EMP toetustest rahastatati programme 15 Euroopa riigis: Bulgaarias, Horvaatias, Tšehhis, Küprosel, Eestis, Kreekas, Ungaris, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias.
Toetuste üldeesmärkideks oli vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel.
Rahastamisperioodil 2014–2021 oli EMP toetuste raames Norra, Islandi ja Liechtensteini toetus Eestile 32,3 miljonit eurot, millest 6 miljonit eurot suunati otseselt keskkonna- ja kliimaprojektide elluviimiseks.
Püüeldes rohelisema, konkurentsivõimelisema ja kaasavama Euroopa poole
Dokumendid
-
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ lõpphindamise infoleht
-
EMP programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ lõpphindamine
- EMP ja Norra toetustest vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord
Programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“
Programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ rakendati koostöös programmipartneri Norra Keskkonnaagentuuriga, kes tegeleb looduskaitse ning saaste kontrollimisega. Täpsemalt on agentuuri peamised ülesanded jälgida keskkonna olukorda Norras, aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja reostuse vältimisele.
Programmi eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning kliimamuutustele vastuvõtlikkuse vähendamisele Eestis. Programmi viidi ellu nelja avatud taotlusvooru ja ühe väikeprojektide toetusskeemi raames rahastatavate projektide kaudu.
Väikeprojektide toetusskeemi raames toetati kohaliku tasandi kliima- ja energiakavade koostamist. Avatud taotlusvoorude raames toetati võõrliikide tõrjele läbi viimist, merekeskkonna tegevusi, ringmajanduse tervikpaketi koostamist, teadlikkuse parandamist kliimamuutustest ja ringmajandusest ning kohaliku tasandi kliima- ja energiakavade ning ringmajanduse rakendustegevusi.
Programmi eelarve on 7 058 824 eurot, millest doonorriikide toetussumma on 6 000 000 eurot ning Eesti programmitasandi kaasfinantseering 1 058 824 eurot. Programmi eelarvest suunatakse avatud taotlusvoorude kaudu projektide rakendamiseks 6 353 000 eurot.
Lisaks rahalisele panusele on koostöö käigus võimalik teiste riikidega vahetada kogemusi ja saada uut teavet, mis omakorda võimaldab Eestil parandada eri piirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda ning luua paremaid tingimusi majanduskasvuks.
Taotlusvoorud viib läbi Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo:
Krista Tõnisson
Strateegia, analüüsi ja digiteenuste osakond
Telefon: 626 0727
[email protected]
Eleri Seer
Finantsosakond
Telefon: 605 0298
[email protected]
Üldinfo
- Programmioperaator: Keskkonnaministeerium
- Programmipartner: Norra Keskkonnaagentuur
- Programmioperaatori rakendusüksus: Keskkonnainvesteeringute Keskus
- Programmi maksumus: 7 058 824 eurot, millest 6 000 000 eurot on EMP toetus ja 1 058 824 eurot Eesti riigi kaasfinantseering.
- Programmi lõpp: 30. aprill 2024
Programmi projektide tutvustused
Kahes vee võõrliikide projektis uuriti võõrliikide levikuteid ning analüüsiti võõrliikide levimise potentsiaali meie kliimas. Lühivideos näidatakse ka kuidas siseveekogudes piirati võõrvähkide arvukust, vee võõrliigid mõjutavad meie loodust ning mida iga inimene teha saab, et need ei leviks järgmisesse veekogusse.
Mere võõrliikide kohta leiab infot veebiportaalist PlanWise4Blue (https://gis.sea.ee/pw4b/adrienne/IL_map) seal inimtegevuste kihtide all on võimalik vaadata, kust on Eestis meres leitud võõrliike. Kui leiad võõrliigi uuest asukohast, siis teavita sellest Tartu Ülikooli Mereinstituuti.
Projekti raames koostati merevõõrliikide-teemaline lasteraamat „Kutsumata külalised Läänemeres“ – leiad selle siit https://www.keskkonnaharidus.ee/et/oppematerjalid/kutsumata-kulalised-eesti-meres.
Täispikkuses keskkonnasaadet "Jälg" mõlema lühivideos teema kohta vaata siit.
