Keskkonnatunnustused

Keskkonnahoidlike tegevuste tunnustamine on oluline, kuna see tõstab esile ja väärtustab neid, kes panustavad looduskeskkonna kaitsmisse ja jätkusuutlikku arengusse. Selline tunnustus motiveerib nii organisatsioone kui ka üksikisikuid rakendama uuenduslikke ja vastutustundlikke lahendusi, vähendades samal ajal keskkonnamõjusid. Lisaks loob see positiivse eeskuju ja suurendab teadlikkust keskkonnasäästlikest praktikatest kogu ühiskonnas. Riikliku tunnustamise kaudu saab esile tuua parimaid praktikaid ja julgustada laiemat avalikkust võtma kasutusele keskkonnahoidlikke meetmeid, mis toetavad kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamist.
Varasemalt on tunnustatud ettevõtteid Keskkonnategu ja Keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitliga, keskkonnasõbralikke omavalitsusi ja haridustegevusi Keskkonnakäpa tunnustusega.

Keskkonnasõbralik haridusasutus

Kliimaministeerium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tunnustavad neid haridusasutusi, kes tegelevad süsteemsemalt keskkonnaharidusega.

2021 Tallinna Laagna Gümnaasium ja Rakvere Rohuaia Lasteaed

2024 Paldiski Ühisgümnaasium ja Tartu Lotte Lasteaed

2020 

Konkursi võitja 

Saaremaa Vallavalitsus - kohalik omavalitsus, kes taastab liigirikkaid poollooduslikke kooslusi, kasutab energiatõhusaid lahendusi, teeb keskkonnahoidlikke riigihankeid, viib ellu veekogusid tervendavaid ja kalade rändetingimusi parandavaid projekte, laenutab üritusteks jäätmete liigiti kogumise süsteeme ja toetab nõuetele vastava joogivee- ja reoveekäitluse rajamist. 

Konkursi finalistid 

Rakvere Linnavalitsus – kohalik omavalitsus, kes loodusest ja rohelisest linnakeskkonnast hoolides on rajanud uuenduslikud sademeveelahendused, esimese avalikus kasutuses liginullenergiahoone ning on mitmekesiste keskkonnateemaliste ürituste korraldamisega suunanud ka linnarahva looduskeskkonda hoidma. 

Tartu Linnavalitsus – kohalik omavalitsus, kes panustab kliimamuutuste leevendamisse ja nende mõjudega kohanemisse ning on eeskujuks nii lahkvoolse sademeveesüsteemi, lokaalse immutamise terviklahenduse rakendamisega, elurikkuse hoidmise ja roheindeksi kasutamisega kui ka kohalike väiksemate asutuste keskkonnahoidlike lahenduste toetamisega. 

Konkursi tunnustused 

Keila Linnavalitsus - kohalik omavalitsus, kes, hoides olemasolevaid väärtusi, arendades keskkonnahoidlikke teenuseid, taastades ja hooldades pärandmaastikke koos vabatahtlikega, pakkudes puhkevõimalusi elanikele nüüd ka linnale tagasi ostetud looduskaitsealuses Keila mõisa pargis, liigub suunas, mis tagab rohelise väikelinna ka järeltulevatele põlvedele. 

Võru Linnavalitsus - kohalik omavalitsus, kelle eesmärk on suurendada keskkonnateadlikkust, hoida alal elurikkust ning luua linlastel tugevam side oma kodukohaga – iga Võru Linnavalitsuse korraldatud suurüritus aitab nii meelt lahutada kui ka kujundada linnaruumi rohelisemaks ja linlast loodushoidlikumaks, jagades teavet, aga ka suunates jäätmeid liigiti koguma. 

Konkursil osalenud kohalikud omavalitsused 

Kõik konkursil osalenud kohalikud omavalitsused olid teinud tegevusi, mis vähendab negatiivset mõju keskkonnale, väärtustab meie looduskeskkonda ning suurendab elanike keskkonnateadlikkust. 

Konkursil osalesid veel: Kanepi Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Tõrva Vallavalitsus, Hiiumaa Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Loksa Linnavalitsus ja Harku Vallavalitsus. 

2021 

KONKURSI VÕITJAD 

„Aasta keskkonnasõbralik kohalik omavalitsus“ – alla 10 000 elanikuga omavalitsuse kategoorias - Hiiumaa vald. Hiiumaal peetakse oluliseks looduslähedase elulaadi väärtustamist ning rohelise mõtteviisi ja käitumise laiendamist erinevate majandusvaldkondade arendamisel. 

„Aasta keskkonnasõbralik kohalik omavalitsus“ – üle 10 000 elanikuga omavalituse kategoorias - Tartu linn. Tartu linnal on keskkonnahoid peamine teema, mida järgitakse linna arengu planeerimisel ja igapäevaste tegevuste elluviimisel. 

KONKURSI TUNNUSTUSED 

Lääne-Harju Vallavalitsus - panus keskkonnateadlikkuse valdkonda 

Rakvere Linnavalitsus - panus keskkonnateadlikkuse valdkonda 

Lääne-Nigula Vallavalitsus - panus kliimamuutuste valdkonda 

Jõelähtme Vallavalitsus - panus looduskaitse valdkonda 

Paide Linnavalitsus - panus looduskaitse valdkonda 

Viimsi Vallavalitsus - panus looduskaitse valdkonda 

Saku Vallavalitsus - panus ringmajanduse valdkonda 

  

Aasta Keskkonnategija Auhind 2007: 3 võitjat, 3 tunnustuse saajat 

  • keskkonnajuhtimise valdkonnas: AS Triip. Ettevõtte keskkonnapoliitika vastab standardi ISO 14001:2005 nõuetele. Ettevõte on end tõestanud keskkonnasõbraliku trükitoote valmistajana ning on selles edukas. 
  • keskkonnasõbraliku toote või teenuse valdkonnas: Väätsa Prügila AS. Väätsa Prügila teeb täna rohkem kui teised sarnased ettevõtted Eestis. Väätsa Prügila AS on ainus lahuskogumisega ja taaskasutusega prügila Eestis. 
  • keskkonnasõbraliku protsessi valdkonnas: Silbet AS. Ettevõttes toodetakse poorbetoonist seinaplokke, mis on hinna- ja keskkonnasõbralikud. Poorbetooni tootmistehnoloogia tootmises kasutatavad kallis tsement ja lubjakivi on asendatud odava põlevkivituhaga. Silbeti tehnoloogia annab võimaluse kokku hoida naturaalset loodusressurssi. 

Tunnustada: 
AS Tallinna Vesi – ettevõttel on keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001 ning EMAS sertifikaadid. Ettevõte näitab pidevat arengut ning täidab nii ISO 14001 kui EMAS-i nõudeid. 

Eesti Energia AS – ettevõttel on keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001 ning EMAS sertifikaadid. Muljet avaldab kõik see, mida ettevõte teeb kontserni tasemel keskkonnasõbralikkuse taseme tõstmiseks. 

Eesti Energia AS-i tütarettevõte AS Balti Elektrijaamad – ettevõttes on töötatud välja uudne keevkihtpõletus tehnoloogia, millega toodetud uus toode on oluliselt puhtam vana tehnoloogiaga toodetud analoogilisest tootest. 

Aasta Keskkonnategija Auhind 2008 võitjad: 

  • AS Eskaro esimese Eestis EÜ ökomärgisega pärjatud laevärvi Primo 2 väljatöötamise eest; 

  • AS Ökosil Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimisprojekti eest. 

Aasta Keskkonnategija Auhind 2009 konkursi võitsid Paekivitoodete Tehase OÜ keskkonnasõbraliku toote juurutamise eest (paekivisõlmetest paeliiva tootmine) ja 

AS Ecoprint keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi juurutamise eest (ettevõtte trükikoja niisutussüsteemis kasutatakse kogutud sademevett). 

Aasta Keskkonnategija 2010 Auhind 

* Keskkonnajuhtimise kategooria: Tallinna Vesi – tarbijate keskkonnaalane harimine. 

* Keskkonnasõbraliku protsessi kategooria: Ecometal - naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi väljatöötamise ja juurutamine. 

* Keskkonnasõbraliku toote/teenuse kategooria: MTÜ Viru Folk – jäätmekäitlus suurüritustel. 
* Aasta Keskkonnategija 2010 tunnustus keskkonnasõbraliku toote/teenuse kategoorias AS Pühajärve Puhkekodu – mahetoidu propageerimine. 

  Konkursile laekus 5 keskkonnateo, 7 keskkonnategija ja 20 keskkonnateokese kandidaati. Keskkonnateo ja -teokese tiitlitele võis kandidaate esitada igaüks, lubatud oli ka enda kandidatuuri ülesseadmine. Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte esiletõstmiseks sai ettepaneku teha kas ettevõte ise või erialaliit. Keskkonnaministeerium korraldab Aasta Keskkonnateo konkurssi alates 2001. aastast.  

AASTA KESKKONNATEGIJA kategoorias osales 14 kandidaati, kokku kolmes valdkonnas.  

Keskkonnajuhtimise valdkonnas pälvis võidu Viru Keemia Grupp AS, kes järjekindlast on oma keskkonnajuhtimissüsteeme arendanud ning täiustanud. Samas valdkonnas tunnustati väga tubli töö eest Pärnu NOTE OÜ 

Keskkonnasõbraliku toote/teenuse valdkonnas pälvis võidu Baltic Agro AS, kes pakub teenustööd spetsiaalse lägalaotusmasinaga. Hindamiskomisjon leidis, et mainitud teenus toob kasu keskkonnale ning on jätkusuutlik. Keskkonnasõbraliku toote/teenuse valdkonnas tunnustati lisaks leidlike lahenduste eest UltraKub OÜ-d ja suure pühendumuse ja keskkonnasõbralikkuse eest MTÜ-d POHLAD. 

Keskkonnasõbraliku protsessi valdkonnas tunnustati võitjaks Ragn-Sells AS, kelle uudne bakteriaalne tunnelkuivatuse protsess võimaldab üha enam jäätmeid suunata taaskasutusse. Lisaks võitjale tunnustati ka Eesti Energiat, kes vääristas tuhavälja, Eesti Meremuuseumi nutika merekütte lahenduse eest ja Mäetaguse Vallavalitsust, kes konverteeris kaevanduse valla kasuks tööle. 

AASTA KESKKONNASÕBRALIKU ETTEVÕTTE konkursil osales 7 kandidaati, kokku kolmes valdkonnas 

Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte kategooria keskkonnasõbraliku toote või teenuse valdkonnas osutus võitjaks OÜ Rexest Grupp, kes on leidnud lahenduse muidu prügilasse kuhjuvatele segaplasti jäätmetele, tootes uudse tehnoloogia abil ilmastikukindlat ja pikaealist plastikprofiili Plastrex. Ettevõtte ja PLASTREX toodete loomise peamine eesmärk on vähendada jäätmeteket Eestis ning suunata ringlusse Eestis tekkivaid plastijäätmeid. PLASTREX-i toodetakse 100% segaplasti jäätmetest, sh kodumajapidamise plastikpakenditest ning ka toode ise on 100 % taaskasutatav. 

Keskkonnasõbraliku toote või teenuse kategoorias tunnustati lisaks võitjale veel kolme eeskujulikku ettevõtet: 

MTÜ Uuskasutus, kes suunab taaskasutusse igal aastal suure koguse kasutatud kaupa, andes seejuures suure panuse ka inimeste tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisse. Ühing annetab esemeid heategevuse korras ka käsitöölistele ja puudustkannatavatele peredele. Samuti tehakse investeeringuid säästliku tarbimisega seotud teavitusprojektidesse. 

OÜ Nordic Bioproducts, kelle kodupuhastusvahendite sari Biominerata on keskkonna- ja kasutajasõbralik. Eelneva tõestuseks kannab tootesari rahvusvahelist rangete kriteeriumitega ökomärgist Ecocert. 

OÜ Sense, kes projekteerib ning ehitab energiatõhusaid hooneid, mis on lisaks energiasäästlikkusele ja väiksele keskkonnamõjule ka kvaliteetseks elukeskkonnaks. Ehituse lõppjärgus on eesti esimene sertifitseerimisel olev passiivmaja, mille neto küteenergiavajadus on väiksem või võrdne 15 kWh/m2a. 

Keskkonnasõbraliku protsessi kategoorias hinnati tasavägises konkurentsis võiduvääriliseks OÜ Aravete Biogaas, kes rajas ja pani esimesena Eestis tööle veise tahe- ja vedelsõnniku kääritamisprotsessil baseeruva 2 MW elektrilise ja 2MW soojusliku võimsusega koostootmisjaama. Protsessi tulemusel saadav kasu on mitmekülgne: põllumajanduslike jääkide väärindamise tulemusel toodetakse elektri- ja soojusenergiat ning saadakse kvaliteetset väetist põldudele. Eelnevast tulenevalt väheneb reostuskoormus nitraaditundlikele aladele ja lõhnaprobleem kohalikele elanikele. 

Keskkonnasõbraliku protsessi kategoorias tunnustati AS-i Tallinna Vesi, kes on kohalikke olusid arvestades viinud oma reoveepuhastusprotsessi maksimaalse efektiivsuseni. Ettevõte rajas uudse biofiltri, mis suurendab nitraatide eraldust reoveest, andes seeläbi suure panuse Läänemere olukorra paranemisse. Biofiltri näol on tegemist ainulaadse keskkonnaprojektiga kogu Baltikumis ja Ida-Euroopas nii oma investeeringumahult kui keerukuselt. Eesmärgiks seati denitrifikatsiooniprotsessi tõhustamine, et vähendada nitraatide (NO3 ) osa väljundis. 

Konkursil AASTA KESKKONNASÕBRALIK ETTEVÕTE osales 21 ettevõtet ja esitati 29 ankeeti, kokku kolmes valdkonnas. Keskkonnajuhtimise valdkonnas pälvis võidu Werrowool OÜ, kellel on lõppjärgus EMAS määrusele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamine 

Konkursile "Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte 2014" esitati 24 osalusankeeti 22 ettevõttelt. 

Kandideerida sai 3 alamkategoorias: keskkonnajuhtimine, keskkonnasõbralik toode või teenus ning keskkonnasõbralik tootmisprotsess. 

Keskkonnajuhtimine 

Võitja - Logistika Pluss OÜ 

Ettevõte ehitas uue energiasäästliku Nurmevälja logistikakeskuse, mis on varasemast energiasäästlikum, efektiivsem ja vastab standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemile ISO 14001:2004. Olulistele keskkonnaaspektidele (näiteks jäätmekäitlus ja elektrienergia tarbimine) pöörati tähelepanu juba hoone planeerimisel ja ehitamisel - energiatõhususe tagab küttesüsteem, mis võimaldab valida hetke soodsaima kütuse, 95% valgustusest hoones töötab liikumisanduritega, riiulivahed on jagatud kolmeks tsooniks, energiat toodetakse ise päikesepaneelidega taastuvenergia allikast jne.  
Päikesepaneeli süsteemist saadav energia on ligikaudu 10% Logistika Plussi vajadusest (aasta lõikes). Maksimaalse tootlikkuse juures katab päikesepaneelid ettevõtte vajaduse ligikaudu 99% ajavahemikul 11.00-14.00. Ettevõtte on loonud 2014. aastal üle 100 uue töökoha ja jagab oma energiasäästlikke tehnoloogilisi lahendusi huvigruppidele ja ühiskonnale. 

Kandideeris ka: 
TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus MEKTORY 
Viib kokku teadlased, üliõpilased ja ettevõtjad eesmärgiga leida uusi innovaatilisi ja keskkonnasäästlikke lahendusi  ning seeläbi viia teoreetiline teadmine praktilisele tasandile. Kesksel koha on ka erinevad Euroopa Liidu projektid, kus üheskoos otsitakse tulevikulahendusi nii looduskaitse kui ka kosmose valdkondades.  

Keskkonnasõbralik toode/teenus 

Võitja - OÜ Cityntel 

Cityntel on toonud turule uue põlvkonna targa tänavavalgustuse. Raadiosidel toimiv tänavavalgustus kombineerituna tänapäevaste LED-valgustitega annab kokkuhoidu kuni 80 protsenti elektrienergiast ning kuni 50 protsenti hoolduskuludest võrreldes seniste tänavavalgustuslahendustega. See saavutatakse valgustite hämardamisega vähese liiklusega öisel perioodil. Tänu oluliselt väiksemale energiatarbimisele väheneb vastavalt ka kasvuhoonegaaside emissioon ning vähendatud hooldusvajadusele ka hooldustöödega seotud transpordiliiklus. Lisaks vähendab valgustite hämardamine ka oluliselt valgusreostust. Kui teised turul olevad lahendused põhinevad kaugjuhtimisel, mille puhul saadetakse valgustile erinevaid käske, siis OÜ Citynteli lahenduses on kõik seaded salvestatud juba valgustikontrollerisse, tänu millele on ka tulemused ootuspärased. 

Tunnustuse pälvisid: 

OÜ Hepsor 

Sõpruse 157 arendusprojekt (Tallinnas) on teerajaja keskkonnasõbralikele büroohoonetele. Ehitatud maja on algusest peale kavandatud olema esimene keskkonnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutav büroomaja Eestis. Büroomaja on projekteeritud keskkonnasäästliku ja energiaefektiivsena. Esimest korda Eestis kasutatakse büroo- ja või avaliku hoone kütmiseks ainult maakütet energiavaiade näol. Lisaks kogutakse kokku ja kasutatakse ära vihmavesi, katusele on paigaldatud päikesepaneelid, üldpindadel on ainult LED valgustid, hoone on kaetud lehise laudisega ning kasutatud on päikesekaitse sirme ja ribisid vähendamaks hoone jahutuskulusid suvisel ajal. 

OÜ Rohekuller  

Rohekuller on keskkonnasäästlikku kullerteenust pakkuv väikeettevõte, kes pakub gaasi- ja elektriautodega postiveo teenust suurematele partneritele Omniva ja Express Post. Väga uuenduslik lähenemine on ka arendamisjärgus olev GPS-kanderaamat, mis tagab lühima distantsi sihtkohta. Seoses kasvava vajadusega logistikateenuste järgi on Rohekulleri eesmärk arendada rohelist transportteenust. Nende visiooniks on tööle panna oma pakiautomaatide võrgustik, kus kauba liigutamiseks kasutatakse ainult gaasi- ja elektriautosid.  

Tartu Keskkonnahariduse Keskus  

„Sünnipäev Tartu loodusmajas“ on uus keskkonnasõbralik teenus, kus piduliku sündmuse käigus pööratakse olulist tähelepanu peo keskkonnamõju vähendamisele, sünnipäevaliste keskkonnateadlikkuse tõstmisele ja keskkonnasõbralike käitumisharjumuste kujundamisele. Seda kõike tehakse mänguliselt looduse tundmaõppimise käigus ja osaliste käitumist suunates. Sünnipäev algab tutvustava retkega majas või pargis. Seejärel toimuvad tegevused, kus õpitakse tundma taimi ja loomi, tehakse katseid, meisterdatakse või istutatakse taimi. Keskkonnasõbralikule käitumisele aitab väga palju kaasa ka loodusmaja kui keskkond, sisekujundus ja infoesitlus (näitus Läbipaistev loodusmaja). 

Kandideerisid ka:  
Pikoprint OÜ  
Roheliselt toimiv raamatukirjastus, mis sündis 2014. aastal missioonitundest rikastada laste- ja noorteraamatute valikut, inspireerida lapsi lugema ja varakult iseseisvat lugemisharjumust kujundama. Ettevõte kasutab ainult keskkonna suhtes vastutustundlikku FSC sertifikaadiga paberit. 

NAPS SOLAR Estonia OÜ  
Ettevõte toodab päikesepaneele, sh valmistab pea kõiki paneelitüüpe, mis põhinevad kristallilisel ränil. Igapäevases töös juhindutakse keskkonnasäästlikkusest ja parimast võimalikust tehnoloogiast. Erilist tähelepanu pööratakse tootmisprotsessis tekkivate jäätmete vähendamisele ja oma toodete pakendamisele. 

Sarmant OÜ (Hilda Villa) 
Ajaloopärandit hoidev ning keskkonnateadlikult majandav majutusasutus, mis on tunnustatud ka Rohelise Võtme asutusena.  Kasutatakse loodussõbralike puhastus- ja hooldusvahendeid, efektiivseid elektrisüsteeme ja valgusteid. Esmatähtis on majapidamises kasutatavate kemikaalide, materjalide ja elektriseadmete kõrgetasemelistele keskkonnanõuetele vastavus. 

Saviukumaja OÜ  
Ettevõte arendab, toodab ja müüb savi- ja lubikrohve ning toorsavitelliseid Eesti ja välisturgudele. Propageerivad looduslike ehitusmaterjalide kasutamist traditsioonilistes ja modernsetes lahendustes  ning kaitsevad Lõuna-Eesti savihoonete pärandit. 

Eesti Energia AS 
OSAMAT pilootprojekti eesmärk on uurida ja välitingimustes katsetada Narva elektrijaamade põlevkivituha taaskasutust. Põlevkivituhka saab taaskasutada tee-ehituses ja suurte mahtude ning pindade mass-stabiliseerimisel tsemendi asendajana, mis omakorda annab märkimisväärse keskkonnahoiu ja majandusliku kasu.  

Eesti Pandipakend OÜ  
2014. aastal valmisid õppekomplektid, mis jagati 130 soovi avaldanud haridusasutusele. Õppekomplektid toetavad riiklikku õppekava, mille abil saavad õpetajad lastele koolis ise tutvustada pandipakendite taaskasutamise ja keskkonnahoiuga seonduvaid teemasid.  

OÜ Täpid  
Töötasid välja keskkonnasõbralik kandekoti – kohvipakikoti, mis on väga hea näide praktilisuse, ilu ja taaskasutuse sümbioosist. Kohvipakikoti kasutamine on hea viis propageerida taaskasutust uuel moel ning tõsta seeläbi inimeste teadlikkust prügi sorteerimisest ning taaskasutamise võimalustest. 

OÜ AGAL Kinnisvarad 
Rajasid Pärnumaale päikeseelektrijaama, mille aastane maksimaalne tootmisvõimsus on alla 200 000 kw/h. Rajatud ja kasutusele võetud 176,25 kW (705 päikesepaneeli) võimsusega päikeseelektri süsteem on senini Eesti suurim. 

OÜ Varmapartner 
WC-des asuvates pissuaarides ei ole vaja enam kasutada vett. EcoBugi kapsel sisaldab looduslikku bakterit, mis ei lase tekkida uriinikivil ja ebameeldival lõhnal. Uue tootega ei teki uriinikivi ega ka torude ummistusi. 

Puhas Eesti Loodus OÜ (Kaubamärk Sõsar) 
Sõsar toodab kodumaist looduskosmeetikat, mis on pärimusmeditsiinist inspireeritud ning valmistatud parimast Eesti toorainest. Ettevõte tõi turule turbamaski, mis sisaldab puhtast allikaveest valmistatud raudrohu destillaati. Kogu maski tootmisprotsess ei tekita keskkonnale kahjulikku prügi ega jääkaineid. Ka toote pakend on täielikult taaskasutatav.  

OÜ Sümbio  
OÜ Sümbio (Marjasoo Talu) kasvatab ahtalehiseid mustikaid ja jõhvikaid ammendatud freesturbaväljadel. Tehnoloogia võimaldab marju kasvatada täielikult mahemeetodil ja tagab hea saagikindluse. Lisaks on see hea viis maha jäetud freesturbaväljade rekultiveerimiseks  peatades pinnase ärauhtumist, turba lagunemist ning soodustades liigirikkust ja väärtuslikku elukeskkonda. 

OÜ Sense 
Ettevõte tegeleb passiivmajade projekteerimise ja ehitamisega. Sense juhtis Eesti esimese passiivmaja ehitust Põlvas. 2014. aasta suvel valmis Ülenurme valda Eesti teine sertifitseeritud passiivmaja, mis on esimene täielikult eestlaste projekteeritud ja toodetud sertifitseeritud passiivmaja Eestis. 

Keskkonnasõbralik protsess 

Võitja - Estonian Cell AS 

Ettevõte toodab reoveest biogaasi kasutades anaeroobset reovee puhastustehnoloogiat, mis  on eesrindlik tehnoloogia ja uuenduslik lahendus puitmassitehaste kõrval. Tegemist on Euroopa suurima anaeroobse puhastusprotsessiga ühildatud biogaasi tootmise reaktoriga ühes mahutis. Kõrge metaanisisaldusega biogaas kasutatakse täielikult ära puitmassi tootmises ning millega järgmisest aastast asendatakse oluline osa praegu sisse ostetavast maagaasist. Reoveepuhastus viiakse läbi hapnikuvabas ehk anaeroobses keskkonnas, mis ei vaja suures koguses elektrienergiat ega teki ka jääkmuda, erinevalt aeroobsest. Reaktoris kasutatakse spetsiaalset anaeroobset biograanulit, milles sisalduvad erinevat tüüpi bakterid lagundavad orgaanilist ainet etapiliselt lõpp-produktideks- CH4 ja CO2. Protsesside tulemusel tekib väärtuslik biogaas, mille keskmine metaanisisaldus on 75 %. Eestis on varasemalt kasutatud vaid väikesemahulisi lihtsamaid lahendusi. Ettevõtte on Eestis suurim biogaasi tootja. 

Tunnustus - Loodusvägi OÜ 

Mahe põllumajandusega tegelev väikeettevõte, kes töötas väljas ekspordistrateegia – “Made in Estonia - land of organic beauty”, millega väärindatakse Eesti toodet välisturgudel, arendatakse maapiirkondi ja ettevõtlust. Protsessil on kaks olulist tahku majanduslikus ja sotsiaalses sfääris: väärtustatakse Eesti puhast loodust, tuues uhkusega välja Eesti keskkonnahoidliku ja vastutustundliku ettevõtlussektori potentsiaali, innustades olemasolevaid ja uusi (väike)tootjaid keskkonnahoidlikku äri edendama Eestis ja välismaal. Valdkonna arendamise sotsiaalne tahk on aga maapiirkondade areng uute töökohtade ja väikeettevõtete loomise näol ning turu tervise- ja keskkonnateadlikkuse tõus. 

Eriauhind - OÜ Sümbio 

OÜ Sümbio (Marjasoo Talu) kasvatab ahtalehiseid mustikaid ja jõhvikaid ammendatud freesturbaväljadel. Tehnoloogia võimaldab marju kasvatada täielikult mahemeetodil ja tagab hea saagikindluse. Lisaks on see hea viis maha jäetud freesturbaväljade rekultiveerimiseks  peatades erosiooni ja turba lagunemist ning soodustab liigirikkust ja väärtuslikku elukeskkonda. 

Kandideerisid ka: 

Süvahavva Loodustalu OÜ  
Pereettevõte, kus väärindatakse maitse- ja ravimtaimi keskkonnasõbralikul ja jätkusuutlikul viisil. Ettevõte toob esile uuendusliku taimekuivatusprintsiibi: kohalikul, oma talu metsast varutud, metsakuival küttel töötav töökindel ja leebe soojusega töötav mahekuivati. 

Logistika Pluss OÜ  
Ettevõte ehitas uue energiasäästliku Nurmevälja logistikakeskuse, mis on varasemast energiasäästlikum, efektiivsem ja vastab standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemile.  Olulistele keskkonnaaspektidele (nt jäätmekäitlus ja elektrienergia tarbimine) pöörati tähelepanu juba hoone planeerimisel ja ehitamisel. 

Viru Keemia Grupp AS 
Ettevõte panustab komplitseeritud tootmisahelas loodusressursside väärtustamisse puhtama õhu nimel. Kasutusele on võetud väävlipüüdesüsteem ja ehitatud lubjatehas, mis toodab NID süsteemi funktsioneerimiseks vajalikku sorbenti põlevkivi kaevandamisel tekkivast materjalist. 

2015. aasta konkursile esitati 14 kandidaati 13 erineva asutuse poolt. 

