Logo

Veevaldkonna õigusaktid ja juhised

Siit lehelt leiad seadused, korraldused ja määrused, mis puudutavad vee valdkonda

Seadused

Veeseadus (lühend - VeeS)


Peamine seadus, mis reguleerib veekogude kaitset ja kasutamist Eestis. Transponeerib EL-i veepoliitika raamdirektiivi (WFD), üleujutusdirektiivi, nitraatide direktiivi, linnareovee puhastamise direktiivi ja joogiveedirektiivi.

Kõige olulisemad aspektid:

  • veekogude ökoloogiline ja keemiline seisund
  • veemajanduskavad (RBMP) ja meetmeprogrammid (PoM)
  • veekasutusload ja keskkonnaload heitvee väljalaskeks
  • nitraaditundlikud alad (NVZ) ja põllumajanduslikud piirangud
  • sademevee (stormwater) käitlemine (§ 129)
  • veekaitsealad ja sanitaarkaitse
  • hüdromorfoloogilised muutused (HMWB – tugevalt muudetud veekogud)

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (lühend - ÜVVKS)

Reguleerib avalikku veevarustust ja kanalisatsiooni. Sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimist, ehitamist, kasutamist, liitumist ning teenuse osutamist. Tagab joogivee kättesaadavuse, reovee kogumise ja puhastamise, sh linnareovee direktiivi nõuete täitmise. Kohustab vee-ettevõtteid ja omavalitsusi.

Kaitseb veekogusid loodusväärtuste aspektist. Reguleerib veekogude kaitsealasid, kaldavööndeid, kalade läbipääsu, jõgede taastamist, Natura 2000 alasid ja hüdromorfoloogiliste mõjude vähendamist. Seotud vee ökosüsteemide säilimisega.

Reguleerib maaparandustöid, mis mõjutavad veerežiimi. Hõlmab drenaaži, melioratsiooni, jõgede ja kraavide sirgendamist ning hüdromorfoloogilisi mõjusid.

Reguleerib reovee ja jäätmete käitlemist veekaitses. Hõlmab reovee puhastamist (linnareovee direktiivi järgi), reoveesette kasutamist ja punktallikate reostust.

Määrab vee seisundi seiret. Reguleerib ökoloogilist ja keemilist seiret (WFD nõuete järgi), prioriteetsete ainete jälgimist ning andmebaase nagu KESE ja ESTMODEL.

Reguleerib ohtlike kemikaalide käitlemist ja heitmeid vette. Hõlmab prioriteetseid ja ohtlikke aineid (uPBT), kemikaalide piiranguid veekogudes.

Reguleerib tööstusest pärinevaid heitmeid vette. Sätestab tööstuslike tegevuste (nt keemia-, toidu- ja metallitööstus) piirnorme, lubasid ja saaste ennetamist, transponeerides IED-direktiivi.

Üldine keskkonnaseadus, mis hõlmab vee kaitset. Sätestab keskkonnalubade andmise, saaste vältimise ja vastutuse üldpõhimõtted, sh veega seotud tegevustes.

Reguleerib joogivee kvaliteeti ja tarbimist. Transponeerib joogiveedirektiivi, sätestab joogivee kontrolli, riskihindamise, veehaarde kaitse ja veevarustusettevõtete kohustused. Tagab tarbijate tervisekaitse.

Keskkonnaministri määrused

Määrused

  • Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded
  • Sügavallapanusõnniku auna rajamise teatise andmekoosseis ja esitamise kord
  • Lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise üle arvestuse pidamise nõuded ja kord
  • Maapinna kalde määramise alused põllumassiivi piires ning kaldega ala väetamise erandid
  • Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal
  • Väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja väetamisplaani pidamise kord
  • Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks
  • Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded
  • Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika
  • Fosforitarbe klassid
  • Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise kord
     
  • Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused
  • Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus
  • Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded
  • Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded
  • Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid
  • Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele
  • Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis
  • Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted
  • Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused
     

  • Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine” tingimused avatud taotlemise korral