Keila värskelt renoveeritud lauluväljakul on kasutatud kõige uuenduslikumaid lahendusi, et kliimamuutuste tagajärjel sagenevate ning intensiivistuvate kuumalainete ning hoovihmadega kohaneda. Sellelt lauluväljakult ei leia suuri asfaltplatse, tumedaid kuumusest õhkavaid katuseid ega madalaks pügatud, kuumuses kõrbevat muru. Keila lauluväljakul on hoopis terviklikuks lahenduseks kombineeritud vett läbilaskvad pinnad, rohekatused hoonetel, sademevee kogumine ja suunamine ringlusesse tarbeveena (lauluväljaku tualettides, kastmiseks) ning mitmekesine haljastus: erinevad rohustud, sealhulgas valge ristiku alad, 1-2 korda aastas niidetavad niidualad ning niiskeid tingimusi taluvate taimedega sademevee immutamise ala ehk vihmapeenar ja palju muud.
Lõppenud taotlusvoorud
Taotlusvooru maht kokku on 400 000 eurot. Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 5000 eurot ja suurim summa 50 000 eurot.
Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest.
Taotlusvoor on avatud 26.02.2021 – 26.04.2021 kell 17.00.
Taotlusvooru infopäev toimus 10.03.2021 veebi vahendusel.
Taotlusvooru viib läbi Keskkonnainversteeringute Keskus.
Täpsema info taotlusvooru ja infopäeva ettekannete kohta leiate Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebilehelt.
Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata kohaliku tasandi kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja nende saavutamisele.
Toetuse andmise tulemusel tõuseb kohalike omavalitsuste pädevus. Tõuseb kohaliku tasandi teadlikkus kliima ja energia valdkonnast ja eesmärkidest ning paraneb elu-, ettevõtlus- ja looduskeskkonnaga seotud otsuste ja tegevuste kvaliteet.
Taotlusvooru raames toetatavad tegevused on:
- kohaliku omavalitsuse arengudokumentidesse või maakonna arengustrateegiasse kliima- ja energia valdkondade lisamine;
- kohaliku omavalitsuse, piirkonna või maakonna kliima- ja energiakava koostamine.
Tegevuste elluviimisel tuleb seada või uuendada kliima- ja energiaeesmärgid ja koostada või täiendada nende rakendamise plaan, lähtudes Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhisest kliima- ja energiaeesmärkide käsitlemiseks kohaliku omavalitsuse arengudokumentides.
Projekti toetust võivad taotleda Eesti Vabariigis registreeritud:
- kohaliku omavalituse asutus või selle hallatav asutus;
- maakondlik omavalitsusliit.
Projektipartneriks võib olla Eestis, Islandil, Liechtensteinis või Norras registreeritud:
- kohaliku omavalituse asutus või selle hallatav asutus;
- maakondlik omavalitusliit;
- keskkonnavaldkonnas tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus või doonorriikide samaväärne NGO;
- riigiasutus;
- teadusasutus või ülikool teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes.
Taotlusvooru dokumendid
Taotlusvooru maht kokku on 800 000 eurot. Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 200 000 eurot ja suurim summa 600 000 eurot.
Toetuse maksimaalne määr on 85% abikõlblikest kuludest.
Taotlusvoor on avatud 09.04.2021 – 09.06.2021 kell 17.00.
Taotlusvooru infopäev toimub 19.04.2021 kell 13:00 veebi vahendusel.
Taotlusvooru viib läbi Keskkonnainversteeringute Keskus.
Täpsema info taotlusvooru ja infopäeva kohta leiate Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebilehelt.
Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata kohalike liikide ja elupaikade soodsa/hea seisundi tagamisele, kohalike ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamisele kliimamuutuste ja võõrliikide survele ning võõrliikide leviku ohjamine.
Toetuse andmise tulemusel tõuseb ametnike pädevus ja avalikkuse teadlikkus võõrliikide levikust ja nende mõjust kohalikule elustikule, piiratakse võõrliikide levikut ning paraneb Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja kohalike omavalitsusüksuste tehtavate keskkonnaotsuste kvaliteet.