Konkursi üldvõidu pälvis: Baltic Fibres OÜ 

Keskkonnajuhtimise kategoorias pälvis võidu: Baltic Fibres OÜ 

Firma on kõrge kvaliteediga ja keskkonnahoidlike vooditarvete tootja Eestis. Ettevõte omab mitmeid rahvusvahelisi sertifikaate, mis annavad kinnitust Baltic Fibres tootmise ja toodete kvaliteedi ning keskkonnahoiu osas. Ringmajanduse põhimõtetel, keskkonnahoiul ning sotsiaalsel vastutusel põhinev tootmis ja tarneahela juhtimine on aidanud ettevõttel pidevalt parandada majandustulemusi ja konkurentsivõimet ning samas vähendada oluliselt oma tegevustest tulenevat keskkonnamõju. Et tagada keskkonnategevuse tulemuslikkuse ja mõõdikute seiramise pidev ja ajakohane ülevaade, viiakse tootmisprotsessi oluliste parameetrite/aspektide kontrolli läbi elektrooniliselt, sisestades tulemused kohapeal tahvelarvutisse. See annab võimaluse pidevalt jälgida ettevõtte tootmisprotsesside efektiivsust ja keskkonnategevuse tulemuslikkust.  

Tunnustati: 

  • Ensto Ensek AS - eesmärgiks on saada oma tootevaldkonnas kõige keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks kliendile. Järjepideva parendamise tagamiseks koostatakse iga aasta alguses keskkonnajuhtimiskava. 2015 aasta juhtimiskava kaks olulist projekti olid Health, Safety and Environment WarRoom (HSE WR) juurutamine ja Ensto Jäätmejaama rajamine. HSE WR on tööriist, mis aitab registreerida potentsiaalset ohtu ja juba juhtunud õnnetusi ning teostatud parendustegevusi, mis ennetavad taoliste olukordade kordumist. Ensto Jäätmejaama projekti eesmärgiks on tõsta töötajate teadlikkust jäätmekäitluse valdkonnas ja suurendada liigiti kogutud jäätmete ringlusesse jõudmist. Muutes liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalikult mugavaks suurendame tõenäosust, et inimesed koguvad kodus jäätmeid eraldi ja suunavad need tagasi ringlusesse. 

Osales ka: 

  • Eesti Energia AS Iru Elektrijaam - rakendab säästva arengu põhimõtteid energiasüsteemi igapäevatöös, vähendab energia tootmise keskkonnamõjusid ning pidurdab hinnatõusu keskkonnakulutuste ennetamise teel.  Iru EJ on rakendanud integreeritud juhtimissüsteemi, mis hõlmab endas  kvaliteedi-, keskkonna-, töötervishoiu ja tööohutuse. Juhtimissüsteemid on suunatud ennetavale tegevusele mitte aga tagajärgede likvideerimisele. Uuendusena saab välja tuua Iru Elektrijaama jäätmeenergiaploki, mis suudab aastas energiaks muundada kuni 250000 t segaolmejäätmeid, kokku tekib Eestis aastaga ligikaudu 300000 t segaolmejäätmeid. Iru jäätmeenergiaploki valmimine muutis Eesti jäätmekäitlust tervikuna ning lõppes segaolmejäätmete massiline ladestamine prügilatesse. 

Keskkonnasõbraliku toote/teenuse kategoorias pälvis võidu: AU Energiateenus OÜ 

Ettevõtte eesmärgiks on vähendada äri-, tootmis-, riigi- ning kohalike omavalitsuste hoonete CO2 heiteid ning kulutusi energiale ja seeläbi tõsta Eesti ettevõtet konkursentsivõimet. Oma tegevusega soovitakse anda arvestatav panus Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Organisatsiooni meeskond koosneb kõrgelt kvalifitseeritud personalist, kellel on hoonete erinevate süsteemidega kogemusi juba kuni 25 aastat. Tänaseks on ettevõte kaardistanud kokku üle 150 hoone, millest ca 30-s on kavandatud energiatõhususmeetmed ellu viidud. Oma klientide hoonetes oleme CO2 heiteid vähendanud ca 12 000 tonni võrra ning energiat kokku hoidnud ca 1 700 000 EUR eest. 

Tunnustati: 

  • MTÜ Uuskasutus - sotsiaalse ettevõtte, Uuskasutuskeskuse eesmärk on saata kasutuskõlblikud asjad ringlusesse ja teha uus-ja taaskasutamine kõikidele Eesti inimestele lihtsasti kättesaadavaks ja igapäevaseks. Uuskasutuskeskus, juriidilise nimega MTÜ Uuskasutus, on suurim Eestis tarbitud kasutatud asjade koguja ja ringlusesse saatja siinsamas kohapeal. Eelmisel aastal  andis Uuskasutuskeskus uue elu ja päästis prügilasse sattumast ligi 500 tonnil kasutatud esemetel. 

  • OÜ ArborEst - aitab oma tegevusega kaasa puhtama ja turvalisema keskkonna loomisele. Puude õige ja õigeaegne hooldus hoiab ära õnnetusjuhtumid ning tagab puudele märgatavalt pikema eluea ning inimestele rohelisema keskkonna. ArborEst on püüdnud muuta üleüldist suhtumist puudesse ühiskonnas ja igal võimalikul juhul tutvustanud õiget ja tänapäevast puuhooldust. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) projekti toetuse abil soetati 3D impulsstomograafi. Tänu seadmele saab hinnata puu olukorda seestpoolt ja päästa puid asjatust raiest või vastupidi, likvideerida kiirelt seest mädanikuga ja ümbritsevale ohtlik puu. 

Osalesid ka:  

  • Kompaktfilter OÜ - on teadmuspõhine keskkonnatehnoloogia- ja ökotehnoloogia ettevõte, mis tegeleb projekteerimise ja ehitusega vee- ja kanalisatsiooni vallas. Nad on tõstnud pinnasfiltritel põhinevate reoveepuhastite kasutuskõlblikkust ja nüüd saab neid edukalt rakendada mitu korda suurema reostuskoormusega objektidel kui varem. Seoses sellega on pinnasfilter muutunud atraktiivseks tüüpilise Eesti väikeasula puhastina. Puhastis keskse tähtsusega reovee aeratsiooni protsess vertikaalvoolulistes pinnasfiltrites on kordades efektiivsem võrreldes varem kasutusel olnutega. 

  • Mayer Industries AS -  on kogu oma tegevusaja tootnud tarbekeemiatooteid. Põhiliseks toodanguks on pulbrillised ning vedelad pesemis- ja puhastusvahendid. Ettevõtte soov on toota keskkonda säästvaid ning toimelt efektiivseid, kuid inimestele ja keskkonnale võimalikult ohutuid pesupesemis- ja puhastusvahendeid. Ettevõtte viis aastal 2015 enamus toodetavad pesupulbrid ja –geelid vastavusse EL ökomärgise nõuetega ning omandas vastava sertifikaadi. Selleks vahetati välja ohtlikumad toorained vähemohtlike vastu, vähendati kemikaalide hulka pesukorra kohta ning vähendati pakendite kaale. Peale Mayeri on  Euroopa Komisjoni andmebaasi alusel Euroopas 7 tootjat, kelle pesupesemisvahenditele on EL ökomärgis omistatud ning kellest Mayeril on kõige laiem vastav tooteportfell. 

  • Ensto Ensek AS - eesmärgiks on saada oma tootevaldkonnas kõige keskkonnasõbralikumaks alternatiiviks kliendile. Järjepideva parendamise tagamiseks koostatakse iga aasta alguses keskkonnajuhtimiskava. 2015 aasta juhtimiskava kaks olulist projekti olid Health, Safety and Environment WarRoom (HSE WR) juurutamine ja Ensto Jäätmejaama rajamine. HSE WR on tööriist, mis aitab registreerida potentsiaalset ohtu ja juba juhtunud õnnetusi ning teostatud parendustegevusi, mis ennetavad taoliste olukordade kordumist. Ensto Jäätmejaama projekti eesmärgiks on tõsta töötajate teadlikkust jäätmekäitluse valdkonnas ja suurendada liigiti kogutud jäätmete ringlusesse jõudmist. Muutes liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalikult mugavaks suurendame tõenäosust, et inimesed koguvad kodus jäätmeid eraldi ja suunavad need tagasi ringlusesse. 

Keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi kategoorias pälvis võidu: Kunda Nordic Tsement AS 

Ettevõtte peamine tegevusala on klinkri ja erinevat liiki tsementide tootmine, lisaks pakub ettevõte sadamateenuseid ning toodab lubjakivikillustikku. Ettevõte võtab sotsiaalse vastutuse inimeste ees ja panustab keskkonnahoidu. Kunda Nordic Tsement püüdleb oma tegevuses võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje jätmise poole. Jahutusvee ringlussüsteemi välja töötamine on  üks sammudest keskkonnasäästliku tootmise poole, mis vähendab oluliselt tarbitava vee kogust ning veereostuse riski. 

Osalised ka: 

  • Otepää Lihatööstus Edgar OÜ -  on lokaalse tooraine kasutamise tõttu väikse ökoloogilise jalajäljega ettevõte, mis annab tööd maapiirkonnas elavatele inimestele, elavdades seeläbi ka regionaalset arengut. Ettevõtte reovesi puhastatakse Tartu Ülikooli spin-off ettevõtte Kompaktfilter OÜ poolt väljatöötatud talvekindlas pinnasfiltritel põhinevas puhastis, mis kasutab kokkuhoidlikult ettevõttest väljuva reovee soojust. Meetod on uudne, koostöö teadlastega jätkub. 

  • Viru Keemia Grupp AS -  võttis kasutusele maavara maksimaalset efektiivse ärakasutamise ja keskkonnajalajälje minimeerimise tehnoloogia – Petroter. Tegemist on tehnoloogilise läbimurdelise lahendusega, mida on võimalik kasutada põlevkivi- ja energeetikavaldkonnas. Ühtlasi annab ettevõte eeskuju põlevkivitööstuse arendusprojektide kiirel käivitamisel ja stabiilsel tööl, investeeringute ja energiaefektiivsuse realiseerimisel. Petroter projektiga jälgitakse tootmistehnikat, väärtustatakse põlevkivi orgaanilist ja mineraalset potentsiaali ning säästetakse loodusressursse. Lisaks tänu energiaefektiivsuse tõusule alandatakse CO2 jalajälge. 

  • Lingalaid OÜ - ettevõte on Eesti Veeteede Ameti poolt tunnustatud väikelaevade ehitaja ja katsetaja. Lingalaid OÜ on Eestis tegutsevatest väikelaevatootjatest esimesena rakendanud tootmishoones vajaliku sisekliima saavutamiseks ventilatsiooni- ja maasoojuskütte kombineeritud süsteemi. Tehtud investeeringud on lisaks senise tootmistegevuse kuluefektiivsuse parandamisele võimaldanud haarata uusi tootegruppe ning turge, mõjutades seega ettevõtte üleüldist jätkusuutlikust. 

  • Torma Vallavalitsus -  on olnud eeskujulik keskkonnaalaste projektide elluviija. Viimasena on nad  2015. aastal kaasajastanud Torma lasteaia ja valla munitsipaalmaja katlasüsteemid, kasutavad taasuvenergiat  ja rajanud uue LED – lampidega tänavavalgustusliini. Katlasüsteemid töötavad automaatsüsteemselt, hooned on soojad, heitkogused minimaalsed ja kulud optimeeritud.  

Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte konkursi rahvahääletuse lemmik on pakendivaba toidupood Paljas Pala. 

AASTA KESKKONNASÕBRALIKU ETTEVÕTTE 2016 ÜLDVÕITJA ON: 

Starship Technologies OÜ 

Üks transporditeenuste turul enim keskkonda saastav ja ressursse ebaefektiivselt kasutav teenus on nn "viimase kilomeetri transport". Seda silmas pidades arendas Starship välja järgmise põlvkonna tehnoloogilise lahenduse, mis toob logistikasse uue ohutu, keskkonnasõbraliku ja pool-autonoomselt tegutseva kullerroboti. Robotid ei kasuta liikumiseks kütust (heited õhku, vette, maismaale puuduvad), ei tekita müra - on loodussõbralikud. Robotid on uuenduslikud, innovaatilised ja nende tootmiseks kasutatakse oluliselt vähem loodusressursse ja energiat. Robot saab kauba viia uksest ukseni, see navigeerib liikluses (ainult kõnniteedel) ohutumalt kui suured sõidukid ja pakk toimetatakse sihtkohta lühema ooteajaga. Robot ei tooda jäätmeid. Kliendini toimetatud saadetiste pakendid on võimalik saata taaskasutusse - kui klient on saanud oma paki kätte, siis on tal võimalus saata toote pakend ümberkäitlusesse. Andmevahetus kliendiga on paberivaba (pole vaja välja printida pakkelehti, saatelehti, arveid). Tänu robotile on jätkusuutlikud ka väiksemad kohalikud ettevõtted, kes ei suudaks oma toodet suuremate kullerfirmade kuluga kohale toimetada, sest autonoomse kuller-roboti teenuse hind saab olema kättesaadav kõigile, moodustades murdosa traditsioonilise kullerteenuse kuludest. Starshipi autonoomselt kullerrobotid hakkavad kasutama tsentraalseid keskusplatvorme, mis teenindavad kohalikke piirkondi ja kliendil on võimalus nutitelefoni abil valida endale saadetise saabumisaeg. Energia- ja keskkonnasääst, mida selliselt planeeritud logistika annab, on peadpööritav - auto abil tehtud ostlemisretkede asemel robotkullerite kasutamine aitaks viimati läbiviidud uuringute abil vähendada kohati kuni energiakulu ja CO2 heidet kümneid kordi.   

Pilt, millel on kujutatud inimene, rõivad, jalatsid, ehitis

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud õues, inimene, rõivad, puu

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

KESKKONNAJUHTIMISE KATEGOORIA 

Kategooria võitja on: 

Ensto Ensek AS 

Vähendamaks ettevõtte kontoritest tulenevat keskkonnamõju ja suurendamaks töötajate ja koostööpartnerite keskkonnaalast teadlikkust, töötasid koostöös Ensto Eesti ja Soome kolleegid välja Ensto Green Office kontseptsiooni. Ensto Green Office on osa Ensto keskkonnajuhtimissüsteemist (ISO14001) ning sisaldab endas kõiki tavalisi juhtimissüsteemi elemente. Juurutamine algab Green Office meeskonna loomisega. Meeskonnatöös osalemine on vabatahtlik ning oodatud on kõik töötajad, kes soovivad kaasa aidata keskkonnasõbralikuma töökeskkonna loomisele. Meeskond koostab parendustegevustega keskkonnaprogrammi ning on vastutav selle teostamise eest. Tulemuslikkuse saavutamiseks panustatakse keskkonda kõige enam mõjutatavatesse valdkondadesse, keskendudes materjalide kasutamise optimeerimisele, elektrienergia säästlikule tarbimisele ja jäätmete taaskasutamisele. Strateegia keskmes on säästev areng, et tagada pidev parendus ja innovaatilisus. 

Tulemuslikkust parandatakse läbi koolituste, järelevalve, auditeerimise ning juhtimissüsteemi ülevaatuse. Pilootprojektiks on Ensto Ensek AS Keila tehas, kus juurutamisega alustati 2016. aasta mais, novembris alustati juurutamisega Tallinna tehases. Mõlemas tehases on loodud Green Office meeskond, kes parendavad meie töökeskkonda. Eesmärgiks on juurutada Ensto Green Office kõigis Ensto kontorites üle maailma. 

  

Pilt, millel on kujutatud tekst, Font, logo, Graafika

Kirjeldus on genereeritud automaatselt     Pilt, millel on kujutatud tekst, Font, Graafika, graafiline disain

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud rõivad, inimene, naeratus, sein

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

KESKKONNASÕBRALIKU TOOTE/TEENUSE KATEGOORIA 

Kategooria võitja on: 

Starship Technologies OÜ 

Üks transporditeenuste turul enim keskkonda saastav ja ressursse ebaefektiivselt kasutav teenus on nn "viimase kilomeetri transport". Seda silmas pidades arendas Starship välja järgmise põlvkonna tehnoloogilise lahenduse, mis toob logistikasse uue ohutu, keskkonnasõbraliku ja pool-autonoomselt tegutseva kullerroboti. Robotid ei kasuta liikumiseks kütust (heited õhku, vette, maismaale puuduvad), ei tekita müra - on loodussõbralikud. Robotid on uuenduslikud, innovaatilised ja nende tootmiseks kasutatakse oluliselt vähem loodusressursse ja energiat. Robot saab kauba viia uksest ukseni, see navigeerib liikluses (ainult kõnniteedel) ohutumalt kui suured sõidukid ja pakk toimetatakse sihtkohta lühema ooteajaga. Robot ei tooda jäätmeid. Kliendini toimetatud saadetiste pakendid on võimalik saata taaskasutusse - kui klient on saanud oma paki kätte, siis on tal võimalus saata toote pakend ümberkäitlusesse. Andmevahetus kliendiga on paberivaba (pole vaja välja printida pakkelehti, saatelehti, arveid). Tänu robotile on jätkusuutlikud ka väiksemad kohalikud ettevõtted, kes ei suudaks oma toodet suuremate kullerfirmade kuluga kohale toimetada, sest autonoomse kuller-roboti teenuse hind saab olema kättesaadav kõigile, moodustades murdosa traditsioonilise kullerteenuse kuludest. Starshipi autonoomselt kullerrobotid hakkavad kasutama tsentraalseid keskusplatvorme, mis teenindavad kohalikke piirkondi ja kliendil on võimalus nutitelefoni abil valida endale saadetise saabumisaeg. Energia- ja keskkonnasääst, mida selliselt planeeritud logistika annab, on peadpööritav - auto abil tehtud ostlemisretkede asemel robotkullerite kasutamine aitaks viimati läbiviidud uuringute abil vähendada kohati kuni energiakulu ja CO2 heidet kümneid kordi. 

  

Pilt, millel on kujutatud inimene, rõivad, jalatsid, ehitis

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud õues, inimene, rõivad, puu

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

Kategoorias tunnustati ka: 

OÜ Nordic Botanical 

Ettevõte viib Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogiaalase pädevuse praktilisse looduskaitsesse, maastikukujundusse ja soovi korral igaühe õuele. Ettevõte koostab elurikkust väärtustavaid maastikuhoolduskavasid ja abistab maastikuarhitekte loodussõbralikus aia- ja linnakujunduses. Ettevõtte omapära seisneb selles, et minnakse oma tegevustes kavadest ja plaanidest kaugemale organiseerides praktilisi looduskaitsetöid ja kogudes looduslikelt niitudelt liigirikkaid seemnesegusid. Looduslikke seemnesegusid saab kasutada niiduhaljastuse loomises nii silmailuks, põllumajanduses kasulike tolmeldavate putukate elukeskkonnaks, kui ka endiste põllumaade ja karjääride tagastamisel looduskeskkonnale. Tulenevalt tehnika mobiilsusest, ollakse võimelised seemnete kogumise teenust pakkuma ka väljaspool Eestit. Nordic Botanical poolt pakutavad teenused võimaldavad Eesti looduskaitset tutvustada ka väljaspool riigipiire ning näidata, et elurikkust väärtustavasse keskkonda võib panustada ka erasektor. 

  

Pilt, millel on kujutatud õues, muru, maapind, tekst

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud segu, maapind

Kirjeldus on genereeritud automaatselt  

Pilt, millel on kujutatud õues, taevas, ratas, muru

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud muru, õues, puu, sõiduk

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

Pakendivaba toidupood Paljas Pala 

Fanner OÜ asutas 2016. aasta maikuus Eesti ja Baltikumi esimese pakendivaba toidupoe Paljas Pala. Turul olevatest poodidest saab välja tuua peamise erinevuse - kõik kaubad, mida kliendid osta soovivad, saavad nad osta oma anumatesse/pakenditesse ja kaalu järgi. See vähendab märkimisväärselt ühekordsete pakendite ja jäätmete tekkimist kodustes tingimustes ning toiduainete ületarbimist ja ära viskamist. Inimestel on võimalus osta toitu just endale vajaminev kogus. Poe sisustuse ehitamisel on kasutatud 95% taaskasutatud elementidest, alates euroalustest mööbli kuni tehnikani. Kuna hetkel on tegemist pisikese poega siis jäätmete teke pole märkimisväärne. Poole aasta jooksul on tekkinud kile ja plastik prügi ligikaudu 10 kg. Papp ja paber pakendeid on rohkem tekkinud, kuid palju kaste on läinud taaskasutusse tagasi. Kogu prügi sorteeritakse ja viiakse kogumispunktidesse. Pood püüab ka tootjaid mõtlema suunata ning tellib kauba pigem alternatiivses pakendis, mitte kiles ja plastikus. Klientidele pole siiani kaasa müüdud ühtegi kiles ega ühekordses pakendis toodet. 

  

Pilt, millel on kujutatud Graafika, lõikepildid, logo, joonisfilm

Kirjeldus on genereeritud automaatselt  Pilt, millel on kujutatud toas, põrand, sein, sisekujundus

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

Epokate OÜ 

Ettevõte valmistab alates 2005. aastast kahekomponendilisi epoksüvaik põrandakattematerjale. Epoksüvaik materjalid koosnevad valdavalt epoksüvaigust ja kõvendiks olevast amiinist. Lisaks kasutatakse koostisosadeks mitmeid kemikaale, mis annavad toodetele erinevaid omadusi. Üks lisaainetest on 4-Nonüülfenool, mis on olnud lahusteid mittesisaldavates kahekomponendilistes epoksüvaik põrandakattematerjalides pikka aega laialt kasutatav materjali omadusi parandav komponent. Kümmekond aastat tagasi leiti, et nonüülfenool on inimese nahaga kokkupuutel hormoonsüsteemi kahjustava toimega ja ta lisati prioriteetsete ohtlike ainete nimistusse. Epokate ei soovinud olla ettevõte, kelle tegevuse käigus võib kahjustuda keskkond või inimesed, kes nende tooteid kasutavad ja paigaldavad, millest tulenevalt tegi ettevõte mitmeid uuringuid ja sadu katsetusi ning käesoleva aasta suvest alates Epokate OÜ oma toodetes nonüülfenooli ei kasuta. 

2016. aasta kevadest alates toodab Epokate põrandakattevaikusid uute retseptide alusel, mis ei sisalda enam ohtliku ainet 4-nonüülfenool. Uute toodete katsetusteks sõlmis Epokate OÜ 2015 aasta lõpus järelvalvet teostava ettevõttega Bureau Veritas Eesti OÜ lepingu, selgitamaks välja Epokate OÜ toodete vastavuse Euroopas kehtivatele põrandakattematerjalidele kehtestatud standardite nõuetele. Kõik uute retseptide alusel teostatud katsetused vastasid standardites esitatud nõuetele. Ettevõte on võtnud sihiks töötada välja veelgi keskkonnasõbralikumaid tooteid. Järgnevate aastate jooksul püüame välja arendada bensüülalkoholi vabad krundid ja lakid ning tegeleda nende tootmisse viimisega. Selle saavutamiseks tehakse koostööd Balti Keskkonnafoorumiga projektis LIFE/Fit for Reach, et nelja aasta jooksul võiks ettevõte toota ilma lenduvate orgaaniliste ühenditeta (VOC=0) epoksüvaik põrandakatteid. 

Epokate OÜ tootmise ja kemikaalide kasutuse kvaliteedi- ning keskkonnajuhtimissüsteemid on kontrollitud ja sertifitseeritud ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 standarditele alusel. 

  

Pilt, millel on kujutatud tekst, kaas, Toidu säilitusmahutid, silinder

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud tekst, Toidu säilitusmahutid, kaas, Lahus

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

AS Estko 

2016. aastast on AS Estko esimene ettevõte, kes omab peaaegu kõikides puhastusvahendite tooterühmades EL ökomärgisega (EL Lilleke) tooteid (sealjuures kosmeetika osas on seep hetkel taotlusprotsessis). Võrreldes eelnenud toodetega on ettevõte arendanud keskkonnasõbralikumad tooted, kasutades keskkonnasõbralikumaid tooraineid ja vähendades või võimalusel loobudes inimese tervisele ning ümbritsevale keskkonnale ohtlike ainete kasutamisest. Näiteks fosfaadivabad pesuained ning ka täielikult fosforivabad pesuained. Kontsentreeritud toodete valmistamine aitab vähendada tekkivaid jäätmeid taara osas, võimalusel taara korduvkasutamine, topeltpakendamise vältimine. Ettevõte on juurutanud integreeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi, mille üks osa on ISO 14001 – keskkonnajuhtimissüsteem. Estko poliitika näeb ette, et nad arvestavad ja analüüsivad pidevalt klientide soove, nõudmisi, ettepanekuid ja vajadusi, eesmärgiga vastata klientide ootustele ja võimalusel neid ka ületada – soov kodumaiste EL ökomärgisega toodete osas on alguse saanud klientide vajadustest. Ettevõte lõi „EL Lillekese“ märgiga toodete arendamisel alternatiivse, asjakohase valiku iga inimese/ettevõtte jaoks ja selle tulemusena ka kogu ühiskonna jaoks tervikuna, see valik on suunatud puhtama keskkonna tekkimisele ja hoidmisele. Estko soovib, et tarbija poolt kasutatav toode saastaks keskkonda minimaalselt. 

Pilt, millel on kujutatud tekst, Font, Graafika, logo

Kirjeldus on genereeritud automaatselt   Pildiotsingu estko ökomärgis tulemus 

KESKKONNASÕBRALIKU TOOTMISPROTSESSI KATEGOORIA 

Kategooria võitja on: 

Lennuliiklusteeninduse AS 

FRA  projekti eesmärgiks on Euroopa õhuruumi kasutamise efektiivsuse suurendamine. Piltlikult saab seda võrrelda maanteeliiklusega selliselt, et kahe punkti vaheline kiirtee ei tarvitse olla parim lahendus sõitjale. Kes soovib ilusaid vaateid, kes soodsat ilma, kes kiiremat kohale jõudmist (nt suviste teeremontide vältimiseks saab kasutada alternatiivseid võimalusi, et saaks kohale kiiremini ja mugavamalt). Õhusõidukite käitajatel on avaramad võimalused optimeerida oma lennuplaane/ lennuprofiile kuluefektiivsuse parandamiseks, võttes arvesse järgmisi muutujaid: teekonna pikkus ja selle läbimiseks kulunud aeg, kütuse kulu ja hind; navigatsioonitasud; ilmastikutingimused, õhuruumipiirangud. Mida suurem FRA (Free Routing Airspace – vabalt planeeritavate marsruutidega õhuruum) ala, seda avaramad on optimeerimise võimalused ja seda suurem tõenäosus, et operaator vaba planeerimise võimalust kasutab. Prognoositavalt puudutab muudatus NEFAB alal aastal 2022 ligikaudu 1,75 miljonit lendu, kokkuhoitud lennutee kogupikkus on eeldatavalt 3,2 miljonit km, kokkuhoitud lennuaeg on ligikaudu 5000 lennutundi ja kokkuhoitud kütusekogus on ligikaudu 10 tuhat tonni, maksumusega ligikaudu 7 M€. FRA kontseptsiooni eesmärk on: pakkuda operatsioonilist, keskkondlikku ja kulude säästu; parandada ka lennuplaani ja lennatud trajektoori kokkulangevust, mis omakorda suurendab lennu kulgemise prognoositavust. 

Pilt, millel on kujutatud tekst, kuvatõmmis, Font, logo

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud origami

Kirjeldus on genereeritud automaatselt ja see peaks olema võrdlemisi sobiv 

  

KANDIDAADID 

AS Eskaro 

Ettevõte tegeleb värvide, lakkide ja teiste viimistlusmaterjalide tootmisega, kes kuulub alates 2008. aastast rahvusvahelisse gruppi Eskaro Group AB. Säästva arengu, ringmajanduse ja ressursitõhususe põhimõtetel, keskkonnahoiul ning sotsiaalsel vastutusel põhinev tootmissüsteemi omav ettevõte on järjepidevalt teinud tööd, et oluliselt vähendada oma tegevustest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Tegutsevad sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena,  koheldes oma töötajaid, kliente, huvigruppe võrdväärselt ja õiglaselt. Keskkonnaeesmärkide saavutamist seiratakse indikaatorite abiga. Järjepidevalt tegeletakse toodete ja teenuste kvaliteedi parendamisega, edasi arendamisega, et pakkuda klientidele keskkonnahoidlikke ja inimsõbralikke tooteid. Et tagada kvaliteetne toodang omab ettevõte selle aasta märtsist integreeritud kvaliteedi-, keskkonna- ning tööohutuse ja töötervishoiu juhtimissüsteemi (ISO 9001:2008; ISO 14001:2015 ja OHSAS 18001:2007). Visioon on saada üheks juhtivaks keskkonnasäästlike ja kasutajasõbralike värvide ning muude viimistlusmaterjalide tootjaks Põhja- ja Ida-Euroopas. 