  • Nõuded suplusveele ja supelrannale
  • Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada
  • Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused
  • Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded
  • Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika
  • Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded
  • Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord
  • Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded
  • Proovivõtumeetodid
  • Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused
  • Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid
  • Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis
  • Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord
  • Veemajanduskava ja meetmeprogrammi sisu nõuded
  • Liigid ja liikide rühmad, millele avaldatav ebasoodne muutus loetakse vee kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele tekitatud kahjuks veeseaduse § 144 lõike 1 tähenduses
  • Maksustatava lasti kohta andmete esitamise kord ja aruande vorm
  • Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande, maandamiskava ja ajakohastatud maandamiskava sisu nõuded ning üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardile märgitavate andmete loetelu
  • Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded
  • Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases

Euroopa Liidu veepoliitika raamistikud

Vee raamdirektiiv on Euroopa Liidu veepoliitika keskne õigusakt, millega kehtestati ühtne raamistik kõigi veekogude kaitseks ja kestlikuks kasutamiseks. Direktiivi eesmärk on tagada pinna- ja põhjavee hea seisund ning vältida nende seisundi halvenemist kogu Euroopa Liidus.

Liikmesriigid koostavad iga kuue aasta järel vesikonna majandamiskavasid ja meetmete programme. Käimas on ettevalmistused 4. tsükli (2028–2033) jaoks ning 2026. aastal alustab Euroopa Komisjon direktiivi ametlikku läbivaatamist.

Peamised eesmärgid

Direktiiv näeb ette, et liikmesriigid peavad:

  • saavutama ja säilitama pinnavee hea ökoloogilise ja keemilise seisundi aastaks 2027;
  • tagama põhjavee hea keemilise ja koguselise seisundi;
  • vältima veekogude seisundi halvenemist;
  • vähendama ohtlike ainete sattumist veekeskkonda;
  • soodustama vee säästlikku ja tasakaalustatud kasutamist.
Vesikondlik lähenemine

Vee raamdirektiiv tugineb vesikondadepõhisele majandamisele. See tähendab, et veekogusid käsitletakse terviklikult valgalade kaupa, sõltumata halduspiiridest.

Iga vesikonna kohta koostatakse:

  • vesikonna veemajanduskava, milles hinnatakse veekogude seisundit ja seatakse eesmärgid;
  • meetmeprogramm, milles määratakse vajalikud tegevused eesmärkide saavutamiseks.

Kavasid ajakohastatakse kuueaastase tsüklina.

Rakendamine Eestis

Eestis on vee raamdirektiivi nõuded üle võetud veeseadusesse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidesse. Veekogude seisundit hinnatakse regulaarselt ning tulemused avalikustatakse. Vajaduse korral kavandatakse täiendavad meetmed reostuse vähendamiseks ja veekogude seisundi parandamiseks.

Vee raamdirektiiv on aluseks kogu veemajanduse planeerimisele, sealhulgas veevarustuse, reoveekäitluse, põllumajanduse, tööstuse ja looduskaitsega seotud otsustele. Selle rakendamine aitab tagada Eesti veekeskkonna kaitse ja kestliku kasutamise pikaajaliselt.

Linnareovee puhastamise direktiiv on Euroopa Liidu õigusakt, mille eesmärk on kaitsta keskkonda asulate reovee ja teatud tööstusheite kahjuliku mõju eest. Direktiiv sätestab nõuded reovee kogumisele, puhastamisele ja keskkonda juhtimisele, et vähendada veekogude reostust ning toetada nende hea seisundi saavutamist. Alates 2026. aastast kehtivad rangemad normid PFAS-ühenditele, ravimijääkidele ja mikroplastidele. Samuti laieneb tootjavastutus teatud kemikaalidele, et vähendada nende sattumist veekeskkonda. 

Peamised nõuded

Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid:

  • tagama asulate reovee kogumise ühiskanalisatsiooni kaudu;
  • rakendama asjakohast reovee puhastust sõltuvalt asula suurusest ja vastuvõtva veekogu tundlikkusest;
  • vähendama toitainete (lämmastik ja fosfor) ning orgaanilise aine sisaldust heitvees;
  • korraldama seiret ja aruandlust puhastite toimimise ning heitvee kvaliteedi kohta.

Nõuded on rangemad piirkondades, kus veekogud on eutrofeerumise suhtes tundlikud.