Taotlusvooru raames toetavad tegevused
Toetust saab taotleda toetuse andmise tingimuste punktis 6 loetletud looduskaitseliste ja merekeskkonnaga seotud tegevuste elluviimiseks.
Punktis 6.1 toodud looduskaitselised tegevused:
- invasiivsete võõrliikide sissetulekuteede analüüsi koostamine (punkt 6.1.1);
- liikide ja asukohtade eripära arvestav tõrje võimaluste ja meetodite uurimine ja väljatöötamine, sellel analüüsil põhinevad praktilised tõrjetööd ning saadud teadmiste ja kogemuste levitamine avalikkusele ja sidusrühmadele, sealhulgas invasiivsete veevõõrliikide tõrje kokku vähemalt 20 Eesti leiukohas (punkt 6.1.2);
- koolitamine veevõõrliikide praktilise tõrje ning laiemalt veevõõrliikide põhjustatud probleemide ning võõrliikide leviku ennetamise ja ärahoidmise teemal (punkt 6.1.3).
Punktis 6.2 toodud merekeskkonnaga seotud tegevused
- selgitamaks kliimamuutuste ja invasiivsete võõrliikide mõju Eesti mereökosüsteemidele ning asjakohaste hindamismetoodikate ja juhendmaterjalide väljatöötamine (punkt 6.2.1):
- CO2 sidumiseks väärtuslike mereelupaikade leviku selgitamine, pilootprojekt selliste elupaikade ja koosluste taastamiseks või rajamiseks (punkt 6.2.1.1);
- invasiivsete merevõõrliikide bioloogilise mõju hindamine kohalikele liikidele, asjakohaste hindamissüsteemide ja –metoodika arendamine (punkt 6.2.1.2);
- invasiivsete merevõõrliikide sissetulekuteede ja riskialade analüüs, leevendamismeetmete väljapakkumine (punkt 6.2.1.3).
Rahastamisele kuulub nii punktis 6.1 kui ka 6.2 suurima punktisumma saanud taotlus taotlusvooru eelarvevahendite piires. Toetatavad tegevused ja võõrliigid on täpsemalt välja toodud toetuse andmise tingimustes.
Projekti toetust võivad taotleda Eesti Vabariigis registreeritud teadusasutused ja ülikoolid, mis vastavad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 3 sätestatule.
Projektipartneriks võib olla Eesti, Islandi, Liechtensteini või Norra kohaliku omavalitsuse asutus, ülikool või teadussasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes.
Taotlusvooru dokumendid
Taotlusvooru maht kokku on 2 853 000 eurot. Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 200 000 eurot ja suurim summa 1 000 000 eurot.
Toetuse maksimaalne määr on 85% abikõlblikest kuludest.
Taotlusvooru viib läbi Keskkonnainversteeringute Keskus.
Täpsema info toetuse taotlemise ja tingimuste kohta leiab Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebilehelt.
Toetuse andmise eesmärk on on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kliimamuutuse mõjuga kohanemisele kohalikul tasandil.
Toetuse andmise tulemusel on ellu viidud kliimamuutuste leevendamise ja nende mõjuga kohanemise tegevused. Need tegevused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid atmosfääris ja/või suurendada nende sidumist ja/või vähendavad kliimamuutuse mõjust tingitud haavatavust suurendades ühiskonna ja ökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele.
Taotlusvooru raames toetavad tegevused
Taotlusvoorus antakse toetust järgmiste kohaliku tasandi kliimamuutuste leevendamise ja mõjuga kohanemise avalikes huvides tehtavate tegevuste ellu viimiseks, mis lahendavad mõnda kohaliku tasandi strateegilises arengudokumendis välja toodud probleemi ja/või on seal kirja pandud kliima või energia eesmärkide täitmiseks vajaliku tegevusena:
- taastuvenergia lahendustega seotud tegevusteks;
- loodusspõhiste lahenduste või looduspõhiste ja tehnoloogiliste lahenduste kombinatsioonide rajamiseks, mis on mõeldud elurikkuse suurendamiseks linnades (asustusüksuses) ja alevites;
- soojussaare efekti leevendamisega seotud tegevused linnades (asustusüksustes) ja alevites;
- kohaliku omavalitsuse kasutuses olevale maale või hoonesse kogukonnaaedade ja/või keskkonna- ja kliimahariduse eesmärkidel näidisalade rajamiseks;
- sademevee taaskasutamissüsteemide rajamiseks ja/või kasutuse edendamiseks.