  

Pilt, millel on kujutatud inimene, ladu, rõivad, tekst

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud taevas, õues, ehitis, Ärihoone

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

Pilt, millel on kujutatud tekst, Font, logo, Graafika

Kirjeldus on genereeritud automaatselt

Ensto Ensek AS 

Vähendamaks ettevõtte kontoritest tulenevat keskkonnamõju ja suurendamaks töötajate ja koostööpartnerite keskkonnaalast teadlikkust, töötasid koostöös Ensto Eesti ja Soome kolleegid välja Ensto Green Office kontseptsiooni. Ensto Green Office on osa Ensto keskkonnajuhtimissüsteemist (ISO14001) ning sisaldab endas kõiki tavalisi juhtimissüsteemi elemente. Juurutamine algab Green Office meeskonna loomisega. Meeskonnatöös osalemine on vabatahtlik ning oodatud on kõik töötajad, kes soovivad kaasa aidata keskkonnasõbralikuma töökeskkonna loomisele. Meeskond koostab parendustegevustega keskkonnaprogrammi ning on vastutav selle teostamise eest. Tulemuslikkuse saavutamiseks panustatakse keskkonda kõige enam mõjutatavatesse valdkondadesse, keskendudes materjalide kasutamise optimeerimisele, elektrienergia säästlikule tarbimisele ja jäätmete taaskasutamisele. Strateegia keskmes on säästev areng, et tagada pidev parendus ja innovaatilisus. 

Tulemuslikkust parandatakse läbi koolituste, järelevalve, auditeerimise ning juhtimissüsteemi ülevaatuse. Pilootprojektiks on Ensto Ensek AS Keila tehas, kus juurutamisega alustati 2016. aasta mais, novembris alustati juurutamisega Tallinna tehases. Mõlemas tehases on loodud Green Office meeskond, kes parendavad meie töökeskkonda. Eesmärgiks on juurutada Ensto Green Office kõigis Ensto kontorites üle maailma. 

  

Pilt, millel on kujutatud tekst, Font, logo, Graafika

Kirjeldus on genereeritud automaatselt     Pilt, millel on kujutatud tekst, Font, Graafika, graafiline disain

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud rõivad, inimene, naeratus, sein

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

Tallinna Sotsiaaltöö Keskus 

Alates 2014. aastast tegeletakse Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses projektiga „Mina töötan“, mille raames valmistatakse kasutatud reklaamplakatitest taaskasutatavaid paberpakendeid. Läbi paberkottide valmistamise kujundatakse klientide (koduta inimesed) tööharjumust ning kasvatatakse ja arendatakse nende vastutus- ning kohusetunnet, kaasklientide ja töötajatega arvestamise- ning suhtlemise oskust.  

Läbi projekti on sellel aastal propageeritud Eesti ühiskonnas rohelist mõtteviisi ja materjalide taaskasutamist, teavitatud ühiskonda koduta inimeste teemast ning pakutud lisaväärtust Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse klientidele. 2014. aastal valmistati 21 062, 2015. aastal 18 574 ja 2016. aasta kümne kuuga 16 530 paberpakendit. 25. novembri seisuga on huvilistele jaotatud 12 910 paberpakendit. Sellel aastal on jaotatud paberpakendeid nt Tallinna Käsitöömess MTÜ-le, Keskkonnaametile, SA Eesti Vabaõhumuuseumile, Eesti Näituste AS-le, Stockmann AS-le, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidule, Sotsiaalministeeriumile, Eesti Toiduainetetööstuse Liidule. 

  

Pilt, millel on kujutatud tekst, toas, pood

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud tekst, limonaad, mees, Inimese habe

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

Starship Technologies OÜ 

Üks transporditeenuste turul enim keskkonda saastav ja ressursse ebaefektiivselt kasutav teenus on nn "viimase kilomeetri transport". Seda silmas pidades arendas Starship välja järgmise põlvkonna tehnoloogilise lahenduse, mis toob logistikasse uue ohutu, keskkonnasõbraliku ja pool-autonoomselt tegutseva kullerroboti. Robotid ei kasuta liikumiseks kütust (heited õhku, vette, maismaale puuduvad), ei tekita müra - on loodussõbralikud. Robotid on uuenduslikud, innovaatilised ja nende tootmiseks kasutatakse oluliselt vähem loodusressursse ja energiat. Robot saab kauba viia uksest ukseni, see navigeerib liikluses (ainult kõnniteedel) ohutumalt kui suured sõidukid ja pakk toimetatakse sihtkohta lühema ooteajaga. Robot ei tooda jäätmeid. Kliendini toimetatud saadetiste pakendid on võimalik saata taaskasutusse - kui klient on saanud oma paki kätte, siis on tal võimalus saata toote pakend ümberkäitlusesse. Andmevahetus kliendiga on paberivaba (pole vaja välja printida pakkelehti, saatelehti, arveid). Tänu robotile on jätkusuutlikud ka väiksemad kohalikud ettevõtted, kes ei suudaks oma toodet suuremate kullerfirmade kuluga kohale toimetada, sest autonoomse kuller-roboti teenuse hind saab olema kättesaadav kõigile, moodustades murdosa traditsioonilise kullerteenuse kuludest. Starshipi autonoomselt kullerrobotid hakkavad kasutama tsentraalseid keskusplatvorme, mis teenindavad kohalikke piirkondi ja kliendil on võimalus nutitelefoni abil valida endale saadetise saabumisaeg. Energia- ja keskkonnasääst, mida selliselt planeeritud logistika annab, on peadpööritav - auto abil tehtud ostlemisretkede asemel robotkullerite kasutamine aitaks viimati läbiviidud uuringute abil vähendada kohati kuni energiakulu ja CO2 heidet kümneid kordi. 

  

Pilt, millel on kujutatud inimene, rõivad, jalatsid, ehitis

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud õues, inimene, rõivad, puu

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

Mulieres OÜ 

Ettevõte on kodumaine tootja, kelle looduslike koostisosadega üldpuhastusvahendite ja pesugeelide valmistamiseks on kasutatud oliiviõliseepi ning mida lõhnastatakse kvaliteetsete eeterlike õlidega. Mulieres on loonud tootesarja teadlikule tarbijale, kes kasutavad ainult looduslike koostisosadega ja allergiavabu tooteid, mis on heade puhastusomadustega ja ohutud nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. Ettevõte on liitunud pakendirevolutsiooniga, kasutades öko-pakendeid, mis on valmistatud ümbertöödeldud paberist ning sisaldavad 70% vähem plastikut. Mulieres pesugeeli „Roosiaed“ sai „Natural and Organic Scandinavia 2016„ messil „Best New Eco/Natural Living Product" tunnustuse. Mulieres pesugeelide ja üldpuhastusvahendite sari on elustiili toode, mis muudab inimeste tarbimisharjumusi ja on sotsiaalselt vastutustundlik. Ettevõtte tegevus panustab elurikkuse kaitsesse, jätkusuutlikku kasutusse, kui ka loodusressursside säästlikkusse kasutamisse, olles eeskujuks ja teerajajaks tarbimisharjumuste muutmisel. 

  

Pilt, millel on kujutatud tekst, visand, joonistamine, logo

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud pudel

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

  

Pilt, millel on kujutatud tekst, rõivad, inimene, jalatsid

Kirjeldus on genereeritud automaatselt   

OÜ Nordic Botanical 

Ettevõte viib Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogiaalase pädevuse praktilisse looduskaitsesse, maastikukujundusse ja soovi korral igaühe õuele. Ettevõte koostab elurikkust väärtustavaid maastikuhoolduskavasid ja abistab maastikuarhitekte loodussõbralikus aia- ja linnakujunduses. Ettevõtte omapära seisneb selles, et minnakse oma tegevustes kavadest ja plaanidest kaugemale organiseerides praktilisi looduskaitsetöid ja kogudes looduslikelt niitudelt liigirikkaid seemnesegusid. Looduslikke seemnesegusid saab kasutada niiduhaljastuse loomises nii silmailuks, põllumajanduses kasulike tolmeldavate putukate elukeskkonnaks, kui ka endiste põllumaade ja karjääride tagastamisel looduskeskkonnale. Tulenevalt tehnika mobiilsusest, ollakse võimelised seemnete kogumise teenust pakkuma ka väljaspool Eestit. Nordic Botanical poolt pakutavad teenused võimaldavad Eesti looduskaitset tutvustada ka väljaspool riigipiire ning näidata, et elurikkust väärtustavasse keskkonda võib panustada ka erasektor. 

  

Pilt, millel on kujutatud õues, muru, maapind, tekst

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud segu, maapind

Kirjeldus on genereeritud automaatselt  

Pilt, millel on kujutatud õues, taevas, ratas, muru

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud muru, õues, puu, sõiduk

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

Lennuliiklusteeninduse AS 

FRA  projekti eesmärgiks on Euroopa õhuruumi kasutamise efektiivsuse suurendamine. Piltlikult saab seda võrrelda maanteeliiklusega selliselt, et kahe punkti vaheline kiirtee ei tarvitse olla parim lahendus sõitjale. Kes soovib ilusaid vaateid, kes soodsat ilma, kes kiiremat kohale jõudmist (nt suviste teeremontide vältimiseks saab kasutada alternatiivseid võimalusi, et saaks kohale kiiremini ja mugavamalt). Õhusõidukite käitajatel on avaramad võimalused optimeerida oma lennuplaane/ lennuprofiile kuluefektiivsuse parandamiseks, võttes arvesse järgmisi muutujaid: teekonna pikkus ja selle läbimiseks kulunud aeg, kütuse kulu ja hind; navigatsioonitasud; ilmastikutingimused, õhuruumipiirangud. Mida suurem FRA (Free Routing Airspace – vabalt planeeritavate marsruutidega õhuruum) ala, seda avaramad on optimeerimise võimalused ja seda suurem tõenäosus, et operaator vaba planeerimise võimalust kasutab. Prognoositavalt puudutab muudatus NEFAB alal aastal 2022 ligikaudu 1,75 miljonit lendu, kokkuhoitud lennutee kogupikkus on eeldatavalt 3,2 miljonit km, kokkuhoitud lennuaeg on ligikaudu 5000 lennutundi ja kokkuhoitud kütusekogus on ligikaudu 10 tuhat tonni, maksumusega ligikaudu 7 M€. FRA kontseptsiooni eesmärk on: pakkuda operatsioonilist, keskkondlikku ja kulude säästu; parandada ka lennuplaani ja lennatud trajektoori kokkulangevust, mis omakorda suurendab lennu kulgemise prognoositavust. 

Pilt, millel on kujutatud tekst, kuvatõmmis, Font, logo

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud origami

Kirjeldus on genereeritud automaatselt ja see peaks olema võrdlemisi sobiv 

Epokate OÜ 

Ettevõte valmistab alates 2005. aastast kahekomponendilisi epoksüvaik põrandakattematerjale. Epoksüvaik materjalid koosnevad valdavalt epoksüvaigust ja kõvendiks olevast amiinist. Lisaks kasutatakse koostisosadeks mitmeid kemikaale, mis annavad toodetele erinevaid omadusi. Üks lisaainetest on 4-Nonüülfenool, mis on olnud lahusteid mittesisaldavates kahekomponendilistes epoksüvaik põrandakattematerjalides pikka aega laialt kasutatav materjali omadusi parandav komponent. Kümmekond aastat tagasi leiti, et nonüülfenool on inimese nahaga kokkupuutel hormoonsüsteemi kahjustava toimega ja ta lisati prioriteetsete ohtlike ainete nimistusse. Epokate ei soovinud olla ettevõte, kelle tegevuse käigus võib kahjustuda keskkond või inimesed, kes nende tooteid kasutavad ja paigaldavad, millest tulenevalt tegi ettevõte mitmeid uuringuid ja sadu katsetusi ning käesoleva aasta suvest alates Epokate OÜ oma toodetes nonüülfenooli ei kasuta. 

2016. aasta kevadest alates toodab Epokate põrandakattevaikusid uute retseptide alusel, mis ei sisalda enam ohtliku ainet 4-nonüülfenool. Uute toodete katsetusteks sõlmis Epokate OÜ 2015 aasta lõpus järelvalvet teostava ettevõttega Bureau Veritas Eesti OÜ lepingu, selgitamaks välja Epokate OÜ toodete vastavuse Euroopas kehtivatele põrandakattematerjalidele kehtestatud standardite nõuetele. Kõik uute retseptide alusel teostatud katsetused vastasid standardites esitatud nõuetele. Ettevõte on võtnud sihiks töötada välja veelgi keskkonnasõbralikumaid tooteid. Järgnevate aastate jooksul püüame välja arendada bensüülalkoholi vabad krundid ja lakid ning tegeleda nende tootmisse viimisega. Selle saavutamiseks tehakse koostööd Balti Keskkonnafoorumiga projektis LIFE/Fit for Reach, et nelja aasta jooksul võiks ettevõte toota ilma lenduvate orgaaniliste ühenditeta (VOC=0) epoksüvaik põrandakatteid. 

Epokate OÜ tootmise ja kemikaalide kasutuse kvaliteedi- ning keskkonnajuhtimissüsteemid on kontrollitud ja sertifitseeritud ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 standarditele alusel. 

  

Pilt, millel on kujutatud tekst, kaas, Toidu säilitusmahutid, silinder

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud tekst, Toidu säilitusmahutid, kaas, Lahus

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

Pakendivaba toidupood Paljas Pala 

Fanner OÜ asutas 2016. aasta maikuus Eesti ja Baltikumi esimese pakendivaba toidupoe Paljas Pala. Turul olevatest poodidest saab välja tuua peamise erinevuse - kõik kaubad, mida kliendid osta soovivad, saavad nad osta oma anumatesse/pakenditesse ja kaalu järgi. See vähendab märkimisväärselt ühekordsete pakendite ja jäätmete tekkimist kodustes tingimustes ning toiduainete ületarbimist ja ära viskamist. Inimestel on võimalus osta toitu just endale vajaminev kogus. Poe sisustuse ehitamisel on kasutatud 95% taaskasutatud elementidest, alates euroalustest mööbli kuni tehnikani. Kuna hetkel on tegemist pisikese poega siis jäätmete teke pole märkimisväärne. Poole aasta jooksul on tekkinud kile ja plastik prügi ligikaudu 10 kg. Papp ja paber pakendeid on rohkem tekkinud, kuid palju kaste on läinud taaskasutusse tagasi. Kogu prügi sorteeritakse ja viiakse kogumispunktidesse. Pood püüab ka tootjaid mõtlema suunata ning tellib kauba pigem alternatiivses pakendis, mitte kiles ja plastikus. Klientidele pole siiani kaasa müüdud ühtegi kiles ega ühekordses pakendis toodet. 

  

Pilt, millel on kujutatud Graafika, lõikepildid, logo, joonisfilm

Kirjeldus on genereeritud automaatselt  Pilt, millel on kujutatud toas, põrand, sein, sisekujundus

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

AS Estko 

2016. aastast on AS Estko esimene ettevõte, kes omab peaaegu kõikides puhastusvahendite tooterühmades EL ökomärgisega (EL Lilleke) tooteid (sealjuures kosmeetika osas on seep hetkel taotlusprotsessis). Võrreldes eelnenud toodetega on ettevõte arendanud keskkonnasõbralikumad tooted, kasutades keskkonnasõbralikumaid tooraineid ja vähendades või võimalusel loobudes inimese tervisele ning ümbritsevale keskkonnale ohtlike ainete kasutamisest. Näiteks fosfaadivabad pesuained ning ka täielikult fosforivabad pesuained. Kontsentreeritud toodete valmistamine aitab vähendada tekkivaid jäätmeid taara osas, võimalusel taara korduvkasutamine, topeltpakendamise vältimine. Ettevõte on juurutanud integreeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi, mille üks osa on ISO 14001 – keskkonnajuhtimissüsteem. Estko poliitika näeb ette, et nad arvestavad ja analüüsivad pidevalt klientide soove, nõudmisi, ettepanekuid ja vajadusi, eesmärgiga vastata klientide ootustele ja võimalusel neid ka ületada – soov kodumaiste EL ökomärgisega toodete osas on alguse saanud klientide vajadustest. Ettevõte lõi „EL Lillekese“ märgiga toodete arendamisel alternatiivse, asjakohase valiku iga inimese/ettevõtte jaoks ja selle tulemusena ka kogu ühiskonna jaoks tervikuna, see valik on suunatud puhtama keskkonna tekkimisele ja hoidmisele. Estko soovib, et tarbija poolt kasutatav toode saastaks keskkonda minimaalselt. 

Pilt, millel on kujutatud tekst, Font, Graafika, logo

Kirjeldus on genereeritud automaatselt   Pildiotsingu estko ökomärgis tulemus 

  

AS Eskaro 

Tegemist on esimese ettevõttega Eestis, kes sai laevärvile Euroopa Liidu ökomärgise „EL Lilleke“ kasutusõiguse. Ettevõte pikendas tänavu aastal Primo 2 värvile antud ökomärgise kasutusõigust vastavalt uutele ajakohastatud Euroopa Liidu kriteeriumidele. EL I- tüübi ökomärgisega (vastab ISO 14024 standardile) värvi kasutamine aitab liikuda puhtama sisekliima ja väliskeskkonna suunas. Ökomärgisega toode on teistest samasse tooterühma kuuluvatest toodetest tervisele ja keskkonnale ohutum. Suur osa meie elust möödub siseruumides ja sellest  tulenevalt peab sisekliima olema ka tervisele ohutu. Seda saame tagada kasutades ökomärgisega värve, kus ohtlike ja lenduvate orgaaniliste ainete sisaldus on piiratud, keskkonnale ohutum, ei tekita mutageenne, kantserogeenne, ei ole viljakust kahjustava toksilise toimega. Ökomärgisega värvi kasutamine loob eelduse, et negatiivne keskkonnamõju on väiksem kogu värvi elutsükli vältel, võrreldes teiste samalaadsete värvidega. Klientide keskkonnateadlikkuse suurenemine oli üheks põhjuseks miks sündis Primo 2 värv. Teadlik klient soovib, et värv ei lõhnaks ja erilised nõuded on tulevastel emadel, et nende lastetoad oleks viimistletud inimsõbralike värvidega. Käesoleval ajal tegeleb ettevõte teiste kategooriate arendusega, et viia need vastavusse ökomärgise kriteeriumidega. 

  

Pilt, millel on kujutatud tekst, sein, rõivad, tahvel

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

Viru Keemia Grupp AS 

Ettevõte on tootmisprotsessi logistilise ahela efektiivsuse tõhustamiseks välja töötanud ning kasutusele võtnud mitu nutikat konveiersüsteemi ning ainulaadse jäätmete ladustamismetoodika. Uus tehnoloogia vähendab tolmu eraldumist tuha käitlemisel. Vana tehnoloogia kasutas vedamiseks autosid, mis omakorda tähendas ümberlaadimisi, oluliselt tolmusemat, rahaliselt kulukamat ja suurema keskkonnajalajäljega protsessi. Uue metoodika eeliseks on töökindlus ja keskkonnasäästlikkus, mis väljendub autodest tekkiva müra puudumises. Samuti on kindel positiivne mõju Kohtla-Järve välisõhukvaliteedile - kadusid suvel Kohtla-Järve linna kimbutanud tolmupilved. Projektil on ka selge majanduslik efektiivsus - kogukulud vähenesid ettevõtte jaoks ca 20% võrra. 

Põlevkivi ümbertöötamisel tekkivat tuhka ladustatakse poolkoksi ja tuha prügilasse, kasutades loodusressursside säästule suunatud tehnoloogiat. Kasutatava ladestamistehnoloogia abil saavutatakse suur puhta vee ressursi sääst, tõstetakse oluliselt põlevkiviõli tootmise energiaefektiivsust ning märkimisväärselt vähendatakse keskkonnamõjusid. Väljatöötatud lahendused on laiemate kasutusvõimalustega, mis kindlasti võivad leida rakendust ka teistes valdkondades.  

  

Pilt, millel on kujutatud õues, pilv, taevas, muru

Kirjeldus on genereeritud automaatseltPilt, millel on kujutatud pilv, õues, taevas, maapind

Kirjeldus on genereeritud automaatselt 

  

Pilt, millel on kujutatud õues, maastik, taevas, pilv

Kirjeldus on genereeritud automaatselt

2017. aasta konkursile esitati 24 kandidaati 21 erineva asutuse poolt. 

KONKURSI ÜLDVÕIDU PÄLVIS: ADVANCED SPORTS INSTALLATIONS EUROPE AS 

Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte konkursi rahvahääletuse lemmik on Ericsson Eesti AS. 

  

KESKKONNAJUHTIMISE KATEGOORIAS PÄLVIS VÕIDU: ERICSSON EESTI AS  

Vastutustundlik ettevõtlus on üks Ericssoni äristrateegia põhiväärtusi saavutamaks sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke läbi keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja eetiliste riskide juhtimise. 2016. aastal pühendus Ericsson ühena esimestest ÜRO Kestliku Arengu Eesmärkidele ning rakendab neid aina enam raamistikuna sotsiaalsete ja keskkonnalaste mõjude hindamisel ja vähendamisel. 

Ericssonis on pea 20 aastat läbi viidud elutsükli hindamist (LCA), mis hõlmab endas toormaterjali hankimist, disaini, tootmist, transporti, toodete kasutamist, lahti monteerimist ning ringi sulgeb korrektne ringlussevõtt või jäätmekäitlus. Pikaajaline kogemus LCA metodoloogias on olnud aluseks ringmajanduse rakendamisele, mille abil juhitakse ressursikasutust ning keskkonnamõjusid kõikides Ericssoni üksustes. Ringmajanduse rakendamisel on fookusesse võetud kolm olulisemat teemat nagu toote keskkonnasäästlikus ja energiatarve,  vastutustundlik ressursikasutus ning CO2 jalajälje vähendamine. 

Viimase viie aastaga on Ericsson vähendanud kogu ettevõtte ulatuses CO2 jalajälge ühe töötaja kohta 45%. Ericssoni Tallinna tehas on sellesse tulemusse panustanud erinevate meetmete kaudu. 2017. aastal avas Ericsson Eesti AS kontori kahel korrusel Öpiku Ärihoones, millele on omistatud rahvusvaheliselt tunnustatud LEED Platinum sertifikaat. Keskkonnasäästike hoonete kasutusele võtmine on üks Ericssoni globaalse keskkonnapoliitika osa. Alates 2012. aastast on Ericssoni tehases Peterburi teel kasutuses 100% roheline energia. Ericssoni tehasesse sisenevate ja väljuvate kaubavoogude puhul eelistatakse lennutranspordile maismaa- ja meretransporti ning transpordist tulenevat CO2 emissiooni jälgitakse tehase tasemel KPI abil. 

Lisaks ISO 140001:2015 keskkonnajuhtimissüsteemile on Ericssonis kehtestatud erinevaid ettevõttesiseseid globaalseid poliitikaid ja direktiive, milles on kaetud erinevad teemad nagu vastutustundlik hankimine, töötervishoid ja tööohutus, keskkonnajuhtimine, korruptsiooni vältimine, inimõigused, elektroonikajäätmed jne. 

Kõik Ericssoniga liituvad uued töötajad läbivad sisseelamise koolitused, mille üheks osaks on keskkonnajuhtimissüsteemi tutvustav kursus. Kursuse käigus saavad uued töötajad teadmised Ericssoni keskkonnaalastest juhtpõhimõtetest ja põhilistest päevakajalistest teemadest selles valdkonnas. 

Ringmajandusel, keskkonnahoiul ning sotsiaalsel vastutusel põhinev tootmise ja tarneahela juhtimine on aidanud Ericssonil parandada konkurentsivõimet ning seejuures vähendada oluliselt oma tegevustest tulenevat sotsiaalset ja keskkonnamõju. 

  

Tunnustati: 

  • DHL Estonia AS on globaalne liider logistikatööstuses, pühendudes oma kogemuste pakkumisele rahvusvahelises ekspressteenuses, õhu- ning merevedudes, maantee- ja raudteetranspordis, lepingulises logistikas ning rahvusvahelises postiteenuses. DHL Estonia AS sertifitseeriti esmakordselt ISO 9001 ning ISO 14001 standardite suhtes 2004. aastal. Alates aastast 2013 omatakse Euroopa Rohelise Kontori sertifikaati. Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist ning keskkonnaeesmärgid on ettevõttes seatud osakonnapõhiselt. Oma keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisse kaasame ka sidusrühmad nagu allhankijad ja kliendid. Kliendid saavad liituda keskkonnasõbraliku GOGREEN teenusega, mis võimaldab kliendi saadetiste CO2 emissioonide mõõtmist ning kus DHL investeerib kindla protsendi ulatuses kliendi transpordimaksumusest globaalsetesse kliimakaitseprojektidesse. Allhankijatega teeme koostööd CO2 emissioonide vähendamise osas ning kaasame neid ettevõttesisesesse koolitusprogrammi. Lisaks on ettevõte eesmärgistanud paberivaba asjaajamise raames kindlad eesmärgid kliendilepingute digitaalsele allkirjastamisele ning klienditellimuste vormistamise e-lahendustele. Monitooritakse juba ligi 10 aastat igakuiselt kõikide kontorite, ametiautode ning kullerite autopargi CO2 jalajälge. Antud analüüs annab selge ülevaate elektrienergia, kütte ning kütusetarbimise kuludest ja trendidest ning aitab selgelt tuvastada ebakõlasid süsteemis. Lisaks omatakse käesolevast  aastast ISO 50001 sertifikaati, mis tähendab süvitsi tegelemist energiaefektiivsusega. Ettevõtte energiaefektiivsuse meeskond kohtub kaks korda kuus ning tegeleb erinevate energiaefektiivsust puudutavate küsimuste ning teemadega. Läbi on viidud objektipõhised energiaauditid, seatud energiaeesmärgid ning tegeletakse töötajate teadlikkuse tõstmisega energiajuhtimissüsteemi suhtes. Kontorites, terminalides ning ladudes on tagatud võimalused prügi liigiti sorteerimiseks. Lepingupartneriteks on ettevõtted, kes suunavad saadud jäätmed ümbertöötlemisele. 

  

Osalesid ka: 

  • Insero OÜ on 2012. aastal asutatud erakapitalil põhinev ettevõte, mis tegeleb masinaehituslike erilahenduste projekteerimise ja 3D skaneerimisega. Ettevõtte meeskond juhindub keskkonda säästva arengu põhimõtetest, mida rakendatakse oma igapäevastes tegemistes ja selle tõendamiseks juurutati keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001:2015. Loodud on keskkonnariskide ja parendustegevuste register, mis on pidevas seires. Lähtudes säästvast põhimõttest igapäevatöös, kohustutakse vältima saastamist ning selle korraldamiseks on loodud vastavad juhendid. Projekteerimisel tähtsustatakse materjalide optimaalset kasutamist ja toote kogu elutsükli analüüsi, mis hõlmab ka utiliseerimisvõimalusi. Projekteerijad kasutavad programme jooniste kontrollimiseks ja kinnitamiseks, et vältida printimist. Samuti on eraldatud pandipakendi-, paber- ja olmeprügikast jäätmete sorteerimiseks. Uued akud ja patareid väljastatakse ainult vanade vastu, mis omakorda hoiustatakse eraldi ja viiakse ohtlike jäätmete vastuvõtu punkti. Kontori interjööri toodi toalilli, mis parandasid sisekliimat ja toetab üleüldist töövõimekust. Regulaarselt hinnatakse ja parendatakse keskkonnajuhtimissüsteemi toimimist. Samuti oleme teavitanud ka oma koostööpartnereid ettevõttes kehtivatest nõuetest. 