Rakendamine Eestis

Eestis on direktiivi nõuded üle võetud veeseadusesse ja selle alusel kehtestatud määrustesse. Kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtjad vastutavad reovee kogumise ja puhastamise korraldamise eest vastavalt kehtivatele nõuetele.

Direktiivi rakendamine toetab veekeskkonna kaitset, elanikkonna tervist ning kestlikku vee-ettevõtlust.

Põhjavee direktiiv on Euroopa Liidu õigusakt, mille eesmärk on kaitsta põhjavett reostuse ja seisundi halvenemise eest ning tagada selle hea keemiline seisund. Direktiiv täiendab Water Framework Directive 2000/60/EC nõudeid, kehtestades täpsemad reeglid põhjavee kaitseks.

Direktiivi peamised eesmärgid
  • vältida ohtlike ainete sattumist põhjavette ning piirata saasteainete levikut;
  • ennetada põhjavee seisundi halvenemist;
  • tagada põhjavee hea keemiline seisund;
  • kehtestada kvaliteedistandardid ja läviväärtused saasteainetele.

Direktiiv sätestab liikmesriikidele kohustuse:

  • hinnata põhjavee seisundit;
  • määrata vajaduse korral riiklikud läviväärtused teatud saasteainetele;
  • rakendada meetmeid reostuse vältimiseks ja vähendamiseks;
  • korraldada seiret ning esitada aruandeid Euroopa Komisjonile.
Rakendamine Eestis

Eestis on põhjavee kaitse nõuded üle võetud siseriiklikesse õigusaktidesse, eelkõige veeseadusesse ja selle alusel kehtestatud määrustesse. Põhjavee seisundit hinnatakse vesikondade kaupa ning seire abil jälgitakse nii looduslikke näitajaid kui ka inimtegevusest tulenevat mõju.

Põhjavee kaitse on Eestis eriti oluline, kuna suurem osa elanikkonnast kasutab joogiveena põhjavett. Seetõttu on prioriteediks reostuse ennetamine, riskialade kaardistamine ning nõuetele vastava veekäitluse tagamine.

Üleujutuste direktiiv on Euroopa Liidu õigusakt, mille eesmärk on vähendada üleujutustest tulenevaid ohte inimeste tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Direktiiv loob ühtse raamistiku üleujutusriski hindamiseks ja maandamiseks Euroopa Liidu liikmesriikides.

Direktiivi põhieesmärgid
  • hinnata üleujutusriskiga seotud ohte vesikondade kaupa;
  • kaardistada üleujutusalad ja võimalikud tagajärjed;
  • koostada üleujutusriskide maandamiskavad;
  • vähendada üleujutuste kahjulikku mõju.

Direktiiv näeb ette kolmeastmelise lähenemise:

  1. Esmane riskihinnang – selgitatakse välja piirkonnad, kus üleujutusrisk on oluline.
  2. Üleujutusohukaardid ja riskikaardid – koostatakse kaardid, mis näitavad võimalikke üleujutusalasid ja nende mõju.
  3. Üleujutusriskide maandamiskavad – määratakse meetmed riskide vähendamiseks ja tagajärgede leevendamiseks.
Rakendamine Eestis

Eestis rakendatakse direktiivi nõudeid veeseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kaudu. Üleujutusriskide hindamine ja maandamiskavade koostamine toimub vesikondade kaupa ning seda ajakohastatakse regulaarselt.

Olulisel kohal on ennetus, ruumiline planeerimine, taristu kaitse ning elanikkonna teadlikkuse suurendamine. Üleujutusriskide juhtimine on tihedalt seotud kliimamuutustega kohanemise poliitikaga, arvestades sademete sagenemist ja äärmuslike ilmastikunähtuste mõju.

Euroopa vee kindlustuse strateegia on Euroopa Liidu terviklik poliitika raamistik, mille eesmärk on tugevdada veevarude ja veesüsteemide vastupanuvõimet kasvavatele keskkonna- ja ühiskondlikele riskidele. Strateegia avaldati 2025. aastal ning see kujutab ette tegevusi ja suundi, mille kaudu EL soovib tagada veega seotud heaolu, keskkonnakaitse ja majandusliku stabiilsuse pikaajalise säilimise.

