Peamine looduskaitset reguleeriv seadus Eestis on looduskaitseseadus. Teiste looduskaitse valdkonda puudutavate seaduste ja määruste terviktekstid leiab Riigi Teatajast ja konkreetsed lingid nendeni on iga vastava teema all eraldi. Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud ja Keskkonnaministeeriumi tegevusvaldkondi puudutavate seaduste, määruste ning Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõud leiab eelnõude infosüsteemist.
Kinnitatud kaitse-eeskirjade seletuskirjad leiad riigipilvest seletuskirjade kaustast.
Looduskaitseseaduse muutmine
Kliimaministeeriumis või tema osalusel on ette valmistamisel mitu Looduskaitseseaduse muudatust:
Looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus (612 SE)
Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Natura hindamine) (610 SE)
Looduskaitseseaduse § 38 muutmise seadus. Käsitleb ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi erandeid ja seda eelnõud menetletakse Keskkonnakomisjoni kaudu
Looduskaitseseaduse muutmise seadus (nn LKS muudatuste II etapp)
Lähemalt
Looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus (612 SE)
Seadusemuudatuste eesmärk on lisada looduskaitseseadusesse ja jahiseadusesse õigusselgust loovad ja bürokraatiat vähendavad sätted. Planeeritavad muudatused kiirendavad ja lihtsustavad looduskaitse planeerimise ja rakendamisega seotud tegevusi, mis vähendab töökoormust nii Keskkonnaametil kui halduskoormust ettevõtjatel. Samuti loovad planeeritavad muudatused õiguskindluse ja selguse looduskaitseliste tegevuste elluviimisel. Muudatustega tagatakse riigiraha mõistlik ja säästlik kasutus arvestades mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Eelnõukohase seadusega on kavas teha mitu suuremat muudatust:
- täpsustatakse loodusobjektide kaitse alla võtmise korda, sätestades, et ettepaneku kaitse alla võtmise algatajale saab esitada vaid Keskkonnaamet (edaspidi ka KeA);
- luuakse nõuded, et tagada nende alade kaitse, mis on määratud hüvitus- või leevendusaladeks ja kus on vaja rakendada liigile või elupaigale tekitatava kahju kompenseerimiseks meetmeid. Hüvitus- ja leevendusalad määrab Keskkonnaamet juhul, kui kahjustatakse kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eesmärki. Teistel juhtumitel määrab hüvitus- ja leevendusalad planeeringu koostamise korraldaja või tegevuseks vajaliku loa taotleja;
- maade omandamise regulatsiooni lisatakse erand, et riik üldjuhul ei omanda kinnisasja, mille kohta oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see on kavas looduskaitse alla võtta. Muudetakse teadlikult looduskaitseliste piirangutega kinnisasja omandanud isikutele hüvitise arvestamist, kui kaitsekord läheb hiljem rangemaks. Otsustusõigus kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigile omandamise üle antakse KeA peadirektorile;
- kohalikule omavalitsusele antakse alus omandada kohaliku kaitse alla võetud loodusobjektil asuv kinnisasi, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab;
- Vähendatakse mere ranna ja siseveekogu kalda üleujutatavatel aladel ehituskeeluvööndi ulatust. Lisaks antakse väljaspool kaitstavat ala tiheasustusalal ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustamine KOV-le (täna Keskkonnaamet), et suurendada nende autonoomiat kohaliku elu korraldamisel.
- muudetakse § 50 lõike 2 automaatse püsielupaiga regulatsiooni. Lisatakse võimalus, et säte ei kohaldu kaitsealuse linnu pesapuu korral, kui sättes nimetatud kaitsealune linnuliik on teinud pesa pärast seda, kui alal on avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel kehtestatud planeering või antud luba tegevuseks, mille püsielupaiga piirangud välistavad.
- täiendatakse loetelu kavadest, millega lisaks kaitsekorralduskavale määratakse loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused. Muudatus on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2022/2002
- jahiseadust muudetakse selliselt, et jahiluba oleks võimalik väljastada ja täita elektrooniliselt Eesti Jahimeeste Seltsi infosüsteemi kaudu. KeA teenistusrelvade loetellu lisatakse lisaks tulirelvadele ka gaasirelvad.