  

  • Ensto Ensek AS-is on jätkusuutlik areng ettevõtte juhtimissüsteemi arendamisel olulisel positsioonil. Keskkonnajuhtimissüsteemi ISO14001 sertifikaadi ja Ensto Green Office parendusprojektide elluviimine on olulisel kohal ja juhtkonna toetus nendele tegevustele on tugev. Ensto Enseki töötajatele keskendumist iseloomustab ka ettevõtte üks peamisi strateegilisi eesmärke: Parim Töötajakogemus. Tööohutuse vallas on seatud eesmärgiks 0 tööõnnetust aastas. Et inimestel oleks töökeskkonnas hea ja turvaline olla ning ettevõtte töötajad oleksid oma töös keskkonda säästvad, on oluline töötajate teadlikkus. Ensto Enseki keskkonnajuhtimise kava 2017. aasta üks põhieesmärke oli luua töötajatele keskkonnaohutuse alane koolitusprogramm ja esimesed koolitused ka 2017. aastal läbi viia. Ensto Enseki enda keskkonnaspetsialistide poolt koostatud Keskkonnaohutuse koolitusprogramm sai loodud töötajate teadlikkuse suurendamiseks ja õnnetuste ennetamiseks. Koolituse kavasse kuulub keskkonnajuhtimise olulisuse selgitamine, sh iga töötaja panuse tähtsuse selgitamine. Samuti mida üldiselt ISO14001 standardi nõuded ettevõtte jaoks tähendavad. Koolitusel osalejad saavad ülevaate Ensto jäätmekäitlussüsteemist ja selle seosest jäätmehierarhiaga. Ohutuse tagamiseks selgitatakse koolitusel kemikaalide ohutuskaartidel olevat infot ja isikukaitsevahendite kasutamist. Praktilise osana toimub õlilekke koristamine. Koolituspäeva lõpetuseks käsitletakse ka ressursitõhususe temaatikat ja tutvustatakse ohuolukordade märkamise süsteemi HSE WR põhimõtteid. Koolitusprogrammi läbimiseks tuleb osalejatel sooritada kirjalik test, kus õigete vastuste osakaal peab olema vähemalt 70%. Kõik edukalt testi läbinud töötajad saavad selle kohta ka tunnistuse. Järjepideva parendamise tagamiseks hinnatakse Ensto Ensekis igal aastal keskkonnariske ja koostatakse tehase keskkonnajuhtimise programm. Varasematel aastatel on keskkonnaprogrammi raames loodud Ensto Jäätmejaam, kuhu töötajad saavad kodust tuua liigiti kogutud ohtlikke ja taaskasutatavaid jäätmeid. Sellega suurendame jäätmete sorteerimist koduses majapidamises, kuna oleme nimetatud jäätmete üleandmise teinud mugavaks ja lihtsaks. Ettevõtte oma jäätmejaam on jätkuvalt aktiivses kasutuses ja oleme seeläbi taaskasutusse suunanud hulgaliselt jäätmeid. 

  

KESKKONNASÕBRALIKU TOOTE/TEENUSE KATEGOORIAS PÄLVIS VÕIDU: ADVANCED SPORTS INSTALLATIONS EUROPE AS  

Advanced Sports Installations Europe AS on Euroopa üks juhtivaid kunstmuruväljakute rajajaid ning hooldajaid, kes on 25 aastaga ehitanud rohkem kui 1200 jalgpalliväljakut Skandinaavias, Suurbritannias ja Kesk-Euroopas. Täielikult Eesti kapitalil põhinev ettevõte on Euroopa Liidu Horisont 2020 programmi toel välja töötanud uuendusliku kunstmuru taaskasutustehnoloogia ARENA ning selleks vajalike seadmete prototüübid. Maailmas ainulaadne ARENA kontseptsioon võimaldab suurema osa vanast kunstmurust ja täitematerjalidest jalgpalliväljakutel uuesti kasutusele võtta. Kuna kogu töö tehakse ära jalgpallistaadionil kohapeal, on tänu minimaalsele transpordivajadusele ka CO2 saaste tekitamine mitmetes kordades väiksem kui seni.  

Uus mõtteviis jalgpalliväljakute rajamisel 

Kolleegidega paigaldati kunstmuru jalgpalliväljakuid üle Euroopa juba veerandsada aastat. Ühel hetkel saadi aru, et kvaliteedi ja tööprotsessi lihvimine on küll vajalik, ent see ei ole kaugeltki piisav - vaja on uut mõtteviisi. Selleks sai sporditaristu kasutusrent ning ringmajandus jalgpalliväljakute ehitamisel. Neist esimene tagab alati uued väljakukatted tippklubidele ning teine aastaringsed treenimisvõimalused ka väiksemates kohtades, kust võiksid sirguda uued jalgpallilegendid. 

Jalgpalliväljak kasutusrendiga 

Advanced Sports Installations Europe on teadaolevalt ainus ettevõte, kes pakub kunstmuru spordiväljakuid kasutusrendi põhimõttel. See on sarnane mõtteviis sõidukite soetamisel või IT-seadmete hankimisel valdavaks muutunud kasutusrendiga. 

Tänu rendimudelile pääseb jalgpalliklubi või omavalitsus investeerimisvajadusest, kuna kunstmuruväljaku hind koos hooldusega on jaotatud igakuisteks võrdseteks makseteks. Veelgi enam, keskmiselt 5-6 aasta järel vahetatakse murukate uue vastu ilma, et see tooks väljakuomanikule kaasa mingeid lisakulutusi. Jalgpallurid saavad aga pidevalt mängida tipptasemel kunstmurul ning oma mänguoskusi parimal võimalikul viisil arendada. 

Ringmajandus annab kasutatud kunstmurule uue elu 

Mis saab vanast murukattest? Ei, seda ei viida jäätmejaama, vaid maailmas ainulaadne ARENA kontseptsioon annab kasutatud kunstmurule uue elu. Ettevõttes väljatöötatud taaskasutustehnoloogia eeliseks on see, et vanalt kunstmuruväljakult saab kätte praktiliselt kogu täitematerjali. Eemaldatava kunstmuru komponendid sorteeritakse, puhastatakse ja kuivatatakse ning võetakse uuesti samal väljakul kasutusele, mis tähendab väljakuomanikule märkimisväärset kulude kokkuhoidu. 

Kuna kogu vahetusprotsess tehakse ära jalgpallistaadionil kohapeal, on tänu minimaalsele transpordivajadusele ka CO2 saaste tekitamine kordades väiksem kui seni. Suurema osa kasutatud kunstmurukattest saab paigaldada näiteks harjutusväljakutele või koolide jalgpalliplatsidele, mis on võrreldes teiste pakkujatega soodsam ja ka oluliselt keskkonnasäästlikum lahendus. Ringimajanduse viimane etapp on kunstmuru ümbertöötlemistehas, kus eriti kulunud kasutuskõlbmatust kunstmurukattest saavad taas plastigraanulid ehk väärtuslik tooraine plastitööstustele. 

Panevad põhirõhu keskkonnasäästule 

Esmapilgul võib taaskasutus ja looduse säästmine tunduda jalgpallväljakute kontekstis väljamõeldud probleemina. Ent tasub meenutada, et ühe täismõõtudes jalgpalliväljaku väljavahetamisel on vaja ümber töödelda 250-300 tonni erinevaid materjale. Lihtne korrutamistehe näitab, et kunstmuruväljakute uuendamine tekitab igal aastal Euroopa Liidus 600 000 tonni kummi, liiva ja plastiku segajäätmeid, aastaks 2030 kasvab see jäätmekogus rohkem kui 3 miljoni tonnini. 

Kuna väljatöötatud ARENA kontseptsioon võimaldab eemaldatava kunstmuru komponendid uuesti jalgpalliväljakutel kasutusele võtta, hoitakse sellega ära miljoni tonni segajäätmete teke aastas. See võrdub laias laastus terve Norra ühe kuu jäätmekogusega. Seepärast ongi globaalsete keskkonnaeesmärkide täitmiseks oluline leida taaskasutusvõimalusi ka kunstmuru jalgpalliväljakutele, millega Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 toel just tegeletakse. 

  

Tunnustati: 

  • Hepta Group Energy OÜ tänaseks tegevusalaks on kuluefektiivne elektriliinide õhuseire ja tehniline analüüs elektrivõrgu ettevõtetele droonide ja automatiseeritud andmetöötlusprotsesside abil. Ettevõtte arendatud keskkonnasõbralikuks tooteks on kuluefektiivne automatiseeritud õhuseire, õhust täppisandmete kogumine ning nende automaatne töötlus ja analüüs. Teisisõnu keeruliste ja hirmkallite mehitatud lennuteenuste ning insenertehniliste konsultatsioonitööde asemel arendati välja kasutajasõbralik tehnoloogiapakett, mis iseseisvalt ja (energia-) efektiivselt monitoorib ümbritsevat keskkonda. Riistvara toetatakse automatiseeritud andmetöötlusega ja tehnilise analüüsiga, mis vähendab inimressurssi kuni 90%. 

  

Äri ja elurikkuse tunnustus: 

  • AS Tallinna sadam panustab vastutustundliku ettevõttena Läänemere puhtuse tagamisse vältimaks reovee merre laskmist laevadelt. Probleemi lahendamiseks rajas Tallinna Sadam innovaatilise lahenduse reovee kogumiseks kruiisilaevadelt, mis on leidnud tunnustust nii laevaoperaatorite, kui ka mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide poolt. Lahenduse uuenduslikkus seisneb eelkõige reovee vastuvõtu võimsuse suurenemises kuni 1200m3 tunnis ja tehnoloogilises teostuses: maa-aluse mikrotunneli rajamise ja olemasolevale kaile reoveetorustiku ehitamise käigus suudeti suures osas vältida vajadust kandekonstruktsioone ja muud olemasolevat taristut kahjustada. Tänu valminud reoveetorustikule saavad Vanasadamas peatuvad kruiisilaevad oma reovett parimal võimalikul tasemel puhastamiseks ära anda piiramatus koguses ja ilma lisatasuta, panustades nii oluliselt ka Läänemere saastamise vähendamisse. Reovee kogumissüsteemi olemasolu vähendab oluliselt laevadelt otse merre suunatava heitvee kogust, mis omakorda aitab vältida reovees sisalduva prügi (mikro ja makroprügi) sattumist merre. Lahendus panustab otseselt kaasa mereprügi probleemi leevendamisse. 

  

Osalesid ka: 

  • Hundihinge talu OÜ on mahetalu, mis toodab 100% orgaanilisi ja naturaalseid tooteid loodusest, inimorganismile kahju tekitamata. Suve saabudes seisavad paljud inimesed vastamisi sääserünnakutega kasutades nende tõrjumiseks ebameeldiva lõhnaga, keemilisi sääsetõrjevahendeid. Just sellele probleemile on Hundihinge talu välja töötanud loodusliku lahenduse – keskkonnasõbraliku sääsetõrjevahendi. Antud tootel on nahka pehmendav ja putukahammustusest tingitud sügelust leevendav omadus. Olulist rolli täidab toote juures ka pakend, mis on klaasist ja taaskasutatav. Tootega soovitakse tarbijale tuua puhtam ja meeldivam suveõhtu! Maawägi on tootesari mis, koosneb orgaanilistest ja looduslikest toorainetest, ei sisalda säilitus- ega värvaineid. Kasutatakse ainult kvaliteetseid ja orgaanilisi eeterlikke õlisi ja kohalikku mahedat toorainet Hundihinge talust. Oma tootesarjaga loodame anda võimaluse alternatiivseks kehahoolduseks ilma keemiata. Hundihinge talus usutakse, et looduses on kõik inimesele vajalik olemas ja üritatakse seda ka tarbijani viia. Taaselustatakse sajanditepikkuseid rahvatarkuseid ja teadmisi, mis toimivad ja on testitud nii rahva kui ka teaduse poolt. 

  

  • ArborEst OÜ tõi turule uue innovaatilise keskkonnasõbraliku raieroboti Manitou MRT2550. Selle seadme abil on oluliselt lihtsam, efektiivsem, soodsam ning keskkonnasõbralikum ohtlike puude langetamine tiheasustusega aladel. Esitame uue seadme soetamise tõttu tekkinud teenuse aasta keskkonnasõbraliku teenuse kandidaadiks. Arborest OÜ-l on väga hea ülevaade, oskused ja tehnika, mille abil ettevõte konkurentidele eeskujuks ja üldust harides hindab puude olukorda. Täpsemad hindamismeetodid lubavad anda adekvaatse ülevaate langetatavatest ja allesjäetavatest puudest. Et aga langetatavad puud on tihti keerulistes kohtades ning nende likvideerimise kulud kõrged, tuli soetada kõige uuem ja keskkonnasõbralikum raierobot, mis teeb teenuse klientidele soodsamaks ning kättesaadavamaks. Teleskooplaadur Manitou MRT 2550 on kombineeritud haarava sae Mecanil SG280-ga. Eesti turul on see esmakordne lahendus. Töökõrgus kuni 27 m, on Eesti oludes optimaalne, et langetada osadena turvaliselt varisemisohtlikud puud muidu langetamiseks liiga keerulistes oludes tiheasustusaladel, näiteks parkides, kalmistutel, elurajoonides ja kommunaalaladel. Tööorgan haarab soovitud tüveosast, hüdrauliline kettsaag lõikab tüveosa ning tõstab turvaliselt selleks ettenähtud kohta. Kogu protsessi juhitakse töötajale ohutult turvakabiinist vajadusel kaamerate abil. Seadeldis töötab mootorsaele iseloomuliku detsibellita, mistõttu saab seda rakendada vajadusel ka õhtu- ja öötutundidel. Masin on inimtööjõust oluliselt kiirem ja jõudsam, seega häirib ka oluliselt lühema aja vältel liikluskorraldust. Nimetatud teenusest tekivad puitjäätmed, mis koha pealt utiliseeritakse hakkepuiduks, saematerjaliks või küttepuuks. 

  

  • AU Energiateenus OÜ pakub ressursi- ja energiatõhususe parendamisele suunatud teenust. Ressursitõhususe täisteenus algab tööstusettevõtja juures ressursitõhusust käsitleva teema avamisega. Sellele järgneb nõuetekohane ressursiaudit. Auditi järel võib olla kliendil soov taotleda toetust meetmete realiseerimiseks. AU Energiateenus aitab ettevõttel korraldada kogu toetusega seotud asjaajamise, korraldades vajalikud hanked ning viies meetmed projektijuhtimislepingu alusel ellu. AU Energiateenus on kaasas kogu protsessi vältel, võttes ka vastutuse protsessi kui terviku eest. See tagab, et paberil läbi mängitud stsenaariumitest sünnivad kõige efektiivsemad lahendused. Ressursitõhususe parendamise järgmine samm on tööstuse digitaliseerimine, mis loob juurde kõrgepalgalisi töökohti ja parandab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. 

  

  • Stella Soomlais stuudio / Artisana OÜ on Eesti noorema põlvkonna nahadisainer, kes valmistab minimalistliku esteetikaga nahast kotte ja aksessuaare. Kogu organisatsiooni vundamendiks on säästlikkus, läbipaistvus ja vastutustundlikkus. Tooted on disainitud ringluspõhimõttel. Arvesse võetakse, et koti detailid oleksid purunemise korral lihtsalt asendatavad ning soovi korral kogu kott uuteks toodeteks ümber kujundatav, koti lõikejooniste sisse on paigutatud väiksemate toodete lõikejoonised, ehk kui kotiomanik tüdineb kotist võib ta selle tagastada ja koti nahka saab kasutada uute Round2 toodete valmistamisel. Ettevõte on üks esimesi Eestis, kes on avalikustanud selle, kuidas toote hind kujuneb. Lisaks arendatakse hetkel ärimudelis välja jagamismajandusest tuttavat lahendust, et inimesed ei peaks kotte ostma, vaid saaksid kotti kasutada renditeenusena „bag-as-a-service“. 

  

  • Gelatex Technologies OÜ ettevõte toodab Gelatexi ehk nahasarnast tekstiil, mis on tehtud liha- ja ka nahatööstuse jääkidest toodetud želatiinist, võimaldades materjali teha ka kontidest ja andes suurema väärtuse muidu raisku läinud ressurssidele. Gelatexi tootmine on keskkonnasõbralik, kemikaalivaba ning väga kergesti skaleeritav. Materjal on 50% odavam kui nahk (25€/m2) ning tuleb rullidel, mis võimaldab materjalikihte ladestada ja seeläbi vähendada lõpptoodete juurdelõikuse aega. Samuti tekib seeläbi ka vähem materjalijääke. Gelatex on ainus keskkonnasõbralik nahasarnane tekstiil, mis on samaaegselt masstoodetav, odav ja kergesti skaleeritav ning omaduste poolest peaaegu identne nahale. Gelatex Technologies eesmärgiks on panustada keskkonnasäästlikkusse maailma tasandil, seega nähaksegi, et keskkonnasõbralikud tooted tuleks teha kättesaadavaks massidele ja suurtele brändidele, kuna vaid nii on võimalik laiemat mõju avaldada. 

  

  • MTÜ Topsiring on loonud avalikele üritustele korduvkasutustopside süsteemi, mille eesmärgiks on asendada ressursikulukad ühekordsed nõud igapäevasest kasutusest. Pandi vastu ringlevad topsid, tassid ja pokaalid on valitud selliselt, et kõrgem kvaliteet motiveeriks ürituste korraldajaid ning tarbijaid eelistama keskkonnasäästlikumat eluviisi. Topsiring on praktiline mõtteviisi muutmise projekt: ühekordsete toodete tarbimiselt läbi nägusa ja kvaliteetse asendustoote liikuda jäätmevabale elustiilile. 

  

  • Nordic Energy Solutions OÜ ettevõte pakub oma klientidele professionaalset abi, konsultatsiooni energia- ja ressursitarbimise vähendamisel ning selle planeerimisel.  Ressursiaudit on välja töötatud eelkõige klientide nõudluspõhiselt. Kuna eelnevad kogemused tööstuste auditeerimisel on näidanud, et parima tulemuse saab ainult kõikide ressursside koosmõju hindamisel, siis ei ole mõistlik vaadata suurema tootmiskompleksi lõikes energia- ja muude ressursside kulusid eraldi. Energia- ja ressursiauditite uuenduslikkus seisneb eelkõige selles, et ettevõtted saavad põhjaliku kindla struktuuriga ülevaate ja analüüsi oma tootmise ressursikuludest ning majanduslike arvutustega põhjendatud tegevuskava olukorra parendamiseks. Põhinedes eelnevatele kogemustele ja suurele hulgale tööstusettevõtete külastusele, on selge, et sellist teenust on turule kindlasti vaja. Aktiivne koostöö projektimeeskonna ja tootmisettevõtte spetsialistide ning juhtkonna vahel aitab vähendada ettevõtte ressursikulusid ning luua neile eelis konkurentide ees. 

  

  • Inseneribüroo STEIGER OÜ on Eesti juhtiv mäenduskonsultatsiooni ettevõte, kes tegeleb geoloogiliste ja keskkonna uuringute, maavarade kaevandamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju hindamise ja projekteerimisega. Keskkonnaministeeriumi tellimusel töötas ettevõte koos kaasatud ekspertidega välja esimese kompleksse eestikeelse ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamatu. Käsiraamat juhendab ja selgitab, kuidas parimal moel ehitusmaavarade uurimise ja kaevandamisega muudetud maastikku korrastada. Raamatus analüüsitakse ka korrastamise kitsaskohti, suunates tegevust nii, et korrastamine oleks jätkusuutlik. Korrastamise kvaliteet mõjutab kaevandatud maa hilisemat maakasutust ja keskkonda pikka aega ning kujundab seeläbi oluliselt ka mäendussektori mainet. Asjatundlikult korrastatud maad saab kasutada väga mitmel eesmärgil: kalakasvatuse rajamiseks, biotiigina, virgestuseks (rekreatsiooniks), sündmuste korraldamiseks, tööstuspärandi ja looduse õpperadade rajamiseks jpm ning loomulikult lihtsalt metsa-, põllu- või veekogu maana. 

  

  • Plastrex Europe OÜ toodab 100% taaskasutatud plastikust profiile. Plastrex Europe OÜ annab kodumajapidamisest pärit plastikjäätmetele läbi erinevate tehnoloogiliste protseduuride uue elu tootes ekspordiks sobilikke lisandväärtusega premium-klassi tooteid, mis on 100% taaskasutus ning 100% taaskasutatavad. 

  

  

KESKKONNASÕBRALIKU TOOTMISPROTSESSI KATEGOORIAS PÄLVIS VÕIDU: EESTI ENERGIA AS (ENEFIX MULLAPARENDAJA, OSAMAT, ESTONIA SETTEBASSEIN) 

ENEFIX MULLAPARENDAJA - Eesti Energia alustas 2016. aastal Enefixi kaubamärgi all põlevkivi lendtuhast mullaparendaja hulgimüüki põllumajandus- ja aiandusettevõtetele. Põlevkivist toodetud ja ilma keemiliste ühenditeta keskkonnasõbralik mullaparendaja Enefix loob taimedele paremad kasvutingimused, aitab pinnasel toiteelemente omastada, vähendab taimehaigustesse nakatumise ohtu ja pärsib sambla kasvu murus. Võrreldes teiste mullaparendajatega neutraliseerib suure kaltsiumkarbonaatide sisaldusega Enefix mulla pH-taset kiiremini ja rikastab seda samal ajal ka mikroelementidega. 

OSAMAT - põlevkivituha suuremahuline kasutamine vähendab keskkonnamõju ja toetab oluliselt ringmajanduse põhimõtteid. 

Euroopa Komisjoni LIFE programmi poolt kaasrahastatud OSAMAT projekti raames testis ja seiras Eesti Energia koos projektipartnerite Maanteeameti, Nordeconi ja Rambolliga (Skepast&Puhkim) kuue aasta jooksul põlevkivituha taaskasutamist tee-ehituses ja pehmete ebastabiilsete pinnaste mass-stabiliseerimisel tsemendi asendajana. OSAMAT projekti tulemusi saab kasutada Euroopas põlevkivituha standardiseerimiseks, et pakkuda konkurentsi tsemendile ja teistele analoogsetele ehitusmaterjalidele ning vähendada vajadust suurtes kogustes looduslikel mittetaastuvatel materjalidel põhinevate harjumuspäraste ehitusmaterjalide järele. 

ESTONIA SETTEBASSEIN - Enefit Kaevandused rajas uudse ja nutika lahenduse tulemusel Estonia kaevanduse uue settebasseini maa alla ning maa peale pumbatakse juba puhas, liigsest heljumist vaba vesi. Tänu settebasseini maa alla rajamisele jäi maa peal pinnas muutmata ja mets alles. Kaasaegne pumpla kulutab ühtlasi vähem elektrienergiat ja on ka seeläbi keskkonnasäästlikum. 

  

Tunnustati: 

  • Gelatex Technologies OÜ poolt on välja töötatud meetod želatiinkiududest nahasarnase tekstiili Gelatex tootmiseks. Arendati keskkonnasõbralik naha-alternatiiv, mis oleks masstoodetav, odavam kui nahk, kuid samas siiski nahale väga sarnane, mida praegused keskkonnasõbralikud alternatiivid pole. Meetodi näol on tegemist fiibrite tõmbamisega lahusest ning see võimaldab toota Gelatexi materjali mürgiseid kemikaale kasutamata. Meetod on 1000 korda kiirem võrreldes elektrospinnimisega, mis on teine alternatiiv sarnaste kiudude tootmiseks; 16 korda kiirem kroompargitud naha ning kuni 960 korda kiirem taimpargitud naha tootmisest. Tootmisprotsess nõuab vähe elektrienergiat ja vett, see on kergesti skaleeritav ning meetodit on võimalik kasutada ka teiste polümeeride nano- või mikrokiudude tootmiseks. Gelatexi välja töötatud tootmisprotsess on endiselt arendamisel (paralleelselt materjaliga). Küll aga vastab tootmine täielikult ohutusstandarditele, sest tootmiseks kasutatakse vaid orgaanilisi mittemürgiseid aineid, mis on sobivad ka toiduks kasutamiseks. Võrreldes varasemalt kasutuses olnud elektrospinnimisega ei ole uue protsessi puhul vaja kasutada ka kõrgepinget ning elektri- ja veekulu tootmiseks on väga väike. 

  

  • Redeem Nordics OÜ tegeleb mobiilseadmete ja nutiseadmete kogumise, korduskasutuseks ettevalmistamise ja korduvkasutusse suunamisega. Ettevõte kogub kokku mobiiltelefonid ja nutiseadmed, kontrollides nende funktsionaalsust ja andes visuaalse hinnangu,  vajadusel toimub demonteerimine ning uuesti kasutatavate osade eraldamine jäätmetest ja mittetöötavate seadmete remontmine. Tulevikus soovitakse veelgi suurendada remonditavate seadmete hulka ning suunata nad korduskasutusse. Telefon või muu nutiseade, mida pole võimalik parandada ega kasutada, võetakse juppideks ja liigiti sorteeritud jäätmed suunatakse edasi jäätmekäitlejatele. Kõik vähegi kasutuskõlblikud seadmed suunatakse uuesti kasutusse (sh ka näiteks vanad nuppudega telefonid), sellest tekib omakorda suur keskkonnaressursside kokkuhoid, sest hoitakse kokku ka muidu jäätmekäitlusele ja töötlemisele kuluvad ressursid. Kuna pidevalt tulevad peale uued telefonimudelid, siis on eriti oluline, et erakliendil on võimalus läbi telefonioperaatorite või mobiiliringluse kodulehe oma vana seade korduskasutusse suunata. 

  

Osalised ka: 

  • Erismet OÜ tegeles algselt puidust erinevate esemete valmistamisega. Aja möödudes suunati rõhk metallist detailidele ning täna on Erismeti põhitegevus süsinikkiust erinevate detailide valmistamine. Süsinikkiust detailide valmistamiseks kasutatakse erinevaid EPO vaike. Täna kasutab Erismet uut tehnoloogiat ning võrreldes eelmise tehnoloogiaga on nüüdseks EPO vaigu kadu kordades vähenenud. Sellega on materjali, prügi ja ajakadu tunduvamalt väiksem, mis omakorda on planeedile säästvam. OÜ Erismet aitab muuta tootmist kiiremaks, efektiivsemaks ning keskkonda säästvamaks. 

  

  • Multipakend Tootmine OÜ tegeleb lainepapist pakendite tootmisega panustades keskkonnasäästlikku tootmisse. Pidevalt investeeritakse tehnoloogia ja seadmete uuendamisse töö efektiivsuse tõstmiseks, tootmisjääkide minimaliseerimiseks, töökeskkonna parendamiseks ja koos sellega tööohutuse tõstmiseks, olmetingimuste parandamiseks ning kõikide tootmisjääkide utiliseerimisse taaskasutuse kaudu. Ettevõtte poolt valmistatav lainepapist pakend on kõige ökoloogilisem ja keskkonnasõbralikum pakend mida on peale kasutamist võimalik suunata 100% taaskasutusse. 

  

  • Incap Electronics Estonia OÜ suures elektroonikatehases väikesel Saaremaal valmib aasta jooksul miljoneid trükkplaate, millest saavad erinevate elektroonikaseadmete osad või mis juba tehases lõpptarbijale mõeldud elektroonikatoodeteks vormitakse. Viimaste aastate jooksul on katsetatud ja võetud kasutusele uus protsess, mille raames on loodud koostöös tellijaga trükkplaatide transpordiks spetsiaalseid pakendeid. Uue pakendi kasutamine teeb töötajatele töö lihtsamaks, kuna keeruka kilesse ja karpidesse pakendamise ning paigutamise asemel on nüüd võimalik iga trükkplaat lihtsalt ja kiirelt selle jaoks ette nähtud kambrisse lükata. Tänu karbi spetsiaalsele sisselõikele on see töö ka ergonoomilisest aspektist lähtuvalt töötaja jaoks mugavam. Samuti aitab uus pakend tagada parema turvalisuse toodete mitte-kokkupuutumiseks elektrostaatikaga. Välja töötatud pakendi mitmekordne kasutamine säästab raha, sest ei ole tarvis uusi pakendeid osta ja neid pakendiseadusest tulenevalt hallata. Näiteks, kui ainuüksi jaanuarist oktoobrini 2017 saadeti klientidele ligi 700 000 trükkplaati, siis selleks kulus kokku mitte 700 000 kilepakendit ja karpi, vaid ainult 8000 taaskasutatavat pakendit, kuna üks pakend mahutab ühtekokku 88 toodet. Samuti tekib keskkonda vähem pakendijäätmeid. Nüüd on mitmekordselt kasutatavad karbid sees spetsiaalse ülesehitusega, mis tähendab, et seadmeid pole enam vaja omakorda kilesse panna. 