Projekti toetust võivad taotleda Eesti Vabariigis registreeritud kohaliku omavalitsuse asutused ja nende hallatavad asutused, maakondlikud omavalitsusliidud ja riigiasutused.
Projektipartneriks võib olla Eesti, Islandi, Liechtensteini, Norra, Bulgaaria, Horvaatia, Küprose, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia või Sloveenia kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus, maakondlik omavalitsusliit, keskkonnavaldkonnas tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus või projektipartneri asukohariigi samaväärne valitsusväline organisatsioon, riigiasutus ja ülikool või teadussasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes.
Kliimaseminarid kohalikele omavalitsustele
Kliimaseminar KOVidele 2023
8. mai
Keskkonnaministeerium korraldas kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistidele seminari, et tutvustada kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohenemise ning ringmajanduse häid lahendusi. Jagasime ideid ja parimaid praktikaid kliima- ja energiakavade koostamiseks ja rakendamiseks, julgustades teemaga tegelema ka neid omavalitsusi, kes ei ole veel kliima- ja energiakavasid koostanud või on teemat alles läbi mõtestamas.
10:00-10:30 Kogunemine, kohvipaus
10:30-10:50 Tervitussõnad - Meelis Münt (Keskkonnaministeerium), Marius Dirdal (Norra Suursaatkond), Anne Marie Mo Ravik (Norra Keskkonnaagentuur), Tanel Oppi (KIK)
10:50-11:35 KOVid ja kliima
- Mait Sepp Esitlus
- Keila Linnavalitsus, Inge Angerjas
- Ivo Krustok
- Arutelu/küsimused-vastused
11:35-12:20 KOVid ja elurikkus
- Mirjam Võsaste, Tartu LV
- Krista Kampus, Tallinna LV
- Arutelu/küsimused-vastused
12:20-13:20 LÕUNA
13:20-13:40
Grete Arro
13:40-14:25 KOVid ja ringmajandus
- Kristin Pille, KAUR
- Rein Kalle, Tallinna Jäätmekeskus
- Kaspar Alev, Tartu LV
- Arutelu/küsimused-vastused
14:25-14:45
Guri Bugge, Vikeni maakonna omavalitsus
14:45-15:00 SIRUTUSPAUS
15:00-15:45 KOVid ja vesi/meri
- Jonne Kotta, UT
- Katrin Kaldre, EMU
- Siim Reinla, Viimsi vald
- Arutelu/küsimused-vastused
15:45-16:15 Kokkuvõtted paneelarutelu vormis (Ivo Krustok (Riigikantselei), Villem Kutti (Viljandi linn), Sandra Kartau, Noorte Keskkonnanõukogu ja Fridays for Future esindaja)
16:15-17:00 Võrgustumine, toekam kohvipaus
17:00-18:00 Giidiga ekskursioonid Tallinna Loomaaias
Seminar on eesti keeles, va üks ingliskeelne ettekanne ning tervitussõnad. Nende ajal on tagatud sünkroontõlge eesti keelde.
9.mai
Väljasõitude algus kell 9:10 Tallink Ekspress Hoteli juurest (sadamas).
Osalejatel on võimalik valida kolme erineva väljasõidu vahel, 2 viimast sarnased - sarnased teemad, aga suurem rõhk looduspõhistel lahendustel.
Päeva lõpp 15:30, peatused Balti jaamas ja bussijaamas
1. Keila linn ja Lääne-Harju vald
9:10-9:50 sõit Keilasse
- Tee peal ületame Putukaväila Liikidevahelise ristmiku Pöörise 22 (B.GREEN projekt, Kohasumin | Putukaväil (putukavail.ee))
9:50-11:20 Keilas - Inge Angerjas, Jaana Ojala, Märt Maripuu
- Üleujutuste projekt – kraavide võrgustik, truubid, veemahutid üleujutuste ajaks, uus sild
- Nutiprügikastid 39tk avalikel aladel, väga hästi toimiv süsteem, arvutist hallatavad, GPS igal kastil.