Lisaks suurematele muudatustele on plaanis täpsustada mitme LKSi sätte sõnastust, et muuta need selgemini mõistetavaks ja üheselt tõlgendatavaks:
- muudetakse ja sõnastatakse üheselt selgelt „püsielupaiga“ määratlus, mis arvestab liikide eripäraga liikumisel ja elupaiga nõudluse osas ning on kooskõlas tegelikkusega looduses;
- täiendatakse nimekirja kinnisasjadest, mille võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama loodusobjektiga seotud teavet, sinna lisatakse ka ala, mida kavandatakse kaitse alla võtta, kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti ja kaitsealuse liigi leiukohta, hüvitus- või leevendusala sisaldavad kinnisasjad;
- tunnistatakse kehtetuks kaitsekohustuse teatiste kättetoimetamise kord, kuna see on juba sätestatud haldusmenetluse seaduses;
- lisatakse võimalus lubada kaitse-eeskirjaga kaitsealade sihtkaitsevööndis rajada tee või tehnovõrk või -rajatis laiemal eesmärgil (mitte üksnes kaitseala, kinnistu või riigikaitse tarbeks);
- jäetakse välja veekaitsevööndit käsitlevad sätted, kuna seda reguleerib veeseadus;
- lisatakse võimalus ranna ja kalda piiranguvööndis KeA nõusolekul riigikaitsetegevuse korral sõita mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid;
- ehituskeeluvööndi sätetes täpsustatakse „linna“ määratlust, kuna haldusreformiga moodustati mitu linna, mille koosseisus on ka hajaasustusalasid ning kus väiksem ehituskeeluvöönd ei ole põhjendatud;
- täiendatakse tiheasustusalal puude raie sätet ja muudetakse see üheselt arusaadavaks. Kohalik omavalitsus (edaspidi ka KOV) saab vajaduse korral reguleerida ja loastada tiheasustusalal nii üksikpuude kui ka nende osade raiumist. Kehtestatakse ka asendusistutuskohustus raie tõttu tekkiva kahju või ökosüsteemi hüvede vähenemise hüvitamiseks;
- täpsustatakse „isendi“ määratlust tehingute tegemisel, et isendi laiem mõiste (hõlmab ka tooteid) rakenduks ka kodumaiste kaitsealuste liikidega seotud tehinguid tehes. Praegu kehtib isendi laiem mõiste üksnes ohustatud liikidega kauplemise rahvusvahelise konventsiooniga (CITES, edaspidi ohustatud liikide konventsioon) kaitstud liikide isenditega seotud tehingute korral;
- täpsustatakse „veeliiklusrajatise“ määratlust. Täpsem termin on „veeliiklust reguleeriv rajatis“;
- täpsustatakse § 50 kohaseid, nn automaatse püsielupaiga kitsendusi, mis puudutavad sõidukitega sõitmist ja maakaabelliinide rajamist;
- välja jäetakse täiendus, et I kaitsekategooria loomaliigi surmamise erand kehtib üksnes imetaja kohta. Samuti lisatakse välja jäänud põhimõte, et ka I kategooria looma surmamisest tuleb teavitada Keskkonnaametit;
- mittekaitsealuste loomade surmamist reguleeriv säte tunnistatakse kehtetuks, kuna selliste loomade surmamist reguleerib juba loomakaitseseadus;
- täpsustatakse võõrliike ja kodumaiste liikide võõrsilt sissetoodud isendeid käsitlevaid sätteid. Täpsustatakse võõrtaimeliikide loodusesse levitamise keeldu ning lisatakse täpsustus tegevuste kohta, mille eesmärk on võõrliikide arvukuse või leviku suurendamine looduses või mis on sellise tegevuse tagajärg. Võõrliikide ümberasustamise säte viiakse kooskõlla sätte algse mõttega ehk tehistingimustes ümberasustamise kord kehtib üksnes looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral. Võõrliike käsitlevat korda täiendatakse sättega, mille eesmärk on lubada pidada loomaliigi isendit, kes omandati enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, kuni looma eluea lõpuni, kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine;
- korrastatakse lindude ja nahkhiirte rõngastamise korda. Rõngastada võib ainult atesteeringut omav isik, ning atesteerimine ning rõngaste väljastamine muudetakse tasuliseks;
- lisatakse abitus seisundis oleva looma mõiste ja häiritud või hüljatud looma elujõulisuse taastamise mõiste ning täpsustatakse vastavat regulatsiooni;
- korrastatakse III kategooria liikide isendite ja selgrootute loomade loodusest eemaldamise korda, muutes selle selgemaks, et vältida olukorda, kus teaduseesmärgil III kategooria taimede korjamine on rangemini reguleeritud kui nende taimede lihtsalt korjamine. Muudetakse ka olukorda, kus mittekaitsealuste selgrootute loomade püüdmine ja surmamine on rangemalt reguleeritud kui kaitsealuste selgrootute korral;
- ajakohastatakse Euroopa Liidu hülgekaubandust reguleerivate määruste viiteid.
Eelnõu on kaks korda olnud teistele ministeerimitele ja huvigruppidele kooskõlastamiseks ning tutvumiseks üleval EISs (20.04.2020 ja 02.07.2021).
Kolmandat korda esitati eelnõu 12.08.2024 EIS-i kaudu (Toimiku nr: 24-0810) kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele huvirühmadele:
Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Orhideekaitse Klubi, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Notarite koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Loodusturismi Ühing, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Loodushoiu Keskus
Kooskõlastus Justiitsministeeriumiga oli EIS-s 19.12.2024.
Eelnõu esitati Riigikantseleile 20.03.2025. I lugemine 14.05.2025 (lõpetatud). II lugemine sügis 2025
Lisainfo
Viimati uuendatud 10.10.2025