  

Rahva lemmik - Woodbright OÜ 

Konkurs ÜLDVÕITJA: FreshGO OÜ 

Keskkonnajuhtimise kategooria 

VÕITJA  - Rimi Eesti Food AS 

Rimi Eesti Food AS on ettevõte, kes oma igapäevases tegevuses väärtustab keskkonda ning vaatab tervikuna sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaaspekte. Rimi eesmärk on olla vastutustundlik ning selle kinnituseks koostatakse ka igal aastal Rimi Eesti jätkusuutlikkuse raport ning neli korda aastas seiratakse keskkonnaeesmärkide saavutamist. Igal aastal viiakse läbi keskkonnanädalaid, koostöös klientidega töötatakse välja korduvkasutatavad kotid jne. Regulaarselt seiratakse CO2 emissiooni, mis on põhjustatud transpordist, külmaagentide kasutamisest ja elektrienergiast. Seiratakse ka tekkiva prügi hulka. Jälgitakse sertifitseeritud palmiõli kasutamist Rimi omamärgitoodetes ning mahetoodete hulka sortimendis. Alates 2017. aastast kasutatakse ka osaliselt taastuvenergiat. 

Konkursil osales: 

Adven Eesti AS 

Adven Eesti on soojusenergia tootja, kes on teadlik võimekusest ja vastutusest mõjutada oma tegevusest tulenevat ökoloogilist jalajälge. Vastutustundliku ettevõttena on nad võtnud selle vähendamise oma eesmärgiks. Mitmed maagaasil töötavad katlamajad on üle viidud taastuvale biokütusele ning järjepidevalt tehakse ettevalmistusi, et taastuva energia osakaalu veelgi suurendada. Tänaseks on biokütusele üle mindud mitmes piirkonnas: Kundas, Väike-Maarjas, Adaveres, Viiratsis, Lool, Laagris ja Narva-Jõesuus. Uute biokatlamajade rajamisega on vähendatud oma tegevusest tulenevat  CO2 heitmete kogust 18 400 tonni võrra aastas. Torustike renoveerimisel vähenevad soojakaod, millega CO2 emissioon väheneb iga võrgu kohta veel mõnekümne tonni võrra aastas. 

Keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi kategooria 

VÕITJA -  PAKRI Teadus- ja Tööstuspark 

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark keskendub keskkonnasäästule ja vastutustundlikkusele. PAKRI eesmärk on toetada Eesti rohetehnoloogia arengut, pakkuda tootmisettevõtetele nutikat ja energiatõhusat füüsilist keskkonda (Tark Tööstuslinn) ning toota ja müüa oma tööstuspargi klientidele taastuvenergiat (Tark Energiavõrk). Praegused tootmishooned kasutavad vähemalt 35% taastuvenergiat, üks hoone juba 100% (koostootmisjaam, mis toodab hakkepuidust elektri ja sooja). Samuti väärtustatakse klientide jääksoojust ja jäätmeid, kasutatakse LED-valgustid (sääst 30-40%), seiratakse ja juhitakse klientide energiatarvet (sääst +35%). Hetkel kuulub PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi alla 20 tootmisklienti ligikaudu 50 töökohaga. 

Osalesid ka: 

Kunda Nordic Tsement AS 

Esimese ettevõttena Eestis on ASi Kunda Nordic Tsement karjääridele koostatud kaldapääsukese elupaikade majandamise kavad. Nende rakendamisel ennetatakse lindude pesitsemist karjääriosades, mis on aktiivses majanduslikus kasutuses, ja luuakse lindudele asenduseks pesitsustingimusi kesksest töötsoonist eemale jäävates karjääriosades. Võrreldes eelnevalt kasutatud tootmisprotsessiga, jäetakse põlevkivi maapealsel kaevandamisel ning paesõelmete puistangutest eraldamisel nõlvadele 45–60-kraadine kaldenurk. Sellega välditakse kaldapääsukese aktiivsesse töötsooni pesitsema asumist: linnud eelistavad pesitsemiseks 90-kraadise nurgaga püstseid nõlvu. Samas luuakse lindudele sobiliku kaldenurgaga pesitsusnõlvad aktiivsest töötsoonist väljaspool paiknevasse sobilikku materjali. Samuti töötati koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja juhend kõigile kaevandus- ja ehitisettevõtetele. 

Eesti Energia AS 

Eesti Energia suurendas põlevkiviõli tootmise kõrvalsaaduse – põlevkivigaasi – kasutamise võimekust Eesti elektrijaamas. Tänu sellele on võimalik saada põlevkivist kätte rohkem energeetilist väärtust ja vähendada elektritootmise keskkonnamõjusid. Otse põlevkivist elektri tootmisega võrreldes on põlevkivigaasist elektri tootmisel väiksem keskkonnamõju. Gaasist elektrienergia tootmisel eraldub vähem kasvuhoonegaase ning proportsionaalselt põlevkivigaasi kasutamisega väheneb ka tekkiva tuha kogus. Madalate elektrituruhindade ajal on võimalik väheefektiivsed vanemad tolmpõletusplokid seisata ning kasutada kogu õlitootmisel tekkiv põlevkivigaas Eesti ja Auvere elektrijaamade efektiivsetes keevkihtplokkides. 

Keskkonnasõbralik toode/teenus 

Võitjaid oli seekord 2: 

VÕITJA -  Roofit Solar Energy OÜ 

Roofit Solar on noor ja ambitsioonikas rohetehnoloogiaettevõte, kes on välja arendanud elektrit tootva päikesekatuse lahenduse, mis näeb välja nagu tavaline katus. Ehitisintegreeritud päikesepaneelid on keskkonnasõbralikud. Need võimaldavad majapidamistel kasutusele võtta päikeseenergia, mis on alternatiiv põlevkivile, ning ühtlasi vähendada hoone ehituskulusid. Kui katusele paigaldada tavalised päikesepaneelid, siis peab kõigepealt ehitama vettpidava katuse, lisama paneelide kinnitused ning seejärel paigaldama paneelid. Kui aga planeerida hoone juba alguses elektrit tootvatest ehitusmaterjalidest, siis tekib materjalide kokkuhoid, ehitusprotsess on lihtsam ja soodsam ning tulemus on arhitektuuriliselt ilusam. Ettevõtte on asutanud Tallinna tehnikaülikooli taustaga Eesti noored, tootmine käib Tallinna lähistel Väänas. 

VÕITJA -  FreshGO OÜ 

FreshGO on Eesti kapitalil põhinev e-pood, kes toob ühe tellimusega kohale eri partnerite kauba (supermarketist, turult, väiketootjatelt, ökopoodidest, apteegist, loomapoest jne). Lisaks oma põhitegevusele (müük ning transport e-poe vahendusel) on FreshGO välja arendanud mitmeid keskkonnasõbralikke teenuseid. Klientidel on võimalik kullerile kaasa anda kas kilekotitäit (60 l) taarat (nii pandimärgisega kui ka ilma) ning kilekotte. Samuti on võimalus lasta oma tellimus komplekteerida taaskasutatavasse pandisüsteemil toimivasse pakendisse. Peagi lisandub võimalus annetada üleliigseid esemeid Uuskasutuskeskusesse. 

Tunnustused: 

FIE Tiit Eensalu 

Ettevõte toodab põllumajandustootmise kõrvalproduktidest biobriketti. Tooraine (hein, põhk ja pilliroog) saadakse looduslike ja kultuurheinamaade hooldamisel, põhu kogumisel ja talvisel pilliroo lõikamisel mererannast. Tooraine purustatakse ja pressitakse briketiks kokku sidusaineid lisamata. Briketi põletamisel tekkiv tuhk sobib väetiseks. Kiirelt taastootvast toorainest biobriketi tegemine aitab hooldada looduslikke rohumaid ja säästab metsa küttematerjalina kasutamisest. 

Pillirookõrs (GReat OÜ) 

Pillirookõrs kaubamärgina on vaid mõned kuud turul olnud Saaremaa roheinnovatsiooni ettevõte, kelle esimeseks tooteks oli pilliroost valmistatud keskkonnasõbralik korduvkasutatav joogikõrs. Vaid nelja tegutsemiskuu jooksul on Eesti disainiauhindade konkursil võidetud elumuutva tootedisaini auhind, saadud esikoht Prototroni võistlustel ning jõutud rohkem kui 15 000 kõrrekasutajani kuues riigis. Rannaniite tuleb hooldada ning pilliroost tehtud tooted on hea võimalus seda väärindada. Lisaks on välja töötamisel uudne pillirool põhinev materjalikooslus, mis võimaldab luua alternatiive ühekordsetele plastikutele. 

Aus Design OÜ 

Aus Design OÜ (kaubamärk Reet Aus) on ettevõte, kelle eesmärk on rõivadisaini ja -tööstuse arendamine väärtustava taaskasutuse (ingl k: upcycling) printsiibil. Väärtustav taaskasutus suunab rõivatööstuse ülejäägid disaini abil tagasi ringlusse: neist valmistatakse uusi tooteid, vähendades seeläbi masstootmise keskkonnamõju ning tekstiiliprügi hulka. UPMADE® sertifikaadiga tooted valmistatakse 90–100% ulatuses masstööstuse tekstiiliülejääkidest. Samuti kasutatakse ära vanad teksariided: need lõhustatakse kiududeks, millest omakorda valmistatakse lõng ning disainitakse ja kootakse uued tooted – kampsunid, kleidid jm.  

Osalesid ka: 

OÜ Bepco 

Bepco on turule toonud unikaalse korduvkasutatava veopakendilahenduse, mis võimaldab standardiseerida ja muuta efektiivsemaks kogu toiduainete tarneahelat tootjast kuni poeni välja. Korduvkasutatav veopakend on kõige lihtsam viis vähendada ühekorrapakenditest tekkivat pakendijäätmete hulka kohalikul turul ning suurendada tarneahela efektiivsust toidukaupade jõudmisel tootjalt kauplusesse kuni 30%. Kohalike veopakendite standardiseerimine annab ettevõttele aastas 12 000 tonni vähem pakendiprügi. Tänu sellele on teid kulutamas ja õhku saastamas 40 000 veoautot vähem, läbitud saab 13 000 000 veokilomeetreid vähem ning fossiilset kütust kulub 2 000 000 liitrit vähem. Kõik kastid on varustatud innovaatilise RFID-tehnoloogiaga, et tagada taara jälgimine ja elektrooniline paberivaba tarne tulevikus. Kaste on võimalik rentida koos pesuteenusega, mis võimaldab veopakendi kasutuse ka tarnijatele, kellel pole taara puhastamiseks oma pesulat. 

Upsteam Eesti OÜ 

Ettevõte tuli turule keskkonnasõbraliku liikuva autopesuteenusega, mis säästab iga autopesu kohta üle 100 liitri puhast vett. Tuues autopesu klientide kodude või kontorite uksele, võidab klient iga pesukorra pealt ka mitu tundi väärtuslikku aega. UpSteam kasutab autode pesemisel aurutehnoloogiat, mis võimaldab autosid kvaliteetselt pesta tavapärasest tunduvalt väiksema veekuluga. Autode pesemisel kasutatakse loodussõbralikumaid vahendeid, mis on läbinud laboratoorse uuringu. See annab ettevõttele kinnituse, kuidas ning mis hulgal on kemikaal lubatud. Peale loodussõbralikkuse on UpSteamile oluline, et vahendid oleksid nii klientide kui ka töötajate tervisele ohutud. Ettevõte rajab teed mugavama autopesu suunas, vähendades samal ajal märkimisväärselt autopesu ökoloogilist jalajälge. 

Santa Maria AS 

Ettevõttes on juurutatud ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteem ning keskkonnaga arvestatakse ettevõtte igapäevategevuses. Plastikpakendi asemel on võetud kasutusele purepakk, mis on toodetud taaskasutatavast materjalist ja on FSC-sertifitseeritud. Seeläbi tagatakse, et pakendi tootmisel kasutatakse toorainet, mis tuleb vastutustundlikust metsandusest, kus arvestatakse nii inimeste kui ka keskkonnaga. Uued pakendid lubavad mahutada kaubaalustele 25% rohkem tooteid ning vähendavad seeläbi CO2 heitmeid kilogrammi kohta viis korda. 

Plastrex Europe OÜ 

Plastrex Europe toodab taaskasutatud plastikust ehitusmaterjale, mis on samas ka taaskasutatavad. Erinevate tehnoloogiliste lahenduste abil annab ettevõte plastikjäätmetele uue elu. Tootevalikus on terrassilauad, välimööbel, aialipid, lille-, liiva- ja kasvatuskastid ning müratõkked maanteede äärde. Lamineeritud plastlauad on pikema eluaega kui puit- või komposiitmaterjalid. 2 km müratekkeseina sisaldab ligikaudu 240 tonni plastjäätmeid, mis tähendab 12 miljonit kilekotti või 48 miljonit jogurtitopsi. 

Skepast&Puhkim OÜ 

Skepast&Puhkim OÜ osaleb konkursil geoinfosüsteemide (GIS) väljatöötamise ja kasutamisega, mis võimaldab efektiivselt, ressursisäästlikult ning innovaatiliselt koguda, töödelda, visualiseerida ja hallata suuri ruumiandmete mahtusid. GIS-lahendusi saab väga laialdaselt kasutada planeeringute koostamisel ja keskkonnamõju hindamistes, sh saab välitööde ja uuringute läbiviimisel andmed sisestada efektiivselt otse andmebaasi. GIS-lahendused on keskkonnasäästlikud. Need aitavad vähendada paberikasutust ja transpordist tulenevat negatiivset mõju ning säästavad aega. 

Tallinna Linnatranspordi AS 

Tallinna Linntranspordi AS tõstab taastuvelektrienergia osakaalu: 2018. aastal oli see veerand, 2019. aastal läheb ettevõte täielikult üle taastuvelektrienergiale. Üleminekuga taastuvelektrienergiale väheneb Tallinna Linnatranspordi keskkonnamõju – õhku paistakse hinnanguliselt 22 000 tonni vähem süsihappegaasi heitmeid. Eesti autoparki arvestades on see võrdne umbes 10 000 auto aastase süsihappegaasiheitega. 

Enefit Green AS 

Enefit Green AS toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, päikesest, puiduhakkest ning ka olmejäätmetest Iru elektrijaamas. Meie regioonis uudne elektrienergiatootmise lahendus on „Ruhnu taastuvenergialahendus“. Ruhnu taastuvenergialahenduse raames rajati Ruhnu saarele unikaalne ja mandri elektrivõrgust eraldi seisev lahendus, mis kasutab elektrienergia tootmiseks nii tuult, päikest kui ka biodiislit. Moodne salvestustehnoloogia võimaldab saarel taastuvenergiat kasutada ka nendel tundidel, kui päike ei paista ja tuul ei puhul. Varem toodeti kogu Ruhnu saarel tarbitav elekter diiselgeneraatori abil. Nüüd on vähemalt pool saarel tarbitavast elektrist toodetud taastuvatest energiaallikatest ning CO2 emissioon väheneb aastas vähemalt 250 tonni võrra. 

Rimi Eesti Food AS 

Rimi Eesti Food AS lansseeris koostöös Reet Ausiga ostukoti, mis on tehtud masstootmise kangajääkidest. Ostukoti valmistamisel kasutati 91% vähem vett ja 86 % vähem energiat kui tavalise uue kangast poekoti tootmise puhul. Ettevõte teavitab juba aastaid oma kliente kilekottide kahjulikkusest. Uus ostukott on veelgi keskkonnasõbralikum kui paberkotid ja tavalised riidekotid. Disainitud ostukoti eesmärk on ka keskkonnateadlikkuse laialdasem suurendamine: ettevõtet tahab tõmmata tähelepanu looduse asjatule hävitamisele, mida plastikkottide kasutamine kaasa toob. Uus ostukott on valmistatud vastavalt UPMADE® printsiipidele ning sellisel viisil valmistatud poekotti pole tänaseni peale Rimi ükski jaekauplus pakkunud. Seeläbi väärtustab ettevõte ka Eesti disaini ja selle kvaliteeti. 

Stockmann AS 

Stockmanni pikaajaline eesmärk on panustada vastutustundlikku tarbimisse ja keskkonnasäästlikkusse ning tagada läbipaistvad tarneahelad. Alates 1. veebruarist 2018 on Stockmanni Tallinna kaubamajas kõik ostukotid tasulised ning ostukottide müügitulust annetati 10 000 eurot Eestimaa Looduse Fondile. Kõik Stockmanni kilekotid on toodetud vähemalt 80% ulatuses taaskasutatavast materjalist ja kõik paberkotid on toodetud FSC-sertifitseeritud puitmaterjalist. Ühtlasi on üha laiem korduvkasutatud ostukottide valik. Lisaks suunab ettevõte oma kliente ostukotte ja pakkematerjale korduvkasutama. Stockmann on alustanud edukat koostööd ka jätkusuutliku disaini ja moe suunal, näiteks Mine Metsa projekt Eesti disaineritega, Reet Ausi erikollektsioon ümbertöödeldud teksadest koostöös Uuskasutuskeskusega, Xenia Joosti kudumikollektsioonid ümbertöödeldud materjalidest. 

Woodbright OÜ 

Woodbright on maapiirkonnas tegutsev väike pereettevõte, kes toodab puidust õueküünlaid ja ühekordseid grille eesmärgiga väärindada odavama väärtusega puitu ja pakkuda keskkonnasõbralikku alternatiivi samalaadsetele toodetele. Soov on suurendada tarbijate teadlikust keskkonnasõbralikest toodetest ning pakkuda neile valikuid. 2018. aastal tõi ettevõte turule toode NaturGrill ehk puidust ühekordse grilli, mis on uudne alternatiiv alumiiniumist ühekordsetele grillidele. NaturGrill pakub täislahendust: grilli põhi on kaetud Eesti saviga, et takistada läbipõlemist; pärast kasutamist saab teha grillile lõkke, ning järele jäävad vaid söed. 

AS Eskaro 

2018. aastal said AS Eskaro uued sisevärvid (Akzent Sky, Akzent Kitchen, Akzent Room, Akzent SPA ja Estella) Euroopa Liidu ökomärgise sertifikaadi. ELi ökomärgis kinnitab, et antud toode on keskkonnasõbralikumate omadustega, ohtlike ainete minimeeritud sisaldusega, lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisaldust on vähendatud ning värv on tõhus siseruumides kasutamisel. Värvide vastavust ELi Komisjoni kehtestatud rangetele kriteeriumidele kinnitavad kolmanda osapoole laboritestid. Tavaliselt saavutatakse värvide valgesus ja hea kattevõime valge pigmendi (titaandioksiidi) koguse suurendamisega värvi koostises. Titaandioksiidi tootmine on aga väga keskkonda saastav, sest tootmise käigus eristub suurtes kogustes heitmeid. AS Eskaro kasutab uutes sisevärvides nüüdisaegset titaandioskiidi asendamise tehnoloogiat, tänu millele on värvide suurepärane kattevõime ja nende lumivalge värvus on saavutatud, kasutades ca 30% väiksemat titaandioksiidi kogust. 

Airobot OÜ 

Airobot OÜ on tehnoloogiaettevõte, mis tegeleb nutikate ventilatsiooniseadmete arendamise ja tootmisega. Ettevõtte peamine eesmärk on luua hoonete sisekliima kontrollimises uus standard, mis annab kliendile pidevalt ülevaate tegelikust sisekliimast (CO2 tase, niiskus temperatuur jne). Seade on autonoomne ja täiesti „isemõtlev“ ning tagab läbi selle olulise energiasäästu. Konkursil kandideeris ettevõte Airobot S1 seadmega. Airoboti seadmed on täielikult arendatud ja toodetud Eestis ning need on hea näide koostööst ülikoolidega. 

R2Spa OÜ 

R2Spa on ettevõte, kes pakub keskkonnasõbralikku spateenust. Kuna spa on selline keskkond, kus ei saa kasutada klaasist tooteid, oli probleem suure hulga tekkivate topside kogus. Sellest tulenevalt otsustati asendada ühekordsed joogitopsid biolagunevate pabertopsidega ning õlle ja muude jookide tarvis soetati korduvkasutavad ja pestavad polükarbonaatmaterjalist pokaalid. Samuti on ettevõte asendanud saunades ühekordsed kilest istumisalused Eestis toodetud linasest kangast istumisalustega. Naturaalne linane on pestav, klientidele mugavam ja tervislikum. Keskkonnateadlikkuse suurendamiseks on klientide käsutuses ka biolagunevad kotid. Aasta jooksul on kokku hoitud 170 000 plastikust õlle/kokteili topsi. 320 000 plastikust veetopsi on asendatud biolagunevate topsidega. Aastas on kokku hoitud ligikaudu 1 miljon ühekordset istumisalust. 

Utilitas OÜ 

Utilitas pakub klientidele ja keskkonnale sobivaid lahendusi, toodab ja jaotab energiat võimalikult efektiivselt ning kasutab võimalikult suures osas taastuvaid ja kohalikke energiaallikaid. Üle poole müüdavast soojusest toodab Utilitas kohalikest ja taastuvatest kütustest. Kõik Utilitase kaugkütte võrgupiirkonnad kasutavad põhikütusena taastuvkütust – puiduhaket, mis on CO2-neutraalne ja mille põletamisel tekkivat tuhka saab kasutada näiteks põllumajanduses. Taastuvkütustel põhinev kaugküte on efektiivne, keskkonnasõbralik ning parim viis tiheasustusega piirkondade soojusega varustamiseks. Ainuüksi 2018. aasta üheksa kuuga on Utilitas kohaliku puiduhakke kasutamisega piiranud CO2 heitmeid 390 000 tonni võrra. 

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark 

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark keskendub keskkonnasäästule ja vastutustundlikkusele. PAKRI eesmärk on pakkuda oma klientidele keskkonnasõbralikku teenust. Selleks pakuvad nad tootmisettevõtetele igapäevaselt nutikat ja energiatõhusat füüsilist keskkonda (Tark Tööstuslinn) ning müüvad oma tööstuspargi klientidele taastuvenergiat (Tark Energiavõrk). Tootmishooned kasutavad vähemalt 35% taastuvenergiat, ühes hoones juba 100% (koostootmisjaam, mis toodab hakkepuidust elektri ja sooja). Samuti väärtustatakse klientide jääksoojust ja jäätmeid, kasutatakse LED-valgustid (sääst 30–40%), seiratakse ja juhitakse klientide energiatarvet (sääst +35%). Hetkel kuulub PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi alla 20 tootmisklienti ligikaudu 50 töökohaga. 

Konkursil osales kokku 24 ettevõtet. 

2019. aastal kuulutati välja: 

  1. nominendid, kelle hulgast valitakse juuni algseks võitja. Võitja saab endale Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel kuni 35 000 eurot keskkonnaalasteks investeeringuteks. Täiendavalt saavad nominendid endale keskkonnamärgi kasutamise õiguse „Konkursi keskkonnasõbralik ettevõte nominent 2019“  ja võimaluse esindada Eestit Euroopa keskkonnakonkursil 2020. aastal. 

  1. eriauhinnad – võimalus minna Eestit esindama Euroopa keskkonnakonkursil 2020. aastal. 

  1. tunnustused 

Nominendid 

UpSteam Eesti OÜ 

Ettevõte pakub uuenduslikku liikuvat autpesuteenust. Auto pesuks kasutatakse keskkonnasõbralikke pesuvahendeid ning autode ümbrus jääb pärast pesu puhtaks. UpSteami jalgratastel autopesu võimaldab auto väljast puhtaks pesta ligikaudu 1 liitri vedelikuga. 

Eesti Pandipakend OÜ 

Ettevõte on 15 tegutsemise aasta jooksul kokku kogunud ja taaskasutusse suunatud üle 3,8 miljardi pandiga joogipakendi. 2019. aastal tõi turule prügistamist vähendavad korduskasutatavad panditopsid. 

Lindström OÜ 

Enamik Lindströmi tekstiilitoodetest saab oma elutsükli lõppedes uue elu – õlilappidest õlimatid, õlimattidest imamispoomid, hotellitekstiilidest puhastuslapid jne. Isegi pesumajades on leitud võimalus vee taaskasutamiseks– töörõivaste loputusvesi kasutatakse porivaipade eelpesuks. 

Estonian Cell AS 

Rajas uue aeroobse reoveepuhastusjaama, kus kasutatakse uuenduslikku jämemullitehnoloogiat, mis tagab senisest efektiivsema puhastusprotsessi ja puhtama heitvee. Seejuures annab uus reoveepuhastusjaam olulise elektrienergia kokkuhoiu. 

  

Eriauhinnad 

Estanc AS 

Keskkonnajuhtimise eriauhind 

Ettevõte valmistab protsessitehnikat, arvestades jätkusuutlikke ja keskkonnahoidlikke põhimõtteid, nt on neil survekatsetel kasutusel vihmavesi ning sel viisil hoitakse kokku miljon liitrit puhast joogivett aastas.  

Ensto Ensek AS 

Keskkonnasõbraliku protsessi eriauhind 

Ettevõte projekteerib ja toodab efektiivseid ja nutikaid elektrilahendusi. 2019. aasta üks projekt oli „Paberivaba tootmine“, mis võimaldab ressursse efektiivsemalt planeerida. 

Reverse Resources 

Äri ja rahvusvaheline koostöö eriauhind 

Resources tegeleb protsesside ja toetava tarkvara arendamisega rõivatootmistehastes tekstiilijääkide väljaselgitamiseks ja taaskasutusse suunamiseks.   

Tammejuure Mahetalu 

Äri ja elurikkuse eriauhind 

Peretalu, mis valmistab mitmesuguseid mahetooteid, kasutades tootmisel päikeseelektrijaamas toodetud taastuvenergiat ning tooraine kuivatatakse biokatlas. 

  

Tunnustused - ringmajanduse edendajad 

Naturewear OÜ (KIRA) 

Ettevõte toodab baleriinasid taaskasutatavatest materjalidest: pealispind on taaskasutatud puuvill, sisevooder plastpudelitest valmistatud õhuke vilt ning tallaks ümbertöötatud rehvid. 

Solve et Coagula 

Väike sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on siduda sotsiaalsed väärtused keskkonna heaoluga. Pakub tööd puuduva ja vähenenud töövõimega inimestele ning toodab tööstuse jääkidest uusi tooteid. 

Ükskomakaks OÜ (New Rustic) 

Mikroettevõte, kes kasutab tekstiili- ja mööblitööstuse jääke ning toodab nendest kande- ja seljakotte. 

Trimtex Baltic OÜ 

Loodi uus upcycling kollektsioon, mille eesmärk on vähendada tootmisel tekkivaid jäätmeid ning samal ajal kasutada oma tootmisjääke uute toodete valmistamiseks. 

Konkursil osalesid veel: 

Eleon AS 

Ettevõte on välja arendanud ja toodab Eestis multimegavatt-klassi elektrituulikuid, mis on keskmiselt 30% suurema tootlikkusega kui sarnased tuulikud maailmas. 

Telia Eesti AS 

Ettevõttes on juurutatud energia- ja keskkonnajuhtimissüsteemid. Ettevõte on seadnud 2030. aasta eesmärgiks muuta oma äritegevus vastutustundliku digitaliseerimise kaudu nii CO2 emissiooni kui ka jäätmevabaks. 

Signe Seebid OÜ 

Ettevõte toodab tarbekosmeetikat, mis ei sisalda sünteetilisi säilitus- ega värvained. Toodete pakendamisel on eesmärk maksimaalselt taaskasutada olemasolevaid pakkematerjale. 

Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 

Parima võimaliku tehnoloogia juurutamise programmi käigus on ettevõte teinud palju investeeringuid ja ellu viinud keskkonnaprojekte, millega on veekasutust vähendatud 40%, kasutatakse 80% taastuvenergiat ning vähendatud on kasvuhoonegaaside emissioone. 

Eesti Metsameistri Taimekasvatus OÜ 

Ettevõte pakub erametsa omanikele kompleksset metsauuendamisteenust: valmistab ette maapinna, istutab taimed ja hiljem ka järelhooldab noori kultuure, tagades sel viisil metsa istutamise lihtsuse. 

Stockmann AS 

Ettevõtte jaoks on oluline toetada teadlikku tarbimist ning teha kauakestvaid ja läbimõeldud ostuotsuseid, mis muudavad meie elukeskkonda paremaks. 

Salutaguse Pärmitehas AS 

Ettevõtte eesmärk on kasutada tehases kõige keskkonnasäästlikumat tehnoloogiat, nt reovee puhastamiseks on kasutusel klassikalise aeroobse meetodi asemel anaeroobne protsess. 

Jutegoods OÜ (Jutekott) 

On toonud turule looduslikust kiust ehk džuudist biolagunevad, vastupidavad ja temperatuuri hoidvad kandkotid. 