-
Lauluväljaku projekt – hetkel valmis ainult vundament, kuid plaanitud – linneniit, aiad, sadevee lahendus (EMP projekt, https://keila.ee/dokumendid/looduslahedased-lahendused-keila-lauluvaljakul/)
11:20-12:40 Lõuna ja sõit Keilast
12:40-14:30 Lääne-Harju - Kadri Kauksi, Kerli Lambing
- Paldiski linnaväljak: pingid merekonteineritest, lilled sellised niidulilled (et oleks hea tolmendajaile) ning samuti ilus silmale vaadata.
- biojäätmete mahutid ja kodukompostrid
- toidujagamikapp
- Roheline kool - Saame tutvustada prügi sorteerimisjaamu, Globe meteoroloogilist onni ja sel ajal on ka iga klassi peenar ilmselt juba korras ja loodetavasti midagi ka õitsemas. - Marika Ilves
Tagasisõit 14:30-15:30, peatused Tallinna bussijaamas ja Balti jaamas
2. Tallinn ja Viimsi vald
9:10-9:30 sõit Mustjõe äärde
9:30-11:00 Mustjõgi ja putukaväil
- Mustjõe (üks 16st vooluveekogust Tallinnas) kaldakindlustuse rajamine ja setete osaline eemaldamine Läänemerre jõudva toitainete ja ohtlike ainete koormuse vähendamiseks (projekt Heawater, Mai Andresson) https://storymaps.arcgis.com/stories/2903848c12bd4e93af19a0c6ad1de53d
- Keskkonnasõbralikud linnaruumikunsti installatsioonid: https://www.putukavail.ee/kohasumin (projekt B.Green, Mai Andresson)
- Mustjõe linnuvaatlustorn (projekt NATTOURS, Triin Sakermaa)
11:00-11:20 transport Kopli 93
11:20-11:50 Ringmajandus arendusprojekt - Kopli93 kogukonnaaia ja parandustöökojaga tutvumine (projekt CENTRINNO).
11:50-12:40 Lõuna Põhjala tehase kogukonnabaaris (enne 7 min jalutuskäiku)
12:40-12:50 sõit Paljassaare jäätmejaama
12:50 – 13:20 Tuur Paljassaare jäätmejaamas koos korduskasutusruumide ja parandustöökodade kontseptsioonide tutvustusega. – (EMP projekt, Kädi Eelmaa ja Rein Kalle)
13:20-13:55 transport Viimsisse
13:55-15:00 Viimsi vallas on võimalik näha ka häid näiteid looduspõhistest sademeveelahendustest nt Karulaugu tee parkla erinevad vettläbilaskvad katendid ja Viimsi mõisa park (projekt UrbanStorm) – (65 min) , Allar Lehtsalu
Päeva lõpp
15:00-15:30 Viimsist Balti jaama ja bussijaama
3. Viimsi vald ja Tallinn 2 (rõhk looduspõhistel lahendustel)
9:10 - 9:45 sõit Viimsisse
9:45-11:15 Viimsi vallas on võimalik näha ka häid näiteid looduspõhistest sademeveelahendustest nt Karulaugu tee parkla erinevad vettläbilaskvad katendid ja Viimsi mõisa park (projekt UrbanStorm) – (põhjalikum kui teises variandis - 1,5 h) – Allar Lehtsalu
11:15-11:50 transport Kopli 93
11:50-12:50 Ringmajandus arendusprojekt Kopli93 kogukonnaaia ja parandustöökojaga (projekt CENTRINNO).
12:50-13:40 jalutuskäik ja lõuna
13:40-14:10 sõit Pääsküla jäätmejaama
14:10- 15:10 Tuur Pääsküla jäätmejaamas koos korduskasutusruumide ja parandustöökodade kontseptsioonide tutvustusega. – (EMP projekt, Kädi Eelmaa ja Rein Kalle )
15:10-15:30 Päeva lõpp. Peatused Balti jaamas ja bussijaamas
Kliimaseminar KOVidele 2024
Toimumisaeg: 7.-8.mai 2024
Koht: Tartu Aparaaditehase Gutenbergi klubi
Sihtgrupp: Kohalike omavalitsuse keskkonnaspetsialistid
Tutvustus: Kliimaministeerium korraldab kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistidele seminari, et tutvustada kohalikul tasandil kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohenemise ning ringmajanduse häid lahendusi. Jagame ideid ja parimaid praktikaid kliima- ja energiakavade koostamiseks ja rakendamiseks, julgustades teemaga tegelema ka neid omavalitsusi, kes ei ole veel kliima- ja energiakavasid koostanud või on teemat alles läbi mõtestamas.