Strateegia põhieesmärgid

Strateegia keskendub kolmele põhitähelepanu valdkonnale:

  • veetsükli taastamine ja kaitse, et suurendada vastupanuvõimet üleujutustele, põudadele ja vee kvaliteedi halvenemisele;
  • veetarga majanduse arendamine, soodustades innovatsiooni, digitaliseerimist ning efektiivset vee kasutamist igas sektoris;
  • juurdepääsu tagamine puhtale ja taskukohasele veele kõigile, sh panustades teenuste võrdsesse kättesaadavusse ja taristu moderniseerimisse.
Peamised tegevussuunad

Strateegia hõlmab üle 50 konkreetse meetme rakendamist järgmistes valdkondades:

  • parema halduse ja koostöö loomine riikide, omavalitsuste, ettevõtete ja kodanike vahel;
  • investeeringud veevarustuse ja kanalisatsioonitaristusse, lekkete vähendamisse ja uuenduslikesse tehnoloogiatesse;
  • digitaliseerimise ja teadusuuringute edendamine, et parandada veepiirkondade andmehaldust ja reageerimisvõimet;
  • koostöö tugevdamine rahvusvahelisel tasandil, et toetada veeresilientsust ka väljaspool ELi.
Strateegia tähtsus ja järjepidevus

Strateegia tugineb Euroopa Komisjoni 2023. aasta visioonile ning kajastab vajadust reageerida äärmuslikele ilmastikunähtustele ja kasvavatele veeriskidele, mis mõjutavad nii keskkonda kui ka ühiskonda laiemalt. Selle rakendamine aitab tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat, konkurentsivõimet ning kriisideks valmistumise suutlikkust.

Nitraatide direktiiv on Euroopa Liidu õigusakt, mille eesmärk on kaitsta põhja- ja pinnavett põllumajandusest pärineva nitraadireostuse eest ning ennetada vee kvaliteedi halvenemist. Direktiiv võeti vastu 1991. aastal ning see on üks peamisi veekaitse valdkonna alusakte Euroopa Liidus.

Direktiivi eesmärgid
  • vähendada põllumajandusest tulenevat nitraadireostust;
  • ennetada uue reostuse teket;
  • parandada veekogude seisundit piirkondades, kus nitraadisisaldus on kõrge.
Peamised nõuded

Liikmesriigid peavad:

  • määrama nitraaditundlikud alad, kus veekogud on ohustatud või juba reostunud;
  • koostama ja rakendama tegevuskavad, mis sisaldavad piiranguid väetiste ja sõnniku kasutamisele;
  • kehtestama head põllumajandustava käsitlevad juhised;
  • korraldama seiret ning esitama Euroopa Komisjonile aruandeid rakendamise kohta.

Direktiiv sätestab muu hulgas piirangu loomakasvatusest pärineva lämmastiku kogusele, mida võib põllumajandusmaal aastas kasutada.

Rakendamine Eestis

Eestis on nitraatide direktiivi nõuded üle võetud veeseadusesse ja selle alusel kehtestatud määrustesse. Määratud on nitraaditundlikud alad ning kehtestatud väetiste ja sõnniku kasutamise nõuded, et vähendada lämmastiku leostumist põhja- ja pinnavette.

Direktiivi rakendamine aitab kaitsta joogivee kvaliteeti, vähendada Läänemere eutrofeerumist ning toetada kestlikku põllumajandust.

Veemajanduse kavandamisel ja elluviimisel tuleb arvestada Euroopa Liidu looduskaitsealaste õigusaktidega – loodusdirektiiviga (92/43/EMÜ) ja linnudirektiiviga (2009/147/EÜ). Nende direktiivide alusel on loodud üle-euroopaline kaitsealade võrgustik Natura 2000, mille eesmärk on säilitada ohustatud liigid ja elupaigad soodsas seisundis.

Veemajanduse seisukohalt on Natura 2000 alad olulised eelkõige seetõttu, et paljud kaitstavad elupaigad ja liigid on otseselt seotud veekeskkonnaga – jõgede, järvede, rannikumere, märgalade ja põhjaveest sõltuvate kooslustega.

Mõju hindamine ja kavandamine

Kui kavandatav tegevus (nt veetaristu rajamine, veetaseme muutmine, reoveepuhasti arendamine või muu veekasutus) võib Natura 2000 alale olulist mõju avaldada, tuleb enne otsuse tegemist läbi viia asjakohane mõju hindamine. Tegevust võib lubada üksnes juhul, kui on tõendatud, et see ei kahjusta ala kaitse-eesmärke.

