Looduskaitse

Millega tegeleb looduskaitse?

• Eesti looduskaitse ajalugu on rohkem kui 100 aastat vana, selle alguseks loetakse 1910. aastal lindude kaitseks moodustatud Vaika saarte kaitseala moodustamist.
• Tänapäevane looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele liigikaitsele eelkõige elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele.
• Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine kõigil selle avaldumise tasanditel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega.

Kaitse alla võetud loodus Eestis

• Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja ohustatud liikide ning elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on riiklike kaitstavate loodusobjektidena kaitse alla võetud 20,8% Eesti maismaast. Koos kohaliku tasandi kaitselade, ranna- ja kalda kaitsevööndite ning teiste liikide ja elupaikade kaitset toetavate aladega on täna kaitse all 27% maismaast. Merealast on riiklikult kaitstud 27,6 %.
• Kaitsekorralduse esmane eesmärk on kehtestada kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele ajakohastatud kaitsekord ja saavutada määratletud kaitse-eesmärgid.
• 1. jaanuari 2025. aasta seisuga oli Eestis kokku 4506 kaitstavat loodusobjekti.

Rohkem infot Keskkonnaportaalist

Looduskaitse osakonna vastutada ja koordineerida on järgmised rahvusvahelised konventsioonid, lepped ja ühingud:

• CITES ehk Washingtoni (1973) konventsioon
  Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon
• Ramsari (1971) konventsioon
  Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon
• Berni (1979) konventsioon
  Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse
• Rio de Janeiro (1992) bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK)
  ja sellega seotud protokollid Cartagena ja Nagoya

• Bonni konventsioon ja sellega seotud lepped
  Oleme hetkel liitunud EUROBATS leppega ehk nahkhiirte kaitse leppega ja AEWA leppega (Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe), ettevalmistamisel on liitumine ASCOBANS leppega (Põhjamere ja Läänemere väikevaalaliste kaitse kokkulepe)
• HELCOM
  Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa
• IUCN
  Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitseliit
• IWC
  Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon
• Euroopa maastikukonventsioon

Elupaigatüüpide tegevuskavad

Soode tegevuskava on koostatud Eesti kaitstavate soode elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamiseks ja taastamiseks ning selleks meetmete planeerimiseks aastateks 2016 – 2023. Pärandniitude tegevuskava on koostatud pärandniitude elurikkuse säilitamiseks ning meetmed on planeeritud aastateks 2021 – 2027.

Lähemalt

Looduses liikumine

Eesti loodus on meie kõigi, kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. See asetab igaühele, kes loodusega kokku puutub, nii matkajale, puhkajale kui ka maaomanikule ja maavaldajale kohustuse hoida loodust inimväärse, puhta ja kaunina.

Lähemalt

Looduse hüved

Elurikkus (ka bioloogiline või looduslik mitmekesisus, biodiversiteet, loodusrikkus, ingl biodiversity, biological diversity) pakub inimkonnale kasu toovaid teenuseid ehk ökosüsteemi teenuseid (ingl ecosystem services, vahel nimetatud ka looduse hüvedeks).

Lähemalt