Nulljääde OÜ 

Säästliku elustiili veebipood www.zerowaste.ee, kes valib oma tooteid, hoolides loodusest ning väärtustades Eesti inimeste tööd ja pingutusi keskkonnahoiu nimel. 

Mixpack OÜ 

Eesmärk on vähendada plastiku tarbimist. Ettevõte on komposteeritavate lauanõude tootja Vegware ametlik edasimüüja. 

Biofire OÜ 

Ettevõtte eesmärk on luua uuenduslikke, inimsõbralikke, ohutumaid ja looduslähedasi lahendusi igapäevaseks kasutamiseks, nii tava kui ka militaarsektoris. Toodab mitmesuguseid geelmasse. 

Coca-Cola HBC Eesti AS 

Ettevõte on seadnud endale eesmärkideks pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise. Aastaks 2030 soovib koguda kokku kõik tootepakendijäätmed, mis on turule suunanud. 

Konkursil osales kokku 15 ettevõtet. 

„Aasta keskkonnasõbralik ettevõte“ - Comodule OÜ. 

Comodule on maailma üks juhtivamaid mikromobiilsuse arendajaid, tootes nii asjade interneti (IoT) mooduleid/lahendusi, mis võimaldavad hallata jagamismajanduse süsteeme, kui ka maailma kõige keskkonnahoidlikumaid elektritõukerattaid brändidega Tuul ja Äike. Comodule’i tootearendus on väga selgelt suunatud pilguga tuleviku ja rohepöörde suunas. Lisaks valis rahvas Comodule oma lemmikuks. 

Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte kategoorias märgiti: 

  • Keskkonnajuhtimise valdkonna eriauhinnaga AS Tallinna Sadam 

  • Ringdisaini edendaja tunnustuse pälvis Artisana OÜ (Stella Soomlais stuudio) 

  • Jäätmekäitleja edendaja tunnustuse Weerec OÜ 

2004. aasta keskkonnategude piduliku auhinnatseremoonia raames jagas ministeerium 80 000 kroonise auhinnafondi kahes kategoorias "Aasta keskkonnategu 2004" ja "Aasta keskkonnateoke 2004". 
  

Kategooria "Aasta Keskkonnategu 2004" 

  • Laulu- ja Tantsupeo SA – projekt „Las jääda ükski mets“, I preemia - 25 000 krooni 

  • MTÜ Kiideva Külaselts – loodusturismi arendamine Kiidevas, II preemia - 15 000 krooni 

  • Koonga Looduse SA – Nedrema puisniidu taastamine ja korrashoid, III preemia - 10 000 krooni 

"Aasta Keskkonnateokese 2004" kategooria nominendid olid aga niivõrd tasavägised ja kõik üheväärset tunnustamist väärivad, et žürii otsustas neid kõiki 5000 krooniga premeerida. 

  • Ala Põhikool; 

  • Kabala Põhikool; 

  • Ruth Rang ja Erla Soots MTÜ-st Võrkorav; 

  • Viljandi lasteaed Mesimumm; 

  • MTÜ Peraküla Teater; 

  • MTÜ Ökokratt. 

  

Kategooria "Aasta keskkonnategu 2005" 

  • Jaan Riis - Looduse Omnibussi ning loodusõhtute korraldamise eest, I preemia - 30 000 krooni  

  • Riina Kallas - Tartu Taaskasutuskeskuse käivitamise eest, II preemia - 15 000 krooni 

Lisaks jagati välja kolm võrdset preemiat, mille suuruseks 5000 krooni. Preemia said MTÜ Loodushariduse Ühendus Fenolo interaktiivse looduskalendri  loomise eest, MTÜ Timur projekti "Mets puhtaks 2005" eest ning Hiiumaa Tarbijate Ühistu leidliku pakendi tagatisraha süsteemi käivitamise eest aastal 2005. 

  

"Aasta Keskkonnateokese 2005" kategooria nominendid olid väga tasavägised ja kõik üheväärset tunnustamist väärivad. Keskkonnateokese preemia (igaüks 5000 krooni) said: 

  • Torma lasteaed „Linnutaja mitmekülgse keskkonnaharidusliku tegevuse eest; 

  • Tartu Hiie Kool keskkonnaprojektides osalemise ja nende läbiviimise eest; 

  • Tallinna Lastekodu Kopli keskusele Männiku karjääri ümbruse prügikoristustalgutel osalemise eest; 

  • MTÜ Hared „Aiatuulik: keskkonnateadliku arengukava-ja õppekavaarenduse eest. 

Hindamiskomisjon otsustas anda välja ka kaks eripreemiat: 

  • Eripreemia eeskujuliku tagatisraha süsteemi käivitamise eest sai AS Eesti Statoil (kõigis Statoili tanklates võetakse pandipakendeid vastu, see on väikeste müügikohtade võrdluses erandlik ja väärib tunnustamist). 

  • Eripreemia keskkonnavaldkonna populariseerimise eest: MTÜ Ökokratt (on hea näide sellest, kuidas saab keskkonda puudutavad asjad popiks ja noortepäraseks muuta ning seega laia avalikkuse tähelepanu köita). 

Kategooria "Aasta Keskkonnategu 2006" 

  • Põlva Maavalitsus – ökofestival "Rohelisem Elu", 25 000 krooni 

  • SA Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Nõva Tuletõrjeselts – aktiivne tegevus Loode-Eesti naftareostuse likvideerimisel 

  • MTÜ Eesti Roheline Liikumine - "Loodussõbraliku toote kampaania" korraldamine 

Aasta keskkonnateo väljaselgitamine osutus raskeks, sest lõpuks jäi sõelale neli väga tugevat kandidaati. Konkursi võitnud Põlva Maavalitsuse Ökofestival on üsna haruldane maavalitsuse ettevõtmine ja suureks eeskujuks ka teistele. 

Teise koha pälvis Loode-Eestis merereostuse koristamise korraldamine. Selle teoga seoses oli kaks kandidaati, kelle vahel konkursi komisjon otsustas jagada teise preemia. Eestimaa Looduse Fond (ELF) väärib tunnustust eelkõige oma aktiivsuse eest õlireostuse koristamisel. Oluline on, et ELF andis seejuures vabatahtlikele võimaluse kaasa lüüa. Sama preemia sai ka MTÜ Nõva Tuletõrjeselts, kes tegutses jaanuaris-veebruaris Nõva rannikut tabanud reostuse likvideerimisel omal algatusel seni, kuni Päästekeskus ja teised vabatahtlikud appi tulid. 

Kolmas preemia anti Eesti Rohelisele Liikumisele „Loodussõbraliku toote kampaania" eest, mis oli silmapaistev oma jätkusuutliku, lihtsa ja selge sõnumi ning tiheda koostöö poolest muidu tarbimist õhutavate supermarketitega. Välimeediakampaaniaga tutvustati tarbijale igapäevaste ostuotsustega kaasnevat keskkonnamõju, suunates neid eelistama keskkonnasõbralikke ökomärgistega tooteid. 

  

Kategooria Aasta Keskkonnateoke 2006 tiitli võitis MTÜ Eesti Koolimetsade Ühendus - õuesõppe idee propageerimine ETV telesaate „Õpiõu!" kaudu. 

Konkursil "Aasta keskkonnategu 2007" jäid peapreemiad välja andmata ja seda silmapaistvalt tugeva teo puudumise tõttu. Otsustati välja anda kaks esimest ja kaks teist kohta. 

Kategooria "Aasta keskkonnategu 2007" 

  • Tartu Keskkonnahariduse Keskus - Läti-Eesti koostööprojekti "Looduse õppimine ja õues õpetamine läbi piiriülese koostöö" edukas juhtimine, I preemia 

Koos MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse, Läti Gauja Rahvuspargi ja Läti Olümpialaste Komiteega läbiviidud projekti raames valmis hulk looduses õppimise programme koos juhendmaterjalidega õpetajatele ja loodusgiididele, liikuv näitus loodusest „Ma pole külaline, ma elan siin“, veebimäng Retk ning seljakottidesse komplekteeritud välitöö vahendite komplektid. Lisaks toimusid looduslaagrid Eesti ja Läti lastele ning õpetajatele õuesõppe koolitus. 

  • MTÜ Matsalu Filmifestival - rahvusvahelise loodusfilmide festivali järjepidev edukas korraldamine, I preemia 

Tänavu toimus festival juba viiendat korda ning sellel osalejate arv ja külastajate hulk on kahekordistunud võrreldes eelmise aasta festivaliga. Filmide näitamine populariseerib ning harib vaatajaid keskkonnateemadel ning festival hoiab elus ja edendab Eesti loodusfilmide tegemise traditsiooni. 

  • MTÜ Roheline Rood -Tallinna pensionäride kaasamine teavitamaks säästuvõimalustest majapidamistes, II preemia 

Pilootprojekt, mille käigus kaasati pensionäre ja koolitati neist tugiisikud rääkimaks jäätmete sorteerimisest, vee- ja energiasäästu võimalustest majapidamistes. Seni ei ole Eestis pensionäre aktiivselt kaasatud keskkonnateadlikkuse suurendamisele kodumajapidamistes. 

  • MTÜ Studio Viridis Loodusharidus - Muraste Looduskooli rajamine, II preemia 

Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga loodi Muraste mõisaparki looduskool, kus loodusetundjate poolt juhitud õpperetkedel ja programmidel saavad igal aastaajal loodusõpet Tallinna ja Harjumaa koolide ja lasteaedade lapsed. Koolitavad juhendajateks õpetajaid ja üliõpilasi. 

Tunnustatud tänukirjaga 

  • MTÜ Ökokratt – kogu Eestit hõlmava keskkonnahariduse projekti "Mets õpetab!" korraldamise ja läbiviimise eest. 

  • Põltsamaa Ühisgümnaasiumi projektijuht Annika Kallasmaa – iga-aastase vanapaberi kogumiskampaania korraldamise eest Põltsamaa linnas. 

  • SA Põlvamaa Arenduskeskus ja Põlva Maavalitsus – ökofestivali "Rohelisem Elu 2007" korraldamise eest. 

Kategooria "Aasta Keskkonnateoke 2007" 

  • Elva Lasteaed Murumuna - keskkonnakuu "Meie sõber putukas" läbiviimise ning õuesõppeklassi rajamise eest, I preemia 

1.-30. aprillini viidi 124 lapsega lasteaias liikumis- ja muusikaõpetaja ning tervishoiutöötaja juhtimisel läbi keskkonnakuu, mille käigus toimus putukaraamatut näitus, kevadpidu, ekskursioonid Põllumajandus- ja Zooloogiamuuseumisse ning matkapäev, putukateadlase loeng, putukajoonistuste näitus, põrnikate jürijooks, tervisehommik ja spordipäev vanematega. Lisaks valmis sügiseks lasteaia initsiatiivil ja Elva Lions klubi toetusel õuesõppeklass lasteaia õuealale. Järjepidev ja mitmekülgne keskkonnakasvatuslik töö toimub lasteaias juba alates 2003. aastast. 

  • Roosna-Alliku Põhikooli - noorteprojekt "Minu kodukoha allikaala korda!", I preemia 

Projekti käigus korrastasid viis 6.-8. klassi tüdrukut Mari-Liis Rohusaar, Ave Kaljurand, Eneli Väli, Kaidi Kaljurand ja Tiina Kaljurand koos õpetaja Jaanika Alliksooga Roosna-Allikul asuvate allikate ümbruse, trükkisid erinevaid (õppe)materjale nende kohta ning rajasid sinna matkaraja ning viisid läbi ülekoolilise matkapäeva. Tüdrukute projekt algas juba 2004. aastal, mil nad asusid allikaid otsima ning avaldasid esimese allikate voldiku. Tänaseks on olemas veel matkaradade voldikud, töölehed õuesõppe läbiviimiseks allikate juures, allikate fotomäng „Leia õige allikas“, maastikukaitseala infoskeem ja pusle, kodulehekülg ja blogi. Projekti koostööpartneriks oli Roosna-Alliku Vallavalitsus. 

  • Puhja Gümnaasium - keskkonnateadlikkuse kasvatamine erinevate tegevuste kaudu, II preemia 

350 õpilasega koolis viidi läbi projekt „Keskkonnaga ei mängita II“, mille käigus tegid õpilased lühiuurimusi kodukoha keskkonnaseisundi kohta, lisaks sorteeritakse prügi, valikainena saab õppida keskkonnahoidu, toimuvas õuesõppe tunnid, läbi on viidud loodus- ja keskkonnaalase loomingu konkursse (joonistused, plakatid, fotod, filmid), suviti toimuvad loodus- ja keskkonnalaagrid koos Alam-Pedja looduskaitseala töötajatega ning koos on käidud metsa istutamas. 

  • Sadala Põhikool - õuesõppe võimaluste arendamise eest koolis - õuesõppeklassi, putukate hotelli ja päikesekella rajamine, II preemia 

Lisaks varustati kooliõuel kõik puud ja taimed nii eesti- kui ladinakeelsete siltidega, et nende nimesid saaks õppida ning valmistati lillekaste ning ühiselt kasvatati ette ka lilli neisse istutamiseks ja kooliümbruse kaunistamiseks. 

Tunnustatud tänukirjaga 

  • Keskkonnainspektsiooni Järvamaa osakond – omaalgatuslik projekt, mille käigus Järva- ja Raplamaa lasteaedades räägiti looduskaitsest mängu kaudu ja endakoostatud pildivihiku "Ole looduse sõber". 

  • Tallinna Mustamäe Gümnaasium – õpilaste keskkonnakeemia uurimistööde konkursi „Eelista eestimaist“ korraldamine. 

Konkursil "Aasta Keskkonnategu 2008" osales sellel aastal mitu tugevat projekti ja otsustati anti välja kaks peapreemiat mõlemas kategoorias. 

Eriti tänuväärseks hinnati sellel aastal tööd, mida õpetajad lastega looduse tundmaõppimisel ja loodusest hoolimisel teevad, sest nii kasvavad väikestest Jukudest keskkonnasõbralikud Juhanid, kes metsa alla rämpsu ei poeta ja ka näiteks ettevõtjatena keskkonnasõbralikku tootmist juurutavad. 

Kategooria "Aasta keskkonnategu 2008" 

  • MTÜ Fenolo www.looduskalender.ee - veebikaamerate (Kurekaamera, Kotkakaamera, Sea TV) projekti idee ja teostus; I preemia - 20 000 krooni. 

  • Rainer Nõlvak ja tema meeskond “Teeme ära!” - prügikoristuskampaania korraldamise eest, I preemia - 20 000 krooni. 

Tunnustatud tänukirjaga 

  • Viljandi Linnavalitsus, keskkonnasäästliku tehnoloogia leidliku kasutamise eest Viljandi linna muruväljakute uuendamisel. 

  • MTÜ Ökokratt, rahvusvahelise keskkonnamüra-teemalise konverentsi korraldamise eest. 

  • Jüri Ratas, algatuse eest hakata korraldama Euroopa Rohelise Pealinna konkurssi. 

Kategooria "Aasta keskkonnateoke 2008" 

  • Viljandimaa Omavalitsuste Liit - Viljandi maakonna õpilastele 1.-6. klassini keskkonnahariduse programmi koostamise eest, mis ühtlustaks maakonna koolide loodus- ja keskkonnahariduse taset, I preemia - 20 000 krooni. 

  • Pühajärve Põhikool - õpilasprojekti “Pühajärve Põhikool keskkonnateadlikumaks” eest, mille käigus toimusid tunnid väljaspool kooli ning pesakasti paigutati veebikaamera, mille abil elati kaasa Tihase Tiina ja Metstiku Märdi tegemistele, I preemia - 20 000 krooni. 

Tunnustatud tänukirjaga 

  • Kristiine Rebane (Sampo Pank), Tuuli Keerberg (Ragn-Sells) ja Mairi Enok (Lehola keskkonnahariduskeskus) - projekti eest, mille käigus valmis Tallinnas Lehola lasteaia õuesõppemajake, mida saavad keskkonnaharidustundideks kasutada kõik Tallinna lasteaiad. 

  • MTÜ Türi Avatud Noortekeskuses koondunud keskkonnahuvilised noored (Sänni Noormets, Annika Nõulik, Jaanus Polli, Martin Urve, Andrus Lukjanov, Janell Lohvart, Reino Mänd, Tanel Eensoo, Maria Wagner, Eret Püvi ja Agnes Müürsepp) - noortele mõeldud keskkonnateemaliste uurimis- ja teavitustööde läbiviimine. 

Konkursi "Aasta Keskkonnatgegu 2009" raames ei olnud küll ühtegi nii suurejoonelist tööd nagu prügikoristuskampaania "Teeme Ära" möödunud aastal, kuid sellegipoolest tehti ka 2009. aastal rohkelt heategusid. Auhinna võtnute vahel läks jagamisele 70 000 krooni suurune preemiafond. 

Kategooria "Aasta Keskkonnategu 2009" 

  • MTÜ JCI GO Koda - teavituskampaania "Killerkott tapab, preemia 50 000 krooni. 

Säästa elusid, kasuta riidest kotti". Kampaaniaga pöörati tarbijate tähelepanu kilejäätmetest tekkinud saastele ning selle vähendamiseks kutsuti inimesi üles valima ostude jaoks kilekoti asemel riidekott. 

Tunnustati tänukirjaga 

  • MTÜ Ökomeedia - säästvat eluviisi propageeriva portaali Bioneer asutamise eest. 

  • MTÜ Emajõe Lodjaselts - Emajõe märgalasid tutvustavate loodushariduslike lodjaretkede korraldamise eest. 

Kategooria "Aasta Keskkonnateoke 2009" 

  • Torma lasteaed Linnutaja - keskkonnahariduse projektide teostamise eest; preemia 10 000 krooni. 

  • AS Ragn-Sells - jäätmete sorteerimisjaamadesse õppeekskursioonide korraldamise eest, preemia 10 000 krooni. 

  

Tunnustati tänukirjaga 

Noorteprojekti NETT ehk Nõnda Edastame Taaskasutust Teieni - keskkonnasäästliku mõtteviisi levitamise eest norote hulgas läb mitmekülgsete tegevuste (kasutatud rõivaste, mööbli, paberi ümbertöötlemise õpitoad jne). 

Konkursi "Aasta Keskkonnategu 2010" levinumad märksõnad tänavustes projektides olid keskkonnaharidus ja säästev eluviis. Hindamiskomisjon ei piirdunud seekord ainult ühe projekti esiletõstmisega, vaid tunnustati mitmeid silmapaistvaid kandidaate, kes on keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tublimad tegijad. 

Kategooria Aasta Keskkonnategu 2010 

  • MTÜ JCI GO Koda - Lasnamäe rohestamine ja puuistutustalgud Tondiloo pargis, preemia 15 000 krooni. 

  • MTÜ Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO - venekeelsete pensionäride keskkonnateadlikkuse suurendamine, preemia 15 000 krooni. 

Kategooria "Aasta Keskkonnateoke 2010" 

  • Tallinna Tehnikagümnaasium – vanadest autorehvidest jalgrattahoidjad, preemia 10 000. 

  • Rakvere lasteaed Triin – vee-ja keskkonnanädal lasteaias, preemia 10 000. 

  • Tallinna lasteaed Kiikhobu – Laps Linnakeskkonnas, preemia 10 000. 

  • Tarvastu lasteaed Naeruvõru – muusikaline moeetendus MASU, preemia 10 000. 

  

Tunnustatud tänukirjaga 

EMI-ECO ja Tallinna Keskkonnaamet – Aegna loodusmaja. 

  

2011 

Konkursile "Aasta Keskkonnategu 2011" laekus 9 keskkonnateo kandidaati ja 14 keskkonnateokese kandidaati. 

Kategooria "Aasta Keskkonnategu 2011" 

MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus - projekt „Happy Fish“, üldvõitja 

Projekti eesmärk on taastada Emajõe kalade koelmualad ning suurendada Emajõe vanajõgede suudmeid setetest ja luhtadelt võsa puhastamise kaudu. Projektist ei saa kasu mitte ainult kalad, vaid ka looduskaitsjad, kalastajad ning paadimatkajad. Hindamiskomisjon leidis, et nii suurejoonelist looduskaitse projekti pole Eestis enne olnud ning projektis on esindatud nii teaduse pool, keskkonnahariduse pool, sel projektil on ulatuslik positiivne keskkonnamõju. 

Tunnustatud tänukirjaga 

  • Ahto Kaasiku „Looduslike pühapaikade haldamise juhend“ - Ahto Kaasik korraldas Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUNC) looduslike pühapaikade haldamise juhendi teabepäevade läbiviimise, et teadvustada avalikkusele pühapaikadega seotud temaatikat. 

  • Andres Eilarti raamat „Pintsliga tõmmatud Eesti“ - 2011. aastal ilmus Aavo Koka ja Andres Eilarti raamat “Pintsliga tõmmatud Eesti”, mis ühitab looduse ja kultuuri väljendusvahendeid ning saavutab suurepärase keskkonnaharidusliku mõjukuse. 

Kategooria "Aasta Keskkonnateoke 2011" 

JCI GOKoda „Laste teadlikkuse tõstmine prügi teemal“, üldvõitja. 

Projekti eesmärgiks on tõsta laste teadlikkust prügi teemal. Põhirõhk on prügil, prügi sorteerimisel ning prügi taaskasutamise võimaluste näitamisel. Enamus lastele suunatud jäätmeteemalisi projekte on piirkonnakesksed ning kampaaniapõhised, kus erinevad keskkonnamaskotid kannavad laias laastus ühte sõnumit. Eesmärgiks on ühtlustada olemasolevate keskkonnategelaste poolne sõnum, tuues nad kokku nukuetendusse „Prügihunt ja Superjänes“ ning keskkonnahoiule kutsuvatesse õppematerjalidesse. Projekti raames valminud nukuetendust näidati pea 6000-le lapsele koolides ja lasteaedades üle Eesti 50-l korral. Etendus salvestati DVD-le, mida jagati kõikidele Eesti lasteaedadele ja koolidele tasuta, tundides kasutamiseks. DVD-l on muuhulgas õppematerjali prügi sorteerimise kohta kodus, infot, mis saab jäätmetest edasi, kuidas taaskasutada prügi ning muud vahvat prügiteemalist materjali. 

Tunnustatud tänukirjaga 

  • MTÜ Ida-Eesti Jäätmekeskus „Jäätmevihik“ 

Hea õppematerjal lasteaedades ja algkoolides vanuserühmale 5-8 aastat. Vihik sisaldab õpetlikke pilte prügi ohtlikkusest loodusele, tekst selgitab, milliseid erinevaid jäätmeid tekib ja õpetab, kuidas neid sorteerida. 

  • Kesk-Eesti Noorsootöö Keskuse programm „Hoia metsa!“ 

2011. aasta on pühendatud metsale. Hoia metsa 2011 programmi tegevused olid planeeritud lähtuvalt sellest aastast 

  • MTÜ Keila Roheline Punkt „Keskkonnakuu ja Keskkonnapäev Keila koolis“ 

Keila koolis toimus sel aastal KESKKONNAKUU JA KESKKONNAPÄEV, mille eesmärgiks on tõsta laste ja noorte keskkonnateadlikkust läbi erinevate keskkonnaalaste tegevuste, tuues vaheldust igapäevasesse kooliellu ja kinnistades seeläbi keskkonnahariduse rakendumist. 

  • Tuule lasteaia keskkonnateoke 

Tallinna Tuule Lasteaed on pööranud viimaste aastate jooksul tähelepanu Lasnamäe rohelisele ümbrusele. Üheskoos oma maja pedagoogidega on valminud mitu õpperadade juhist teistele Tallinna lasteaedadele. 

  • AS Väätsa Prügila kampaania „Vabapaber“ 

AS Väätsa Prügila on korraldanud koolidevahelisi vanapaberi kogumise kampaaniaid alates 2003. aastast. Lisaks Järvamaa ja Raplamaa koolidele osalevad kampaanias ka Raplamaa haridusasutused. Kampaania eesmärk on vanapaberi kogumise ja taaskäitlusse suunamise abil hoida kokku loodusressursse ning vähendada prügilatesse minevaid vanapaberi koguseid. 

  • Vigri lasteaia projekt “Vigri lasteaia keskkonnateadlikkuse tõstmine“ 

Kavandati vähemalt 8-10 üritust (metsateemaliste aktiivõppe tundide-päevade läbiviimine – otsene vahetu tegevus, õpetamaks lapsi tundma, armastama ja hindama meid ümbritsevat). Teemadest on käsitletud nii keskkonnasõbralikku jäätmemajandust ja veemajandust, kaitsealuseid taimeid, lindude kaitset, metsatemaatikat. 

  • Kärstna kooli kaks projekti: "Maanteeääred puhtaks“ ja "Loodushariduslik tegevus õppekäikude kaudu Kärstna koolis“ 

Kärstna kool korraldas maanteeäärte puhastamisaktsiooni oma kooli õpilastele, puhtaks sai enam kui 50 km ulatuses kraave ja teeääri, Kärstna küla keskuse ümbrusest.

Konkursil "Aasta Keskkonnategu 2012" osales kokku 30 kandidaati. 

  

Kategooria "Aasta Keskkonnategu 2012" 

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu projekt „Linnuõpe loodusainete õpetajatele“, üldvõitja 

Eesti Ornitoloogiaühing korraldas Eesti 27-s paigas linnuõpet, kus osales 389 loodusainete õpetajat üldhariduskoolidest. Projekti eesmärgiks on suurendada loodushariduse andjate teadmisi lindudest. Valmis jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega õppematerjal 45 linnuliigi tundmaõppimiseks. Projekt on ülekantav ka lasteaedade õpetajatele, looduskeskuste juhendajatele jne. 

Tunnustatud tänukirjaga 

  • MTÜ Reuse projekt „Tekstiilijäätmete kaardistamine ja tekstiilijäätmetest valminud disaintoodete esitlemine.“ 

Praeguseks on kaardistatud ca 10% Eesti turul ringlevatest tekstiilijäätmetest. Projekti käigus kaardistatud ettevõtted, mis pakuvad tekstiilijäätmeid leiab www.reuse.ee ja jäätmetest valminud disaintooted www.trashtotrend.ee

  • MTÜ Prangli saare talurahvamuuseumi selts projekt „Loodusmuuseumi loomine Prangli saarele“  

Muuseumi rajamise mõju keskkonna hoiule on märkimisväärne, sest tänu loodusmuuseumile saavad inimesed endale teadvustada Prangli ja Aksi saare looduse olemust, seal olevaid taimi ja loomi. 

Kategooria "Aasta Keskkonnateoke 2012" 

MTÜ JCI GO Koda vabaõhuetendus „Naksitrallide metsakool“, üldvõitja 

Etenduse lavastamisel kasutati nukkude ja dekoratsioonide juures ainult jäätmeid või taaskasutusele võetud materjale. Lavastust etendati üle Eesti 67 korral ja pealtvaatajaid oli ca 32 000 inimest. Projekti raames toodeti ja jagati 15 000 pakki prügisorteerimise kaardimängu „Superjänese prügimäng“. 

Tunnustatud tänukirjaga 

  • Saue Gümnaasium – keskkonnaprojekt „Läänemereäärsete riikide jätkusuutlik areng ja loodus- ja tööstuskeskkonna võrdlus“. 

Projekti raames toimus Soome ja Eesti põhikoolide õpilasvahetus. Nende õppetöö toimus looduses. Eesmärgiks oli kujundada keskkonnasäästlikke väärtushinnanguid, tutvuda Eesti-Soome looduskeskkonna iluga ja anda hinnang tööstuskeskkonna ohuallikatele. Lisaks töötati välja riiklikke õppekavasid toetav õppeprogramm ja valmisid materjalid, keskkonnalase uurimustöö andmetest. 

  • Eve Schmeiman - projekt „Ilmavaatlus võimaluste loomine Väimela lasteaeda Rukkilill“. 

Lasteaia õuealale rajati ilmavaatluspunkt, mille juurde on loodud mitu puidust mängu, töölehti ja õppemänge. Tänu sellele punktile on võimalik paremini lastele selgitada kliima soojenemise ja vaadelda ilma. Ilmavaatluspunkt on avatud ka teistele lasteaedadele ja koolidele. 

  • Carolin Krain, Cetlyn Sari, Mariann Adelbert, Simona Šois (Kadrioru Saksa Gümnaasium) – keskkonnapäev Kadriorus. 

