on viia energiaarvutuses kasutatav temperatuur paremasse vastavusse hoonete tegeliku toatemperatuuriga.
- Päikeseelektri arvutamiseks võetakse kasutusele veebipõhine lihtsustatud kalkulaator. See asendab seni kasutusel olnud ebatäpsed tabeliväärtused ning vastab kaasaegsete päikeseelektrisüsteemide võimalustele. Uus kalkulaator on oluliselt täpsem, võimaldades arvutada tunnipõhiselt elektrienergia toodangut, salvestust, kasutust ja ka eksporditava elektrienergia kogust, juhtides aku kasutust omatarbe osakaalu maksimeerimiseks.
- Uuenevad energiamärgiste skaalad. Eestis seni kehtinud energiatõhususe klasside skaala A-st H-ni asendub uue skaalaga A-st G-ni. Energiamärgiste skaalat uuendatakse kogu Euroopa Liidus.
Aastatepikkuse praktika põhjal on selgunud hoonete energiatarbimises muutunud või arvestamata jäänud komponente, nagu näiteks sooja vee ringlus- ja jaotuskaod, üleminek LED-valgustitele, elektrilise põrandkütte mõju, vajadus edendada passiivseid jahutuslahendusi jpm. Mida paremini suudame neid tingimusi arvutustes ette näha, seda usaldusväärsemad on hoonete energiamärgised.
Muudatused jõustuvad 1. juunil 2025. Kokku puudutavad muudatused kolme määrust: „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” ja „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele”.
Tagamaks hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ajakohasus, tuleb neid Euroopa Liidus iga viie aasta järel uuendada vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile.
Hoonete energiatõhususe direktiiv
Euroopa Liidu fookuses on energiatarbimise ja energia raiskamise vähendamine. Hoonete energiatõhususe direktiiv 2024/1275 on seadnud ambitsioonika eesmärgi – rekonstrueerida olemasolev hoonefond väga energiatõhusaks ja jõuda kliimaneutraalse hoonefondini aastaks 2050. Direktiiv peab olema üle võetud 29. maiks 2026.
Seoses direktiivi ülevõtuga kutsub Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakond sektoriosalisi kaasa rääkima ning oma sisendit andma.
Energiatõhususe KKK
Energiamärgis on kohustuslik uue hoone püstitamisel ja hoone olulisel rekonstrueerimisel.
Hoone või hoone osa ostmisest või üürimisest huvitatud isikul peab olema võimalus energiamärgisega tutvuda, et teha teadlik valik. Selleks peab kinnisvara kuulutus sisaldama infot hoone energiamärgise kohta, sh hoone energiatõhusust iseloomustavat energiaklassi.
Hoonete energiatõhususe nõudeid kohaldatakse hoonetele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks – temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks – kasutatakse energiat. Nende hoonete hulka kuuluvad näiteks eluhooned, avalikud hooned, koolid-lasteaiad, samuti ka teenindus- ja büroohooned.
Energiatõhususe miinimumnõudeid aga ei pea täitma näiteks elamutes, mida kasutatakse vähem kui 4 kuu jooksul aastas (nt suvila) ega hoonetes, mille suletud netopind on kuni 50 m2 (nt saunamaja).
Täieliku nimekirja hoonetest, millele energiatõhususe nõuded ei kohaldu.
Kavandatava hoone arvutuslik energiamärgis (ETA) kehtib 2 aastat alates kasutusloa väljastamise kuupäevast. Olemasoleva hoone energiamärgis (KEK) kehtib 10 aastat alates ehitisregistrisse sisestamisest.
Energiamärgise koostab ja väljastab vastava pädevusega isik. Energiamärgise koostamiseks tuleks hoone omanikul või korteriühistul võtta ühendust vastava teenusepakkujaga – info pädevate isikute kohta leiab Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse kodulehelt.
Energiamärgiseid väljastatakse üksnes läbi Ehitusregistri, kus energiamärgised on kõikidele avalikult kättesaadavad.
Tagamaks hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ajakohasus, tuleb neid Euroopa Liidus iga viie aasta järel uuendada vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivile, et käia kaasas tehnoloogiliste uuenduste ja arengutega. Energiatõhususe piirväärtuste uuendamine tugineb kuluoptimaalsete tasemete arvutustel. Viimane kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete analüüs viidi läbi aastal 2022.
Mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarv on köetava pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude kaalutud keskmine energiatõhususarv.
Mitme kasutusotstarbega hoones määratakse igale kasutusotstarbele, mille köetav pind ületab 10% kogu hoone köetavast pinnast, sellele kasutusotstarbele vastav energiatõhususarv.
Mitme kasutusotstarbega hoone maksimaalseks lubatavaks energiatõhususarvuks on köetava pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude piirväärtuste kaalutud keskmine energiatõhususarv.
Ruumide ülekuumenemise vältimiseks on soovituslik eelistada passiivseid lahendusi – arhitektuursed ja konstruktiivsed varjestusi, väliseid aknakatteid, kilesid, markiise jne. Kui passiivsetest lahendustest ei piisa, tuleks eelistada väiksema energiakasutusega jahutuse süsteeme.
Uue hoone püstitamisel ja olulise rekonstrueerimise käigus tuleb teostada suvine ruumitemperatuuri kontroll ja näha ette otsese päikesekiirguse kaitse ruumide akendele kuumadeks suvekuudeks.
Madala temperatuuriga pinnaks loetakse ruumi, mille sisekliimat tagatakse külmumise vältimiseks. Madala temperatuuriga pinnaks ei loeta ruume, mida aktiivselt jahutatakse madala temperatuuri hoidmiseks (nt külmladu).
Hoone energiatõhususe jälgimise võimaldamiseks varustatakse hoone olulise energiatarbega tehnosüsteemid energiaarvestitega. Energiaarvesti paigaldatakse nii, et eraldi on võimalik mõõta järgmisi energiakasutusi eeldusel, et süsteemi teenindab omaette soojusallikas või soojusvaheti:
- ventilatsiooniõhu soojendamise ja ruumide kütte soojusenergia;
- hoonetes, välja arvatud väikeelamutes, sooja tarbevee valmistamiseks kulunud energia;
- mitteelamus valgustuse ja elektriseadmete elektrienergia;
- lokaalse taastuvenergiasüsteemi elektritoodang;
- hoone tüüpilise kasutuse alla mitte kuuluvate tehnosüsteemide energiakasutus.
Olemasolevale hoonele, mille kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi nimivõimsus on suurem kui 70 kW , tuleb energiatõhususe hindamiseks koostada tehnosüsteemide audit. Auditi käigus hinnatakse tehnosüsteemide tõhusust ja võimsust ning kantakse andmed ehitisregistrisse. Auditi teostamine ei ole vajalik kui tehnosüsteemid on varustatud automaatikasüsteemiga.
Samuti kantakse registrisse uue või oluliselt rekonstrueeritava hoone suurema kui 70 kW nimivõimsusega kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe hinnang kasutusloa - või teatise esitamisel.
Olemasoleva mitteelamu, mille kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi nimivõimsus on suurem kui 290 KW, paigaldatakse automaatikasüsteem tehnosüsteemide energiatõhususe suurendamiseks. Juhul kui paigaldamine on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.
Millistele nõuetele peab hoone automaatikasüsteem vastama on kirjas Ehitusseadustikus.
Uue hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta, tuleb paigaldada:
- Elamu – juhtmetaristu ehk elektrikaablid igale parkimiskohale
- Mitteelamu – juhtmetaristu igale 5ndale parkimiskohale ja laadimispunkt vähemalt 1 parkimiskohale.
Eelnevad nõuded kehtivad ka hoonete olulisel rekonstrueerimisel, kui rekonstrueerimine hõlmab ka parklat või hoone või parkla elektrisüsteemi.
Kõik olemasolevad mitteeluhooned, mille teenindamiseks on enam kui 20 parkimiskohta, peavad paigaldama 1. jaanuariks 2025. aastaks vähemalt 1 laadimispunkti.
Uue hoone püstitamisel ja olulise rekonstrueerimise korral tuleb tõendada hoone keskmine õhulekkearv. Kasutades arvutusliku energiamärgise koostamisel õhulekkearvu väärtust 1,5m³/(h·m²) või deklareerimismeetodiga määratud õhulekkearvu, tuleb teostada õhulekkearvu mõõtmine ehituse käigus.
Kui kasutatakse määruses MTM 58 § 9 tabelis 6 toodud õhulekkearvu baasväärtusi, loetakse hoone välispiirete tegelik õhulekkearv tõendatuks.
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 25.06.2025