Seos veemajandusega

Natura 2000 nõuded:

  • toetavad veekogude hea seisundi saavutamist ja säilitamist;
  • aitavad kaitsta põhjaveest sõltuvaid ökosüsteeme;
  • suunavad planeerimis- ja loamenetlusi keskkonnamõju arvestavale lahendusele.

Direktiivide rakendamine Eestis toimub looduskaitseseaduse ja veeseaduse alusel. Veemajanduse planeerimisel arvestatakse Natura 2000 alade kaitse-eesmärke nii vesikonna veemajanduskavades kui ka üksikute projektide menetlemisel.

EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 on Euroopa Liidu poliitikaraamistik, mille eesmärk on peatada elurikkuse vähenemine, taastada kahjustunud ökosüsteemid ning tugevdada looduse rolli kliimamuutustega kohanemisel ja nende leevendamisel. Strateegia on osa Euroopa roheleppest ning seab selged eesmärgid looduse kaitseks ja taastamiseks kogu Euroopa Liidus.

Peamised eesmärgid

Strateegia kohaselt tuleb:

  • kaitsta vähemalt 30% maismaa- ja merealast, sealhulgas rangema kaitse all vähemalt kolmandik nendest aladest;
  • taastada kahjustunud ökosüsteemid, eelkõige märgalad, jõed, metsad ja rannikualad;
  • vähendada reostust, sealhulgas toitainete ja pestitsiidide koormust;
  • parandada ökosüsteemide seisundit, et suurendada nende vastupanuvõimet kliimamuutustele.
Seos veemajandusega

Veemajanduse valdkonnas toetab elurikkuse strateegia:

  • veekogude hea seisundi saavutamist ja säilitamist;
  • jõgede loodusliku seisundi taastamist ning rändetõkete vähendamist;
  • märgalade ja üleujutusalade taastamist, mis aitavad parandada vee kvaliteeti ja vähendada üleujutusriski;
  • toitainete ärakande vähendamist, et piirata eutrofeerumist.

Strateegia eesmärkide saavutamine eeldab koordineeritud tegevust riiklikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas veemajanduskavade, looduskaitsemeetmete ja ruumilise planeerimise kaudu.

Looduse taastamise määrus on Euroopa Liidu otsekohalduv õigusakt, mille eesmärk on taastada kahjustunud ökosüsteemid ning tugevdada looduse vastupanuvõimet kliimamuutustele. Määrus seab liikmesriikidele siduvad eesmärgid looduslike elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks ning ökosüsteemide taastamiseks.

Peamised eesmärgid

Määruse kohaselt tuleb:

  • taastada järk-järgult vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest aastaks 2030;
  • tagada, et kõik taastamist vajavad ökosüsteemid oleksid taastamismeetmetega hõlmatud aastaks 2050;
  • parandada elupaikade seisundit ning peatada elurikkuse vähenemine.
  • taastada 25 000 km jõgesid vabalt voolavasse seisundisse;

  • suurendada kahjustunud elupaikade taastamist kuni 90% ulatuseni 2050. aastaks; 

Erilist tähelepanu pööratakse märgaladele, jõgedele, metsadele, rohumaadele ja mereökosüsteemidele.

Seos veemajandusega

Veemajanduse seisukohalt on määrus oluline, kuna see:

  • toetab jõgede loodusliku seisundi taastamist ja rändetõkete eemaldamist;
  • soodustab märgalade ja üleujutusalade taastamist, mis parandab vee kvaliteeti ja vähendab üleujutusriski;
  • aitab vähendada toitainete ja muude saasteainete koormust veekogudele;
  • tugevdab põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide kaitset.
Rakendamine Eestis

Liikmesriigid peavad koostama riiklikud taastamiskavad, milles määratakse kindlaks prioriteetsed alad ja meetmed. Eestis seotakse looduse taastamise eesmärgid veemajanduskavade, looduskaitseplaneerimise ja kliimamuutustega kohanemise meetmetega.

Viimati uuendatud 02.03.2026

open graph imagesearch block image