Kliimaaministeerium toetas KIKi vahendusel kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade koostamist ning nende rakenduslike tegevuste elluviimist Euroopa Majanduspiirkonna programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ vahenditest. Edaspidi plaanitakse sarnaseid tegevusi rahastada struktuurivahenditest.
Ürituse esimesel päeval toimub seminar Tartu Aparaaditehase Gutenbergi klubi ruumides. Seminaril keskendume kliima, elurikkuse, võõrliikide tõrje ja ringmajanduse teemadele. Teisel päeval toimuvad bussidega ekskursioonid projektide ning looduspõhiste lahenduste külastamiseks.
8.mai väljasõidul tutvustatakse kohalikele omavalistustele parimaid praktikaid. Väljasõitudel külastatakse erinevaid looduspõhiste lahenduste, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisel ning ringmajanduse põhimõtete kasutamise objekte.
Veebiseminarile saad registreeruda siin.
Lisainfo: Eleri Seer, [email protected]
10:00-10:30 Kogunemine, kohv/tee, võileib
10:30-10:45 Tervitussõnad (Norra Saatkond, KliM esindaja, Norra Keskkonnaagentuur)
10:45-11:30 KOVid ja kliima
Väikevalla CO2 jalajälje hindamine ja selle vähendamise meetmed, Jaan Urb, Rae vald
KOVide tarbimispõhise KHG heitkoguste uuringu tutvustus, Marek Maasikmets, Eesti Keskkonnauuringute keskus
Maastikuarhidekt linnahaljastuse mõjust linnas sh kuumasaarte tekke vähendamisest, Merle Karro-Kalberg
11:30-12:15 KOVid ja võõrliigid/elurikkus ringmajandus
Ehitusmaterjalide ringkasutuspank Tartus, Tõnis Arroval, OÜ Terasteenus
Ehitusmaterjalide ringmajanduskeskus Oslos: Ombygg ja Sirkulaer Ressurssentral taaskasutuse ladu, Emil Righ
Rae vallas tegutsevate ettevõtete ringmajanduspotentsiaali kaardistamine, Paula Kristel Kaljula, Sustinere
12:25-13:40 LÕUNA sh huvilised külastavad samas hoones asuvat Paranduskeldrit
13:40-14:35 KOVid ja võõrliigid/elurikkus
Sissejuhatuse - võõrliikide tõrjest erinevates Eesti KOVides, Merike Linnamägi
Võõrliikide tõrje Tallinnas, Meelis Uustal, Tallinna LV
Crowdorsa võõrliikide mäng kohalikele omavalitsustele, Toni Paju, Crowdorsa
Elurikas Tori, Kärt Linder ,Tori VV
14:35-15:05 Kogemuste vahetus/grupitöö „Rohereform ja nähtavad muutused“
15:05-15:20 Sirutuspaus (kohv, tee, puuviljad)
15:20-16:05 KOVid ja innovatsioon/rohereform
Rohereformist Eestis, Rene Reisner, Kliimaministeerium
Keskkonnahoidlike riigihangete lühitutvustus, Karen Silts, Kliimaministeerium
Keila lauluväljaku sadeveelahendus, Merle Kuris, Balti Keskkonnafoorum
16:05-16:35 Kokkuvõtted paneeldiskussiooni vormis
16:35-17:00 Toekam suupiste ja võrgustumine
17:00-18:30 Giidiga ekskursioonid Tartu kesklinna rohealadel
- Aparaaditehas, Reiniku kooli hoov, Tartu ülikooli loodusmuuseumi esine ja Hurda park, Vanemuise tänavat pidi alla, Uueturu park ning kui jõuab, siis Linnasalu (Vabaduse puiesteel).
