Välisõhku iseloomustab tema kvaliteet, mida reguleerivad otseselt ja kaudsemalt riigisisesed, Euroopa Liidu ja teised rahvusvahelised õigusaktid ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused, mis on suunatud peamiselt inimtegevuse mõju piiramiseks ja vähendamiseks, et tagada puhas keskkond ja inimeste hea tervis.
Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud, et välisõhu kvaliteeti hinnatakse kuni 2 meetri kõrguselt maapinnast, mis moodustab inimeste peamise hingamistsooni. Samuti võimaldab selline piiritlus tulemusi omavahel võrrelda nii piirkonna, riigi kui ka rahvusvahelisel tasemel.
Suuremat tähelepanu hakati õhusaaste vähendamiseks pöörama alates 70. aastatest. Suurimat edu on saavutatud vääveldioksiidi (SO2) heitkoguste vähendamisel. Tootmise ja tehnoloogia arenemisel kerkivad päevakorda järjest uued ja uued saasteained, samas paranevad ka saasteainete püüdeseadmed. Saasteainete heidet välisõhku püütakse reguleerida tootmistehnoloogia range kontrolliga nii keskkonnakaitselubade süsteemiga, kui ka saasteainete konkreetsete mõõtmistega. Sundabinõude hulka kuulub ka õhku paisatavate saasteainete koguste maksustamine.
Lisainfo
Välisõhku mõjutavad tegurid
- mitmesugused keemilised ühendid, ühed tervisele kahjulikud, teised neutraalsed inimese, kuid mitte keskkonna suhtes (näiteks süsihappegaas CO2);
- müra;
- tolm;
- mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus;
- elektromagnetväljad;
- lõhnareostus.
Olulisemad heiteallikad:
- soojus- ja energiatootmine ning teised tootmisprotsessid, sh põllumajandus;
- transport, eeskätt kui linnaõhu suurim saastaja;
- lokaalküte.
Välisõhukaitse teemalised lingid
Inimtegevuse mõju
Peamised saasteained
Igapäevaelus ümbritsevad meid erinevad saasteained, millest olulisemateks peetakse:
- vääveldioksiid (SO2);
- lämmastikoksiidid (NOx);
- mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ);
- peenosakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5);
- ammoniaak (NH3).
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on kuulutanud õhusaaste kantserogeenseks. Õhusaasteainetel on erinevad toksikoloogilised omadused, mille alusel määratakse nende ohtlikkus inimesele. Kõige ohtlikumad on need, millel on kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised omadused.
Lõhn
Mitmed välisõhku lenduvad saasteained omavad spetsiifilist lõhna, mis võib olla nii meeldiv kui ebameeldiv. Aine lõhna tuntakse juba väga väikeste kontsentratsioonide juures, mis ei tähenda üldjuhul aga seda, et aine sellise sisalduse juures oleks inimesele kahjulik.
Lõhnahäiringu puhul ei saa me rääkida otsesest terviseriskist inimestele, vaid pigem lõhnaaine tekitatavast häiringust ja kasutatakse mõistet ,,lõhnaaine häiringutaseme ületamine".
Loe lõhnast Keskkonnaameti koduleheltMüra
Viimasel ajal on järjest enam esile kerkinud probleemid mürareostusega. Enamik inimesi on mõjutatud mürast, millest peamine on liiklusmüra. Linnastumine ja tehnoloogia areng panustavad suurel määral müra probleemi süvenemisesse.
Tegemist on lokaalse probleemiga, mida saavad mõjutada kohalikud omavalitused ja elanikud, võttes vastu tarku otsuseid, mis aitaksid kaasa müra probleemide ennetamiseks.
Loe lähemalt mürastKorduma kippuvad küsimused
-
Esmalt võta ühendust ettevõttega, et probleemi arutada. Sageli saab probleemi lahendada koostöös.
-
Vajadusel võid pöörduda ka Keskkonnaameti poole numbril + 372 662 5999 või meiliaadressil [email protected]. Keskkonnaamet tegeleb keskkonnanõuete täitmise järelevalvega.
-
Must suits võib viidata valele kütmisele või sobimatule kütuse kasutamisele.
-
Esmalt räägi naabriga, et teavitada teda probleemist.
-
Kui see ei aita, pöördu kohaliku omavalitsuse või Keskkonnaameti poole.
-
Vajadusel võid pöörduda ka Päästeameti poole, sest must suits võib näidata ka tuleohtu.
-
Tuleb arvestada, et kevad- ja sügisperioodil on sõnnikuvedu paratamatu ja sellega kaasneb lõhn.
-
Kui lõhn on pidev ja ülemäära tugev, võta ühendust farmi omanikuga.
-
Kui probleem püsib, pöördu Keskkonnaameti poole.
-
Lehepuhur on mõeldud lehtede kogumiseks, mitte tolmu või muu prahi üleskeerutamiseks.
-
Esmalt räägi lehepuhuri kasutajaga, et selgitada talle õiget kasutusviisi.
-
Kui see ei aita, pöördu kohaliku omavalitsuse poole, kes saab sekkuda avaliku korra rikkumise korral.
-
Lõkete tegemist reguleerib mitmel pool kohaliku omavalitsuse heakorraeeskiri.
-
Esmalt tasub siiski rääkida naabriga.
-
Kui see ei aita, siis pöördu kohaliku omavalitsuse poole.
Erinevate keskkonnamuredega tegelevad eri riigiasutused:
-
Keskkonnaamet tegeleb keskkonnanõuete täitmise järelevalvega ja annab nõu keskkonnaküsimustes.
-
Kohalik omavalitsus tegeleb paljude kohalike keskkonnaprobleemidega.
-
Päästeamet tegeleb tuleohutusega seotud küsimustega.
-
Terviseamet tegeleb rahvatervise hindamisega ning müraga seotud küsimustega
-
Politsei tegeleb avaliku korra rikkumistega.
Igal juhul saab murest teavitada helistades Riigiinfo telefonile 1247 ööpäevaringselt.
Viimati uuendatud 23.04.2025