Põhikooli õppekavas on ette nähtud loovtöö, mis peab hõlmama vähemalt kaht ainet. Seoses sellega leidsid koolitüdrukud, et soovivad korraldada oma klassile õuesõppe päeva. Kadrioru parki paigaldati 20 kontrollpunkti, milles kõigis eriülesanded. Oluline oli kaardi abil liigelda, jälgida loodust ja lahendada ülesanded võimalikult korrektselt. Projekt väärib esile tõstmist just seetõttu, et lapsed korraldasid seda ise ideest teostuseni. 

  • Lasteaed MARI – projekt „Väikeste veeuurijate õppeaasta lasteaias MARI“. 

Kogu õppeaasta vältel kestev projekt, kus vahetute kogemuste kaudu on lapsed saanud täiendavaid lisateadmisi ja on teadlikumad vee tähtsusest taimedele, loomadele ja inimestele. Suhtuvad veesse hoolivalt ja kasutavad seda säästlikult. Projekti käigus läbiti teemad: õppetegevus vesi, veekogud ja elukeskkond; veekogud talvel, vee-elu lõuna- ja põhjamaal; vee vajalikkus elutegevuseks; looduslaager „Vesi. Vesi? Vesi!“. Toimusid erinevad huvitavad õppereisid, valmistati taaskasutatud materjalidest „Prügikalu“, teemamappe ja tehti näituseid. 

  • Kohtla-Järve Lasteaed Punamütsike – sihipärane keskkonnaõpe koostöös rühmaõpetajatega. 

Kõikides lasteaia rühmades on prioriteediks õuesõpe ja tegeletakse keskkonnakasvatusega. Lisaks lastele viidi läbi ka pedagoogide seas läbikeskkonnahariduslik koolitus ja õppematerjalide koostamine, õppepäevad aktiivõppemeetodidest, pedagoogide seminarid ja töörühmad. 

Konkursile "Aasta Keskonnategu 2013" laekus tänavu 16 kandidaati. 

  

"Aasta Keskkonnategu 2013" üldvõitja 

MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, projektiga „Talvine aialinnuvaatlus“. Tegemist on suurim kodanikuteaduse projekt Eestis, milles osales 2013. aastal 2501 vaatlejat. Projekti raames tuleb jaanuarikuu viimasel nädalavahetusel leida üks tund, minna aeda (parki) ja märkida üles seal kohatud linnuliigid. Aialinnuvaatluse käigus õpivad inimesed talviseid aialinde määrama, toitma neid õigesti ja vastutustundlikult. Samuti on võimalik saadud andmeid analüüsida ning parandada lindude heaolu. 

  

Vaata videot! 

  

Tunnustatud tänukirjadega 

  

  • Porkuni Kool, kooli lähedusse matkaraja rajamine 

Puhastati metsaalused olmeprügist, niideti sisse matkarajad. Puhastati Porkuni järve ümbrus ja Valgejõe algus olmeprügist ja maha langenud okstest. Matkaradade pikkuses on 5 ja 7 km ja need on loodud mõeldes eelkõige oma kooli õpilastele (erivajadustega laste kool). Avamine toimus 16. oktoobril 2013. 

  • Kohila Keskkonnahariduse Keskus ja Naturewalk OÜ, õppekeskkond „Eesti sood“ 

Projekti raames loodi vabavarana õppekeskkond „Eesti sood“, mis toetab riiklikku õppekava. Õppekeskkond on teejuhiks soode maailmas ja seal leidub palju infot meie soode, seal oleva elustiku ja taimestiku kohta. Läbi õppekeskkonna on võimalik teha läbi virtuaalne Rabivere rappa. Koduleht www.rabivere.kohila.edu.ee 

  • SA Eestimaa Looduse Fond, ELF talguprogramm 

ELF-i 2013. aasta talguprogrammi raames korraldati 62 talgut, mille raames korrastati maastikke, hooldati liikide elupaiku ning aidati teadlastel saada andmeid loomade arvukuse kohta. Koostööd tehti väga paljude inimestega, kes toetasid programmi nii rahaliselt kui tööjõuga. Kokku osalesa talgutel 931 inimest. 

  • Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Tartu Loodusmaja valmimine 

Tartu linna esimene terviklik keskkonnahariduslik kompleks, mille hoone ja ümbritsev keskkond toetab sisulist keskkonnahariduslikku tegevust. Loodusmaja koosneb energiatõhusast õppehoonest ja seda ümbritsevast õpperadadega avalikust pargist. Loodusmaja avati septembris ja esimes kolme kuuga on erinevatel ürituste osalenud üle 8000 inimese. Huvikoolis käib ligikaudu 665 last 

Konkursile "Aasta Keskonnategu 2014" laekus tänavu 13 kandidaati ja seekord jagati üldvõit kahe kandidaadi vahel: 

"Aasta Keskkonnategu 2014" üldvõitjad 

  • MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, projektiga „Aasta Lind 2014 - jäälind“. Jäälinnuaasta algatuse eesmärk oli tutvustada jäälindu kui Eesti üht kaunimat lindu, täiendada teadmisi selle kaitsealuse liigi leviku, arvukuse ja elupaigavaliku kohta ning tõhustada tema kaitse korraldamist. Jäälinnuaasta paistis silma oma tegevuste mitmekesisuse, laia haarde ja kaasamisega ning omas ka olulist looduskaitselist tulemust. Jäälind sai sel aastal tuttavaks kümnetele, kui mitte sadadele tuhandetele inimestele, tegevustes osalesid sajad koolid ja lasteaiad, asutused ja kohalikud kogukonnad.  

  • SA Things, projektiga Kuhuviia.ee - Kuhuviia.ee on jäätmete ja asjade kogumispunktide kaardirakendus, kust inimene saab infot kuidas vabaneda talle ebavajalikest asjadest nagu vanad riided, elektroonika, mööbel, nõud või taaskasutatavatest jäätmetest nagu taara, vanapaber, pakendid, ehituspraht jms. Tänaseks on veebilehele koondatud üle 5300 kogumiskoha andmed. 

  Tunnustatud tänukirjadega 

  • Porkuni Kool, projektiga "Konnade päästmine kevadrände ajal 

Kool korraldas konnatalgud, et päästa kahepaiksed kevadrände ajal neid ohustavast olukorrast- hukkuda autode rataste all. Keskkonnategu toimus Porkuni Kooli erivajadustega õpilaste ja kooli töötajate ning ka küla elanike abiga, kellega sai päästetud 1053 konna kevadrände ajal Porkuni järve ümbrusest. Konnatalgutel osales 23  õpilast ja 6 töötajat. 

  • Suurupi-Muraste-Tilgu masuudireostuse likvideerimise korraldus, kommunikatsioon ja korjamine – Val rajasaar, Katre Kuusik, Nele Nõu, Kady-Ann Sutt, Agni Kaldma, Aare Kasvandik 

2014. aastal toimus Harku vallas kaks masuudireostust - esimene jaanuaris ja teine aprillis. Reostuse kokku korjamisel tehti kiiret ja head koostööd, kus väga suure panuse andsid just keskkonnateo kandidaatideks esitatud inimesed. Jagati operatiivset infot kriitiliste piirkondade kohta, teavitati erinevaid osapooli abi vajadusest ja kõrvaldati reostus. 

Konkursile "Aasta Keskonnategu 2015" laekus tänavu 21 kandidaati üldvõit läks kalastajatele: 

"Aasta Keskkonnategu 2015" üldvõitja ja 4474 euro suurune preemia 

Eesti Kalastajate Selts, projektiga "Kudevate lõhete kaitsmine röövpüüdjate eest". Keskkonnateo eesmärgiks oli suurendada lõhelaste võimalusi kudeajal kudeda ning läbi selle tõsta kalade arvukust. Kokku valvati kalu üle 2000 tunni ja pea 50 vabatahtlikuga. Tabati mitmeid röövpüüdjaid ja samuti saad kätte keelatud vahendeid. Tegu on eelkõige suunatud kaladele ja nende arvukusele, kuid kindlasti ka kümnetele tuhandetele harrastus- ja kutselisele kalurile, kes kalade arvukuse suurenemisest rõõmu tunnevad. 

Tunnustatud tänukirjadega 

  • Hans Soll, projektiga "Kodanikualgatus Sindi paisu avamiseks rändekaladele" 

Hans Soll on kodanike algatusrühma Sindi pais loomise idee autor, asutaja ja juht kuni tänase päevani. Algatusrühm Sindi pais loodi 2008. aastal eesmärgiga avada Pärnu jõe alamjooksul asuv Sindi pais rändekaladele. Kodanikualgatus on aidanud kaasa sellele,et 2015. aasta aprillis omandas riik Sindi paisu ja alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ning loodusilmelise kärestiku rajamiseks. 

Keskkonnateost võidavad kalavarude suurenemise läbi kõik Pärnu jõestikus kalastavad harrastuskalastajad ja merel tegutsevad kutselised kalurid. Loodusturismiga tegelejatel avanevad paremad võimalused kalaturismi teenuse arendamiseks ja kohaliku toidu pakkumiseks. Sindi paisust allpool asuvate elanike jaoks paraneb Pärnu jõe veerežiim ja isepuhastusvõime kevadise suurveega kaasneva jäämineku ajal.Väheneb elamupiirkonna üleujutuse oht. Sindi paisu avamisega paraneb kalavarude seis kogu Pärnu jõestikus. Kalade vaba liikumine parandab ökoloogilist tasakaalu rahvuspargis. Kalade kudealade avamisega suurenevad kalavarud Pärnu lahes ja laiemalt Läänemeres. 

  • MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, projektiga "Nutikas linnumääraja"  

Nutikas linnumääraja on nutiseadmes kasutatav rakendus Eesti lindude tundmaõppimiseks ja abivahend lindude määramiseks.  

See sisaldab 267 linnuliiki ehk kõik Eestis regulaarselt esinevad liigid ja ka mõned haruldused. Iga liigitutvustuse juurde kuuluvad joonistused, põhjalik kirjeldus, tüüpiline laul või häälitsus ja Eesti levikukaart. "Nutikas" tähendab, et rakendus aitab kohatud linnuliiki kindlaks teha silma hakanud tunnuste, nt suuruse, värvide, noka kuju vms järgi. Nutimäärajast on ka veebilahendus uues eLooduse portaalis. 

Nutika linnumääraja sihtrühm on peamiselt eesti keelt valdav uudishimulik inimene, loodusesõber või algaja linnuvaatleja sõltumata vanusest. Nutimääraja rakendust või veebilehte on hea abivahendina kasutada ka lindudega seotud teemade käsitlemisel koolides, õppeprogrammides jm. Nutikas linnumääraja innustab paljusid nö tavalisi inimesi lindudele rohkem tähelepanu pöörama ja tekitab suuremat huvi ümbritseva looduse ja keskkonnatemaatika vastu. Nutimääraja kasutamine teeb lindude vaatamise ja määramise põnevamaks.  

Konkursile "Aasta Keskonnategu 2016" laekus 22 kandidaati ja üldvõit läks puisniidu hooldajale: 

  

"Aasta Keskkonnategu 2016" üldvõitja ja 5000 euro suurune preemia 

Peeter Hermik - Puisniidu taastamine ja hooldamine Matsalu rahvuspargi alale 

Peeter Hermik on 64-aastane õpetaja, kes on taastanud Matsalu rahvuspargi alale, Ullaste külla 12 aasta jooksul sirka 10h puisniidu. Oma järjepideva töö ja missionitundega on ta eeskujuks paljudele teistele. 
Selleks, et säiliks puisniidule iseloomulik taimestik ja struktuur, on vajalik regulaarne hooldamine. Looduskaitse ja liigirikkuse säilitamise seiskohalt on puisniidu hooldamine asendamatu. Niitude funktsioon ehk vajadus ei ole enam see, millest nad kunagi välja kujunesid. Nende funktsiooniks on tänapäeval midagi enamat kui ainult heina saamine. 
Eesmärgiks ei ole kindlasti kaitsta või säilitada midagi mille kaitset reguleerib loodud süsteem. See on pigem vajadus tema enda sees, anda loodusele nii palju kui ise sealt võtab. 

Peeter Hermik on elav näide, kuidas läbi oma südameasja kaasab ta tervet kogukonda ja enamgi veel. Arvestades, et Läänemaal on u 100 h puisniitu, siis läbi talgute kaasatakse tõesti arvestatav kogus inimesi ning sellega kaasneb nii keskkonnateadlikusse tõus kui pärandkultuuri säilitamine. 

  

Tunnustatud tänukirjadega 

  • MTÜ Kotkaklubi, projektiga "Kotkaklubi pesakaamerad" 

Kotkaklubi pesakaamerate projekti eesmärgiks on inimeste loodusest võõrandumise peatamine, looduse mõistmine ja sellest hoolimine läbi emotsionaalse teadmise ning kaasatuse. Veebikaamerate kaudu saavad miljonid inimesed üle maailma osa Eestimaal pesitsevate haruldaste linnuliikide, nagu kotkad ja must-toonekurg, pesaelust. Ainuüksi merikotka pesakaameral oli 2016. aasta pesitsusajal üle 10 miljoni veebikliki ja tuhanded loodusfoorumi aktiivsed osalejad üle maailma elavad otsepildis kaasa Eestis asetleidvatele loodussündmustele. Reaalajas pilti edastavad veebikaamerad on heaks võimaluseks ka liikumispuudega või piiratud liikumisvõimega inimestele olla kohtades, kuhu nad muidu mitmete piirangute tõttu ei satuks. 

Kaasatud on ajakirjandus, sotsiaalmeedia ja teemafoorumid läbi mille suunatakse vaatajaid iseseisvalt lisainfot otsima ja oma leide teistega jagama. Kaameratest kogutud andmetel on oluline mõju liigikaitseliste tegevuste edasiarendamisele ja rahvateaduse arengule. 

  • MTÜ Organic Estonia, projektiga "Mahe-Eesti" 

Maailmas pööratakse aina rohkem tähelepanu keskkonna kvaliteedile, kus inimesed elavad, sest on riike, kus pole enam võimalik kasvatada puhast toitu, hingata puhast õhku ning jääda terveks. Kasvavas tempos on hoogustunud inimeste haigestumine, suurenenud ülekaaluliste probleemid, diabeet, vähk jne. Suurt rolli mängivad nende protsesside juures keskkonnategurid ning puhta toidu kättesaadavus. 

Eestis on veel jäänud võimalus eristuda maailmast meie väärtushinnagute põhilselt. Meie hoolime oma keskkonnast ja loodusvaradest ning soovime neid tarbida jätkusuutlikult ning pöörata pilk aina rohkem taastuvate loodusressursside poole. 

Organic Estonia idee on suunatud kõikidele Eestimaa inimestele, sest hindame oma keskkonda – puhast metsa, õhku, maad ja vett. Idee mahedast Eestist ehk Organic Estoniast väärtustab ja loob terviklahenduse tervele mahemajanduse süsteemile. Organic Estonia annab kõrgema lisandväärtuse ja kvaliteedimärgi võimaluse keskkonna taastuvale ressursile ehk bioressursile. Lisaks on loodud terviklahenduse mahemajanduse kontseptsioon, mis sisaldab valdkondi - mahe keskkond, mahepõllumajandus ja toit, loodusfarmaatsia ja looduskosmeetika, öko- ja terviseturism, teadus ja haridus ning innovatsioon. 

Organic Estonia ülesanne oli saavutada 51% mahepindala riigist ning esimeses etapis saavutati 30%. 

  • MTÜ Eesti Kalastajate Selts, projektiga "Kalakaitselise tegevuse korraldamine" 

Eesti Kalastajate Selts on harrastuskalameeste poolt ellu kutsutud kodanikeühendus, mille põhieesmärkideks on harrastuskalastajate huvide eest seismine ühiskondlikul ja riiklikul tasandil, jätkusuutliku kalastamise propageerimine, edendamine ning kättesaadavaks tegemine, harrastuskalastajate keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine ning kalavarude kaitse ja kalavarude kestvalt hea seisundi saavutamine. 

2016. aastal viidi ellu mitmeid juba tuttavaid, aga ka uusi tegevusi. Tegelesime traditsioonilise lõhekaitsega ning kevadel hoidsime ka kudeval haugil silma peal – seda eriti Saare- ja Läänemaa suunal. 

Kevadel käivitasime uue aktsiooni "Kaldad puhtaks" ja suvel aitasime tagada, et langenud ja vee erikasutusloata Kotka paisu illegaalselt üles ei ehitataks ning panime paisu kõrvale mehitatud vabatahtliku ööpäevaringse valve. 

Seltsi aktiivse töö tulemuseks on sadade aktiivsete inimeste ühinemine üle Eesti ning piirkondlike ja kogukondlike aktivistide koondumine. Lisaks Harjumaale oleme suutnud inimesi kalakaitselisteks tegevusteks ühendada ka Lääne- ja Saare maakonnas, Lõuna-Eestis ja Virumaal ning kaasata lisaks harrastajatele ka kutselisi kalureid. 

  • Isabel Palumäe, Loora Grünvald, Hanna Kristiina Liht, Mai Mõttus, Markus Muuk, Jürgen Luus, Merili Pärn, Devon Nathaniel Gawley, projektiga „Kohv käib tassi!“ 

Aktsiooni „Kohv käib tassi“ eesmärgiks on ühekordsete papptopside vähendamine kasutades kohvi kaasa ostmiseks oma kruusi või termost. Aktsiooniga tulid kaasa kohvikud ja teised sarnased asutused. Ajendiks oli keskkonnaökoloogia tund, kus rääkisime Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalast ning saigi välja mõeldud idee, millega kaasata ka suuremat rahvahulka. 

Saime väga palju positiivset tagasisidet ja seda eriti kohvikute poolt. Nad soovisid ise aktsioonis kaasa lüüa ja tegid lisasoodustusi neile, kes oma kruusi/termosega tulid. Samuti levis aktsiooni idee jõudsalt ning osalejate arv kerkis 1000-ni. 

Tulevikus võiks aktsiooni teha veelgi suuremalt ning kaasata rohkem erinevaid kohvikuid. 

Konkursile "Aasta Keskonnategu 2017" laekus 9 kandidaati ja üldvõit läks MTÜ-le Väikese Väina Selts: 

"Aasta Keskkonnategu 2017" üldvõitja ja 5000 euro suurune preemia 

Tillunire kanali puhastamine - MTÜ Väikese Väina Selts 

MTÜ Väikese Väina Seltsi eestvedamisel korraldati aktsioon, et puhastada Tillunire kanal 50 aasta jooksul kogunenud setetest ja pilliroost. Korraldati annatuskampaania ja märtsis 2017 õnnestuski seni ainus Väikese väina eri pooli ühendav kanal puhastada kasutades kohalike ettevõtete teenuseid. See tegu andis kaladele taas võimaluse väinapoolte vahel liikuda, võimaldab vee liikumist väina poolte vahel ning andis juba tänavu suvel võimaluse väikestel alustel Väina tammi alt läbi liigelda. 

Tillunire puhastamine omab suurt mõju Saaremaa-Muhumaa kalavarudele, sest kalade liikumine ning paremad võimalused kudemiseks toovad kaasa kalade arvukuse tõusu. Samal ajal panustasid Tillunire puhastamisse sajad eestlased, kes peavad oma kohalikku elukeskkonda ja loodust oluliseks. 

Lisaks tehti kodanikualgatuse korras Tillunire puhastamise lõppjärgus kanali suudmesse paadisild, kust kohalikud kalamehed jt saavad Väikesesse väina lasta väikealuseid. 

http://www.err.ee/583640/vaikese-vaina-tammi-juures-algas-too-labivoolu… 

Tunnustatud tänukirjaga 

  • Keskühistu Eramets, projektiga "Metsataimede ühishanked" 

Ühishanke korraldamise ajendiks oli peamiselt avajuursete kuusetaimede nappus kohalikul turul ning metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel, et tööd saaks tehtud kvaliteetselt ja õigeaegselt. 

Taimede ühishange on eelkõige suunatud metsaühistutesse kuuluvatele erametsaomanikele, keda praeguse seisuga on ca 10 000 inimest ja kellele kuulub üle 400 000 ha Eesti erametsadest. Metsaühistuga liituma ja ühistegevuses osalema on oodatud kõik ca 112 000 Eesti erametsaomanikku. 

Ühishanke kaudsem mõju keskkonnale on erametsaomanike seas järjest süvenev arusaam, et metsauuendustöödel on väga oluline roll metsa eluringis. Seda kinnitavad ka aasta-aastalt kasvavad metsauuenduse mahud erametsades. Metsaistutamisel on ka oluline kultuuriline väärtus - sageli viiakse metsaistutustööd ellu koos pere ja tuttavatega. Nii tekib ka noorematel põlvkondadel tihedam side metsa ja loodusega. 

Ühishanke tulemusena istutatakse igal aastal Eesti metsadesse ca 2 500 000 kuni 3 000 000 uut taime ehk uuendatakse ca 1000-1500 ha metsamaad. 

Rahva lemmiku tiitel 

  • kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks 

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks sündis, teavitamaks üldsust keskkonnaprobleemidest ning tõstmaks ühiskondlikku aktiivsust nendega tegelemisel. Liikumise aktivistid on teavitanud avalikkust arvukatest keskkonnarikkumistest, esitanud vaideid ja järelpärimisi vastutavatele ametitele ning kajastanud sündmusi meedias, nt Harku järve läänemetsade ja Velise jõe äärsete rikkumiste asjus. EMA liikmed on meedias kajastanud relevantset teaduslikku teavet ning keskkonnapoliitiliste protsesside toimimist. Liikumine esitas omapoolse raporti ka NEPCONi RMK auditile. EMA rajamise ajendiks oli Eesti keskkonnaühenduste seisukohtade pikaajaline eiramine üldsuse ja ametkondade poolt. 

Harku järve läänemetsade lageraieload kuulutati õigustühisteks, seega on Harku järve läänemetsad hetkel raiumata. EMA on pööranud tähelepanu ka linnahaljastuse säilitamisele, nende sekkumise tulemusena jäi Windecki park kaitse alt välja arvamata. 

Koostöö mitmete kohalike looduskaitsegruppide ja külaseltsidega, näiteks seltsinguga Inimsõbralik Nursipalu, Harku järve läänemetsade juhtumi puhul ka kohaliku vallavalitsuse ja kohalike kogukonnaga, samuti oleme julgustanud inimesi osalema RMK kaasamiskoosolekutel. 

Ülejäänud kandidaadid: 

Veebikeskkond www.kalastusinfo.ee - MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi 

Veebikeskkond www.kalastusinfo.ee loodi eesmärgiga tõsta harrastuskalastajate teadlikkust, jagada kalastajatele vajalikku infot ning kajastada järjepidevalt valdkonna uudiseid. Tänaseks on keskkond kujunenud üheks peamiseks kalastajate infoallikaks Eesti kalameeste ning Eestit külastavate kalastajate seas ning päevas otsib lehelt infot tuhandeid inimesi. 

Talgupäev "Kaldad puhtaks" - Eesti Kalastajate Selts   

Talgupäeva eesmärk oli anda kalastajate poolt panus just nende endi seas kõige enam kasutatavale alale - kallastele. Lisaeesmärgiks propageerida jätkusuutlikku suhtumist elusloodusesse, kaasata kogukondi ning ennetada keskkonnareostuse teket. 

Roheline kontor - Tartu Loodusmaja 

2017.aastal rakendas Tartu loodusmaja töösse mitteformaalse keskkonnajuhtimise süsteemi Roheline kontor, mis kinnistab loodusmaja pingutusi jätkusuutlikult panustada oma töötajate ja sihtgrupi (lapsed, pered, õpetajad) keskkonnateadlikkusesse ning olla oma tegevusega eeskujuks teistele. 

Saatesari Wend Weis“ – Eesti rahvusringhääling 

ETV ekraanil 2017 sügishooaja sari Wend Weis seob kokku rohumaaveise kokkamise nipid ja tutvustab saatesarja jooksul Eesti poollooduslikke kooslusi ning nende hooldamise olulisust. Selline poollooduslike koosluste käsitlus läbi inimeste igapäevase toidu on tavainimesele oluliselt lihtsamini arusaadav, kui ainult looduskaitsele pühendatud saated. 

Euroopa esimene mahealade kaart - Organic Estonia MTÜ 

2017. aasta kevadel valmis Organic Estonia liikumise vabatahtlike eestvedamisel Euroopa esimene mahealade kaart, mis tõstab terve Eesti keskkonna väärtust ja meie mahealade väärtusi, mille tulemusena luuakse eeldused mahealade kasvuks Eestis. 

Haruldaste liikide pesapaikade otsimine ja kaitse - MTÜ Kotkaklubi 

MTÜ Kotkaklubi vabatahtlikud otsivad kotkaste ja must-toonekure uusi pesapaiku, et kaitsta inimpelglikke linde otsese hävimise eest, mida on tänapäeval kaasa toonud intensiivne inimtegevus. 

  

Konkursile "Aasta Keskonnategu 2018" laekus 22 kandidaati ja üldvõit läks MTÜ-le Eesti Loodushoiu Keskusele: 

  

"Aasta Keskkonnategu 2018" üldvõitja ja 5000 euro suurune preemia 

  

Laeva jõe taaselustamine ning tõugja ja tuura asustamine - MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus 

  

Laeva jõe alamjooksu taastamine LIFE’i Happyriveri projekti raames annab inimestele ja kaladele tagasi vahepeal inimtegevuse tulemusel rikutud kauni ja kalarikka jõe. Emajõe süsteemi tõugja asurkonna tugevdamiseks ja populatsiooni taastumisele kaasaaitamiseks asustati taasavatud Laeva jõkke 
üle 10 000 erinevas vanuses noore tõugja. Narva jõkke asustati 30 000 läänemere tuura isendit, et see ikooniline ja majesteetlik kala oleks tulevikus Narva jões ja Läänemeres jälle tavaline. 

Kunagises kraavide rajamisega hävitatud heas kalajões oli voolav vesi katkestatud ja looduslik säng osaliselt täis settinud. Pärast setete eemaldamist ja Emajõega ühenduse taastamist sündis uuesti 8 kilomeetrit looklevat jõge. Kalade hea seisundi hoidmiseks puhastati võsast üle 10 hektari kaladele koelmuteks sobivaid luhtasid. Emajõe vanajõgede taastamisega koos on positiivne mõju kalastikule ja kogu ökosüsteemile väga ulatuslik. 

  

Tunnustatud tänukirjaga: 

Loodusvaatluste maraton - Veljo Runnel ja Märt Kose 

Loodusvaatluste maraton on üritus, mille puhul uuritakse oma kodukohas või lemmikpaigas 24 tunni jooksul võimalikult palju taime-, linnu-, putuka-, seene- jm liike. Loodushuvilistele on abiks erialaspetsialistid ja teadlased. Lisaks liikide kirjeldamisele said loodusesõbrad osa ka mitmetest retkedest ja vaatlustest. 2018. aastal toimus loodusvaatluste maraton Loodusfestivali alaüritusena 16 paigas üle Eesti. Liikide vaatlemist alustati 15. juuni keskpäeval ning lõpetati järgmisel keskpäeval. Loodusvaatluste maratoni mõte on teadlaskonna ja loodushuviliste inimeste lõimimine, et uurida üheskoos oma kodukoha või lemmikpaiga elurikkust. 

Loodusvaatluste maraton on eriline, sest toob kokku loodushuvilised ja eksperdid, et vahetada loodusalaseid kogemusi ja teadmisi. Info kõikide nähtud või kuuldud liikide kohta sisestati eElurikkuse portaali kõigile soovijatele vabaks kasutamiseks. Vaatluspunktides osales umbes 200 loodushuvilist. 

  

Lasteaialaste loodusteadlikkuse suurendamine - Huvitava Bioloogia Kool 

Huvitava Bioloogia Kool on suurendanud lasteaialaste loodusteadlikkust juba aastaid. Antud tegevuse raames viis Huvitava Bioloogia Kool 2018. aastal ellu kolm loodushariduslikku algatust, milles osales ligi 3000 eelkooliealist last 170 lasteaiarühmaga. Keskkonnateadlikkuse suurendamisel on väga tähtis roll looduse vastu huvi tekitamises juba eelkoolieas. Tänu läbiviidud algatustele oskavad lasteaialapsed paremini märgata looduses toimuvaid protsesse ja teavad nende põhjusi. Lastel on väga suur mõju ka oma vanemate käitumisharjumuste muutmisele, mistõttu aitab just lasteaialastega tegelemine jõuda suure hulga inimesteni. 