- Aparaaditehas Riia tn, Sadama raudtee algus, Vaksali tunneli haljastus, Kuperjanovi tn rekonstrueerimise käigus jäi asfalti vähemaks, Uue turu park (linnaniit ja linnarohtla), Vabaduse puiestik (1/2 kureeritud elurikkus ja 1/2 tavapark)
- Sadama raudtee, lineaarpark
Kolm bussi liiguvad erinevaid marsruute pidi, külastavad erinevaid objekte ja lõpetavad erinevates asukohtades:
1. lõpetab Tartus
2. lõpetab Tallinnas
3. lõpetab Pärnus
Iga osaleja valib registreerudes omale sobivaima väljasõidu.
1. BUSS LÕPP-PEATUSEGA TARTUS
9:30-12:00 Väljasõit algusega hotellist
Sõit ehitusmaterjalide ringkasutuspanka, Jaamamõisa 30 (10 min)
Ehitusmaterjalide ringkasutuspank (OÜ Terasteenus, 20 min)
Jalutuskäik roheluses Roosi kettagolfi rattamaja juurde
Taaskasutusmaterjalidest Roosi kettagolfi rattamaja tutvustus (Eva Lääne, Tartu LV, 15 min),
ERM, üks esimesi avalikul alal elurikkuse temaatika projekte (Mirko Traks, Kino Maastikuarhitektid, 40 min),
Teine taaskasutus rattamaja ERMi juures (Eva Lääne, Tartu LV, 15-20 min)
12:00-13:00 Lõuna
Tartu Maheaed Annelinna piiril, (Triin Nõu, Avo Rosenvald, 1h)
Avatud töötuba Säästva Renoveerimise Infokeskuses
13:00-15:30 Väljasõit lõpuga bussijaamas ja rongijaamas ja kokkulepitud hotelli juures.
2. BUSS LÕPP-PEATUSEGA TALLINNAS
9:30-12:00 Väljasõit algusega hotellist
Sõit ERMi juurde (10 min)
Taaskasutusmaterjalidest rattapaviljonid ERMi juures ja Roosi kettagolfi rattapaviljon (Eva Lääne, Tartu LV, 30 min)
Sõit ringkasutuskeskusesse (10 min)
Ehitusmaterjalide ringkasutuskeskus (Tõnis Arroval, Terasteenus OÜ, 20 min)
Sõit Põltsamaale (60 min)
Põltsamaa lossiaia haljastuse ning puiesteedega tutvumine (Põltsamaa LV, 50 min)
12:30-13:20 Lõuna Põltsamaal
Sõit Pääskülla, Tallinnas (1h 15 min)
Pääsküla jäätmejaam korduskasutusruum (asjade tasuta andmiseks/võtmiseks) ja parandustöökoda, kus on esindatud kõik peamised parandusvahendid erinevate esemete (nt jalgrattad, vankrid, mänguasjad, toolid-lauad) parandamiseks (40 min)
Sõit Rae valla lasteaeda (30 min)
Rae vald lasteaedade toidujagamiskapid (Aruheina lasteaed, 20 min)
16:10-16:30 peatus lennujaamas
16:30-16:45 peatus bussijaamas
17:10 lõpp-peatus Balti jaamas
3. BUSS LÕPP-PEATUSEGA PÄRNUS
9:30-12:00 Väljasõit algusega hotellist
Sõit (10 min)
Ehitusmaterjalide ringkasutuskeskus (Tõnis Arroval, Terasteenus OÜ, 20 min)
Sõit ERMi juurde (10 min)
Taaskasutusmaterjalidest rattapaviljonid ERMi juures ja Roosi kettagolfi rattapaviljon (Eva Lääne, Tartu LV, 30 min)
Sõit (1h 15 min)
Viljandi lilleniidud ja joogiveekraanid (Reet Alev, Viljandi LV, 50 min)
Lõuna Viljandis
Sõit (1h 15min)
Pernova keskkonnahariduskeskuse SMARTPARK kliimahariduse näidisala (Eeri Tammik, Pernova loodusmaja, 60 min)
Peatus Pärnu kesklinnas/bussijaamas
Viimati uuendatud 24.07.2025