2018. aastal viidi ellu 3 algatust: 

- näpunuku-etenduste konkurss “Pöialpoiss peab sünnipäeva”; 

- loodusteemaliste katsete juhendmaterjalide loomine; 

- loodushariduslike multikate sari “Miks? Miks? Miks?" koostöös BOP Animationiga. 

  

Ülejäänud kandidaadid: 

Kütteseadme arukas ja keskkonnasäästlik kasutamine - MTÜ Eesti Pottsepad 

MTÜ Eesti Pottsepad on näinud suurt vaeva inimeste teadlikkuse suurendamisel, mis puudutab ahjukütet ja selle keskkonnasõbralikkust. Nad on tutvustanud ahjukütte eeliseid ja lisaks on toimunud kampaania õigest ahjukütmisest, et säästa keskkonda, kodus olevaid ahjusid jms. 

"Kurna park on meie südames" - MTÜ Meie Kurna 

Kurna mõisapargi taastamine ja korrastamine, kus lõi kaasa kogu küla kogukond ja ka Rae vald. Teoks sai pargis asuvate kultuuriajalooliselt oluliste tiikide puhastamine, tiikide vaheliste sildade taastamine, vaateplatvormi rajamine, haljastustööde dendroloogiline uuring jms. 

Kuhuviia.ee mobiilirakendus - SA Things 

2018. aastal arendati koostöös 6 Eesti suurima tootjavastutusorganisatsiooniga kuhuviia.ee mobiiliversiooni, mida kasutab 38% külastajatest. Midagi ei pea alla laadima või installima ja nii saab ka tehnika-võõras kasutaja sellega hakkama. 

Istik Eesti mulda 2018 - Eesti Metsameister OÜ 

"Istik Eesti Mulda" on Eesti Metsameister OÜ loodud heategevuslik metsaistutustalgute sari. 2018. aastal korraldati üritus Nõo Valla heaks. "Istik Eesti Mulda 2018" raames taasmetsastati 10 000 taimega endine jäätmekogumisala Laguja külas. 

Loodusvaatluste maraton - Veljo Runnel ja Märt Kose 
Loodusvaatluste maraton on üritus, mille puhul uuritakse enda kodukohas või lemmikpaigas 24 tunni jooksul võimalik palju taime-, linnu-, putuka-, seene- jm liike. Loodushuvilistele on abiks erialaspetsialistid ja teadlased. Lisaks liikide kirjeldamisele said loodussõbrad osa ka mitmetest retkedest ja vaatlustest. 

Projekt Sireen - Sütevaka noortegrupp 

Sütevaka Noortegrupp viis läbi projekti Sireen, mille eesmärgiks oli saada teada, kuidas inimesed saaks oma igapäevaelus kaasa aidata merereostuse vähendamisele ja suurendada sel teemal teadlikkust. Toimus nädalapikkune noorte vahetus Pärnus koos Gruusia ja Horvaatia noortega. 

Lasteaialaste loodusteadlikkuse suurendamine - Huvitava Bioloogia Kool 

Huvitava Bioloogia Kool on suurendanud lasteaialaste loodusteadlikkust juba aastaid. Antud tegevuse raames viis Huvitava Bioloogia Kool tänavu ellu kolm loodushariduslikku algatust, milles osales ligi 3000 eelkooliealist last 170 lasteaiarühmaga. 

Kohviringluse projekt - Paulig Coffee Estonia AS 

Kohvipuru on orgaaniline jääde ja sellest saab õiget tehnoloogiat kasutades eraldada biogaasi. Algatati kohviringluse projekt, mille käigus koguti kasutatud kohvipuru ja koostöös Nelja Energia Vinni biogaasijaamaga toodeti sellest energiat. Saadav elektrienergia annetatakse SOS Lasteküla kodudele. 

Tabasalu perepäeva korduvkasutusega topsid - Harku Vallavalitsus: Krista Dreger, Lembe Reiman, Rando Lai 

Harku valla keskkonnasõbralik perepäev kannab nime Tabasalu päev ja 2018. aastal toimus see üheksandat kord. Selle aasta projektiks oli oma valla korduvkasutusega joogitopsid! Topsi sai endale perepäeval topsitelkidest pandiraha eest ja pärast mitmekordset kasutamist müügitelki tagastada. 

Spordiürituste keskkonnamõju vähendamine - MTÜ Seiklushunt 

Seiklushunt on fookusesse võtnud oma ürituste keskkonnamõju vähendamise - keskendudes esialgu jäätmete valdkonnale. Seiklushunt esimene omataoline Eestis, kes enda initsiatiivil on alustanud koostööd keskkonnaorganisatsiooniga, välja töötanud jäätmete sorteerimise süsteemi tagades igal oma üritusel jäätmete liigiti kogumise. 

Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus – MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing 

Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel ilmus 2018. aastal koguteos "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“, mille näol on tegemist viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. Teos põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. 

Kompostiljon - Eesti Ettevõtlike Noorte Koda 

Kompostiljon kutsus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul inimesi üles tegema Eestimaale üht kelmikat ja kaalukaimamat kingitust - kinkima Eestile ühiselt 100 tonni mulda. Selle kingitusega toodi tähelepanu Eesti mullale, selle tähendusele, olulisusele ja märgilisusele meie kõigi jaoks. 

Tour D'ÖÖ - MTÜ Eesti Linnaratturite Liit 

Alates 2011. aastast korraldatud Tour d'ÖÖ on rahulik jalgratturite ühisõit õhtusel linna tänavatel, mille üheks eesmärgiks on muuta inimeste igapäevast harjumus autoga liikumise asemele seda rattaga tegema. Rattaga sõites on vahemaid läbida lihtsam, odavam, tervisele kasulikum, keskkonda, rahakotti ja ka linnaruumi säästvam. 

Linnamesinduse populariseerimine - Nordic Hotel Forum 

Nordic Hotel Forum aitab kaasa linnamesinduse arengule ning populariseerimisele Tallinnas ja Eestis laiemalt. Koostöös linnamesinikega paigutati mesitarud otse Tallinna linna südames asuva hotelli katusele, et pöörata tähelepanu mesinduse olulisusele ning mesindusega seotud kasulikele mõjuteguritele meid ümbritsevale keskkonnale. 

#ISTUTANPUU kampaania - Öselstuff OÜ 

#ISTUTANPUU kampaania raames juhtis ÖselBirch inimeste tähelepanu Eesti looduse hindamatule väärtusele ning soov oli innustada meid kõiki kasutama loodust heaperemehelikult. Kampaaniat toetas iga ÖselBirch kasejoogi ostja - kes registreeris end ÖselBirch kodulehel, sai valida ka puuliigi, mis tema nimel istutati. 

Rändnäitus "Bioajastu - puidust tulevik" - Eesti Metsaselts 

Ratastel näitus "Bioajastu - puidust tulevik" kirjeldas Eesti võimalikku tulevikku, mis tugineb keskkonnasõbralikul biomajandusel. Kasutades oma taastuvat ressurssi ehk metsa targalt on ühest planeedist meile ka tulevikus küllalt. Puit suudab asendada naftast valmivaid tooteid meie igapäevaelus - kosmeetikast kuni autodeni. 

Ajakiri "Jälg" - MTÜ Cleantech Forest 

Käesoleval aastal pandi alus Eesti roheinnovatsiooni ja keskkonnateadlikkuse ajakirja Jälg ilmumisele. Ajakiri sihib laiemat publikut eesmärgiga edendada keskkonnateadlikkust ja näidata milliste innovatiivsete toodete ja teenustega on võimalik keskkonda säästa. 

Maailmakoristupäev Eestis 

Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day leidis aset 15. septembril 2018. See oli maailma ajaloo suurima prügivastane kodanikualgatus, mis sai alguse ning mida juhiti Eestist ja mis tõi tuhandeid inimesi koristama ka Eestimaa loodust. 

Harrastuskalapüügi taristu rajamine Suur- ja Linnulahte ühendava Kallaku oja piirkonnas Saaremaal - MTÜ Saarte Kalurite Ühing 

Korrastati ja puhastati Suur- ja Linnulahte ühendav Kallaku oja, mis tagab kaladele rändetee kudemisperioodil ning avatud juurdepääsu nii järelvalvele kui ka päästemeeskonnale. Lisaks kindlustati 100 m kallast puistekividega, korrastati ala prügist ja võsast ning rajati kaldtee ujuvvahenditele. 

Teadlaste öö festival - SA Teaduskeskus AHHAA 

SA Teaduskeskus AHHAA korraldas juba 13. korda Teadlaste Öö Festivali, mille teemaks oli sel aastal keskkonnasäästlikkus ja taaskasutamine. Festivali raames toimus üle saja erineva sündmuse pea igas maakonnas. Erinevad koolid, haridusasutused ja muuseumid korraldasid festivali raames suurel hulgal tegevusi, mille raames anti võimalus igas vanuses külastajatele end kurssi viia keskkonnasäästlike nippidega. 

Narva-Jõesuu metsad - Natalja Pessotšinskaja 

Üldsuse esindajad ja kohalikud Narva elanikud palusid võtta kaitse alla metsa, mis kuulub Narva-Jõesuule. Pöördumine jõudis tänu algatusele Riigikoguni. Lisaks sai ellu viidud ka teine algatus – Narva-Jõesuu metsade puhastamine ning kohaliku omavalitsuse ja RMK tähelepanu pööramine metsade reostamisele. 

Konkursile "Aasta Keskonnategu 2019" laekus 14 kandidaati ja üldvõit ning 5000 euro suurune preemia läks AS-le Eesti Teed projekti "Mürgivaba teehooldus Saaremaal" eest.  

Tänukirjadega tunnustati: 

  • Võru linna istutustalgud festivali "ROHELINE VÕRU" raames – Võru Linnavalitsus 

  • JCI Maailmakongressi keskkonnaprogramm - JCI GO Koda 

Rahvalemmiku tiitel läks projektile I Land Sound. 

  

Kandidaadid:  

Liginullenergiahoonete lahendused ja nende rakendamine hoonete renoveerimisel – TTÜ teadlased koos professor Targo Kalamehega Liginullenergiahoone kontseptsioon (nZEB) on realistlik lahendus uute ja olemasolevate hoonete energiatõhususe parandamiseks. Eesti energiatarbimise näitajad on suuremad kui teistes riikides ja Eesti energiatarbimise näitajad on suuremad kui teistes riikides ja liginullenergia hoonete lahendustel on suur energia- ja keskkonnasäästu potentsiaal. 

Tech Green Pledge 

Tech Green Pledge (TGP) on Eestis algatatud tehnoloogiafirmade kokkulepe ning koostööprojekt. Roheleppega on ettevõtted lubanud vähendada oma keskkonnajalajälge ning töötada välja tehnoloogiad ja ärimudelid, mis aitavad ka ülejäänud maailmal oma jalajälge vähendada. 

Mürgivaba teehooldus Saaremaal – AS Eesti Teed 

Saare maakonnas on hästi säilinud looduslik mitmekesisus, tänu millele võime leida kaitsealuseid taimeliike ka suurte teede servades. Teeservi mürgitamise asemel niites aidatakse rutiinse teehoolduse käigus kaasa ka loodusliku mitmekesisuse säilimisele ja puhtama elukeskkonna püsimisele. 

Ära joo plasti #minavastutan – JCI GO Koda 

Kampaania „Ära joo plasti“ keskendus teadlikkuse suurendamisele: milline on ühekordsete plastpudelite ja kohvitopside mõju meie tervisele ja keskkonnale. Projekti eesmärk oli levitada ühiskonnas säästva keskkonnakasutuse põhimõtteid. Selleks kutsusime erinevaid avalikke asutusi võimaldama inimestele tasuta puhast kraanivett. 

Võru linna istutustalgud festivalil "Roheline Võru" – Võru linnavalitsus 

2019. aasta septembris viidi Võru linnas festivalil  "Roheline Võru" läbi suured istutustalgud. Talgutest võttis osa ligi 400 vabatahtlikku. Koreli oja kaldale rajatud parki istutasid linnarahvas ning Võru sõbrad tuhatkond põõsast ja 55 puud. 

Alternatiivkütuste leviku propageerija – AS Alexela 

Alternatiivkütuste (CNG, LNG, biometaan) leviku propageerijana suurendab AS Alexela elanikkonna teadlikkust gaasilistest kütustest ja loob selleks vastava taristu. Tänapäeva kütuseturg ja transpordisektor peavad vähendama õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulka ning parandama seeläbi õhu kvaliteeti linnades. 

JCI maailmakongressi keskkonnaprogramm – JCI GO Koda 

4.-8. novembrini toimunud JCI maailmakongressi korraldamise keskkonnaprogramm lõi uued reeglid rahvusvaheliste suurkonverentside korraldamiseks. Keskkonnaprogrammi raames hoiti kokku vähemalt 100 000 ühekordset nõu, tonne paberit ja vähendati CO2 heidet. 

Üle-eestiline nõudekorjandus – JCI GO Koda 

Eestis viidi oktoobris läbi nõudekorjandus, millega loodeti kokku koguda piisav hulk nõusid, et toitlustada korduvkasutatavatelt nõudelt JCI maailmakongressil osalenuid – 4110 väliskülalist 103 riigist. Konverentsi keskkonnaprogrammis loobuti ka ühekordsetest nõudest. 

I Land Green 

I Land Sound on Saaremaa maalilisel Illiku laiul juulikuus peetav keskkonnasõbralik elamusfestival, mis ühendab parima, mida pakuvad muusika, kunst, loodus ja koosviibimine. Oleme sündmuse korraldamise algusaastast alates keskkonda kõrgelt väärtustanud ja liigume oma tegevuses aina väiksema ökoloogilise jalajälje suunas. Kolmanda aasta ettevalmistamisel koondasime kõik festivali erinevad loodussõbralikud praktikad korrastatuna ühise nimetaja I Land Green alla, millest sündis I Land Sound’i ametlik keskkonnaprojekt. 

Tasuta joogivee paagid erinevatel üritustel – AS Tallinna Vesi 

AS Tallinna Vesi pakkus tänavu suvehooajal tasuta joogivett kümnetel avalikel spordi- ja kogukonnaüritustel. Kokku viisime paakidega üritustele ligikaudu 260 000 pooleliitrise joogiveepudeli jagu kraanivett, säästes sellega nii keskkonda kui ka külastajate rahakotti. 

Keskkonnanädal 2019 – tudengiorganisatsioonid 

15.–20. aprillil toimus Tartus ürituste sari „Keskkonnanädal 2019“, mille eesmärgiks oli suurendada noorte, tudengite ning täiskasvanute keskkonnateadlikkust. Keskkonnanädalat korraldasid Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Bioteaduste Üliõpilaste Selts, Eesti Lennuakadeemia Üliõpilasesindus, Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts ja Matemaatika-informaatika Tudengiselts. 

Plastivaba nädal 2019:Challenge Accepted – EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts 

Plastivaba nädal 2019: Challenge Accepted üleriigiline kampaania leidis aset 11. –17. novembril. Kampaania eesmärk oli panna inimesi märkama plastikut meie ümber ning vähendada teadlikkuse suurendamise abil plastiku tarbimist. 

Kompostiljon – JCI GO Koda 

Kompostiljon on algatus, mis tutvustab inimestele kodust kompostimist ning innustab biojäätmeid eraldi sorteerima ja kohtkompostima. 2019. aastal viidi läbi laialdane teavituskampaania, et suurendada teadlikkust kompostimisest ning kummutada sellega seonduvaid müüte. 

Kanakullide uurimisprojekt „Raadi Ruudi ja Tiksoja Tiksi“ – vabatahtlik röövlindude uurimisrühm 

Kanakull on põline metsaliik, kes enamasti väldib asustatud alasid. Seda põnevam on teada saada, kuidas elavad Tartu linnas kanakullid, kes varustati kevadel vabatahtlike inimeste annetuste toel soetatud GPS-saatjatega. 

  

Konkursile "Aasta Keskonnategu 2020" laekus 6 kandidaati ja üldvõit ning 5000 euro suurune preemia läks Fred Mühls´le projekti "Keila jõe puhastamine" eest.  

Tänukirjadega tunnustati: 

  • „Kaltenbrunni allikate matkaraja uue silla ehitus“ - Hugo Koppel; 

  • „Eelmakstud jäätmekott külastajatele“ - Hiiumaa Vallavalitsus; 

  • „SOLARIDE“ - SOLARCAR ESTONIA MTÜ; 

  • „Rohevest ja kestlik eluviis“- Türi Kogukonnaselts MTÜ; 

  • TAIMNE TEISIPÄEV. 

Konkursile "Aasta Keskonnategu 2021" laekus 8 kandidaati ja üldvõit ning 5000 euro suurune preemia läks MTÜ-le Uuskasutuskeskus pojekti "Keskkonnasõbralikud kogumismajad" eest.  

Tänukirjadega tunnustati: 

  • Haugimaimude taasasustamine – MTÜ Saaremaa Kalavarud 

Kandidaadid:  

Haugimaimude taasasustamine - MTÜ Saaremaa kalavarud 

2021. aasta kevadel asustati Saaremaa rannikumerre ca 350 000 haugimaimu. See sai teoks tänu paljudele inimestele, kes osalesid selles pikalt planeeritud ettevõtmises vabatahtlikena, annetajatena, spetsialistidena ja muul moel toetajatena. 

Keskkonnakuu korraldamine - Piret Mäestu 

Lääneranna valla järelevalvespetsialist Piret Mäestu on võtnud oma südameasjaks harida Lääneranna vallas elavaid inimesi keskkonnateemadel. Selleks korraldab ta juba kolm aastat järjest igal maikuul keskkonnakuu kampaaniat, mis on alati täis põnevaid artikleid, loose ja videoid.  

Kogukondlikud toiduringluskapid - MTÜ Roheline Vald 

Roheline vald MTÜ töötab välja ja viib ellu kogukondlikke roheprojekte, mis annavad elanikkonnale otsest efekti läbi keskkonnateadlikkuse suurendamise ja praktiliste tegevuste. Roheline vald on ellu kutsunud kogukondlikud taastuvenergial töötavad toiduringluskapid, mis aitavad otseselt vähendada toidukadu.  

Konnade päästmine rände ajal – Robert Sild ja konnapäästjate tiim 

Porkuni konnade päästmise tiim päästab igal aastal tuhandeid konni, kes muidu hukkuksid autorataste all. Aastal 2021 päästeti üle 7000 konna. 

TILK! Keskkonnaprogramm REUSE ME - Green Valley Ventures OÜ 

REUSE ME programmi eesmärk on minimaliseerida keskkonnale tehtavat kahju ning ringmajanduse kaudu pöörata rohkem tähelepanu jätkusuutlikule tarbimisele. Programmi käigus kogutakse tarbijatelt tagasi kasutuses olnud kosmeetikatoodete pakendid ja suunatakse uuesti ringlusesse. 

Vanade majade ja mööbli taastamine - Aina Lee ja Türi Kogukonnaselts 

Aina Lee ja Türi kogukonnaselts on võtnud südameasjaks korraldada näidistöötubasid ja loenguid vanade majade ning mööbli taastamise kohta. Väärindav ja taastav ehitus on keskkonnahoidlik tegevus ning pöörab inimesi väärtustama vanu maju ja mööblit. 

Mati Sepp - looduskaitse ja metsanduse ekspert 

Eesti Metsa Abiks MTÜ metsanduse ja looduskaitse ekspert Mati Sepp on pühendunud ja entusiastlik noor metsahoidja, kes aitab ametnikke, metsaomanikke ning viib läbi erinevaid loodushariduslikke üritusi.  

Keskkonnasõbralikud kogumismajad - MTÜ Uuskasutuskeskus 

MTÜ Uuskasutuskeskus avas 2021. aastal koostöös Astri Grupiga ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel innovatiivsed keskkonnasõbralikud kogumismajad, mis asuvad Tartus Lõunakeskuse, Pärnus Pärnu Keskuse, Tallinnas Balti Jaama Turu ning Narvas Fama keskuse välialadel. Majadesse saab ära tuua kõik korralikud ja kasutuskõlblikud asjad, mida inimesed ise enam ei vaja. 

  

2014 laureaadid 

Tubli Tegutseja 2014 

Sihtrühm 

Asutus 

Algatus 

Õpilasrühm 

Tallinna Lasteaed Pallipõnn Karlssonite rühm  

“Tõrust tammeks, tammest tammikuks” 

Õpetaja 

Kati Kekkonen 

Aktiivne keskkonnainfo jagamine 

Lasteaed 

Imavere Lasteaed Mõmmi 

“Mõmmi läheb mõmmile appi!” 

Kool 

Tartu Tamme gümnaasium 

Iga-aastased looduse välipraktikad õpilastele 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Sven Aluste 

Ökosüsteem klassiruumis – Findhorn EcoKit 

  

Tark Tarbija 2014 

Sihtrühm 

Asutus 

Algatus 

Õpilasrühm 

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi, 4 b klass ja klassijuhataja Svetlana Kielas 

Edukas osalemine Kuusakoski jäätmekäitluse kampaanias 

Õpetaja 

Lasteaed 

Alasniidu Lasteaed 

Veed teed 

vee ja looduse säästmine ning hoidmine 

Kool 

Tallinna Humanitaargümnaasium 

Heategevuslik keskkonnaprojekt “Avatud südamega” 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Skeemipesa 

Remondikohvik 

  

Õnnelik Õppija 2014 

Sihtrühm 

Asutus 

Algatus 

Õpilasrühm 

Tallinna Inglise Kolledz, 1P klass 

Ajamasinaprojekt “Rändame ajas” 

Õpetaja 

Kersti Heil 

Puutöö lasteaias 

Õpetaja 

Asta Tuusti 

Keskkonna meeltega tunnetamine 

Lasteaed 

Põltsamaa Lasteaed MARI 

Meinart Mesilase loodusekool 

Kool 

Kohila Gümnaasium 

Kohila Gümnaasium – keskkonnasõbralik kool 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Projekt Elus Teadus 

Projekt Elus Teadus 

  

Kogukonna Kaasaja 2014 

  

Sihtrühm 

Asutus 

Algatus 

Õpilasrühm 

Tallinna Mardi Lasteaed, Mürakarude rühm 

Kõrvitsafestival “Kõrvits – seemnest viljani” 

Õpetaja 

Lii Sepp 

10 aastat keskkonnaalast tegevust Keila Koolis 

Lasteaed 

Anni Lasteaed 

Anni Lasteaia katseaed 

Kool 

Räpina aianduskool 

Sõbrapäeva tomatiprojekt 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Pärnumaa Keskkonnahariduskeskus 

Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse rajamine 

  

Innukas Innovaator 2014 

Sihtrühm 

Asutus 

Algatus 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Viljandi Huvikooli loodusring 

Süsteemiväline kätepesusüsteem 

  

Rahva Lemmik 2014 

Sihtrühm 

Asutus 

Algatus 

Õpilasrühm 

Lasteaed Walko Naerupallide rühm ja õpetajad Ester Urbanik ja Margit Kits 

"Loodus räägib lugusid" 

Õpetaja 

Lii Sepp 

10 aastat keskkonnaalast tegevust Keila Koolis 

Lasteaed 

Pärnu Ülejõe Lasteaed 

Keskkonnahoid algab pisiasjadest 

Kool 

Räpina aianduskool 

Sõbrapäeva tomatiprojekt 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

MTÜ Ökoehitus 

Keskkonnasõbraliku ehituse propageerimine Eestis 

2015 laureaadid 

Tubli tegutseja 2015 

Sihtrühm 

Asutus 

Algatus 

Kool 

Slaavi põhikool 

Õpilaskonverents "Mina väike keskkonnauurija" 

Lasteaed 

Tallinna Tammetõru lasteaed 

Vanade puude uus elu 

Õpilasrühm/klass 

Konguta kool ja 4. klass 

Energiasäästunädalast energiasäästu kuuks 

Õpetaja 

Inge Vahter 

Keskkonnaharidusliku uurimistegevuse populariseerimine 

Organisatsioon 

Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu loodusmaja 

Heategevuslik mälumäng 

  

Tark tarbija 2015 

Sihtrühm 

Asutus 

Algatus 

Kool 

Räpinda aianduskool 

Projekt 1000 sõpra 

Lasteaed 

Voka lasteaed Naksitrallid 

Seemnest kasvas salat kogu rühmale 

Õpilasrühm/klass 

Kohila gümnaasium, Hageri algklassid 

Tee teekond meie toidulauale 

Õpetaja 

Kaja Eskel 

Kartuli kasvatamine permakultuuris 

Organisatsioon 

Eesti Pandipakend OÜ 

Pandipakendite taaskasutamise lugu 

  

Õnnelik õpe 2015 

Sihtrühm 

Asutus 

Algatus 

Kool 

Metsküla algkool 

Keskkonnaõpetus kogu koolielu vältel 

Lasteaed 

Tallinna Kadaka lasteaed 

Õpime talvel sõduritelkides 

Õpilasrühm/klass 

Tallinna Mardi lasteaed, Mürakarude rühm, õpetajad Irina Leinsaar ja Marianne Kull 

Elamushetki ravimtaimedega 

Õpetaja 

Aivo Tamm 

20 aastat zooloogiaringi juhendamist 

Organisatsioon 

Val Rajasaar, Viktor Muuli, Janika Ruusmaa, Terje Tuisk, Tõnis Eelma 

"Tere, kevad!" 

  

Kogukonna kaasamine 2015 

Sihtrühm 

Asutus 

Algatus 

Kool 

Saaremaa ühisgümnaasium 

Teaduspõhise loodushariduse Saaremaale toomine 

Lasteaed 

Särevere lasteaed 

Vana maja uus elu omade keskel 

Õpilasrühm/klass 

Tallinna 32. keskkooli 11b klass, peakorraldaja Helena Eharand 

Elustikutalgud 

Õpetaja 

Ave Loigu 

Ristiku kooli säästva arengu projekt 

Organisatsioon 

MTÜ Eru lahe Rannarahva Selts 

Lahemaa rahvuspargis Pärispea poolsaare loodus-ja kultuuripärandi säilitamine ja aktiivne tutvustamine 

  

Innukas innovaator 2015 

Sihtrühm 

Asutus 

Algatus 

Õpetaja 

Melanie Pilat 

Elusad saared. Elus saaremaa... Ehk kuidas elu tuli saarele ja sinna ka jäi 

  

Rahva lemmik 2015 

Sihtrühm 

Asutus 

Algatus 

Kool 

Metsküla algkool 

Keskkonnaõpetus kogu koolielu vältel 

Lasteaed 

Tallinna Kadaka lasteaed 

Õpime talvel sõduritelkides 

Õpilasrühm/klass 

Konguta kool ja 4. klass 

Energiasäästunädalast energiasäästu kuuks 

Õpetaja 

Aivo Tamm 

20 aastat zooloogiaringi juhendamist 

Organisatsioon 

Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu loodusmaja 

Heategevuslik mälumäng 

  

2016. aasta laureaadid 

Tubli tegutseja 2016 

Sihtrühm 

Asutus/inimene 

Algatus 

Õpilasrühm 

Aveli Uustalu ja Adriana Alliku 

Illuka kooli õpilased, kes muutsid bussipaviljoni loodussõbralikumaks 

Õpetaja 

Sirje Azarov 

Neli aastakümmet keskkonnasõbralikku tegevust Saaremaal 

Lasteaed 

Avinurme lasteaed Naerulind 

Vana paber - uus paber 

Kool 

Türi põhikool 

TASKA ehk Türi põhikooli taaskasutusnädal 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Kadrioru lastemuuseum Miiamilla 

Rohelised reeded 

  

Tark tarbija 2016 

Sihtrühm 

Asutus/inimene 

Algatus 

Õpilasrühm 

Prillimäe/Salutaguse lapsed ja noored 

Salutaguse koduküla puhtaks 

Õpetaja 

Lasteaed 

Tallinna Tammetõru lasteaed 

Särgivaip – T-särgil uus on hing, saalis vaip kui värviring! 

Kool 

Tallinna Saksa gümnaasium 

Vanadest koolilaudadest minipinksilauad 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Huvikool Tartu loodusmaja 

Uue hooga – erivajadustega õpilaste loometööde näitus 

  

Õnnelik õppija 2016 

Sihtrühm 

Asutus/inimene 

Algatus 

Õpilasrühm 

Tallinna Tondi põhikooli 7.m klassi õpilased 

Rütmipillide meisterdamine paberi- ja papijäätmetest 

Õpetaja 

Liana Vihm 

Võrukaela õpiõu 

Lasteaed 

Kohtla-Järve lasteaed Tareke 

Aiamaa, Sügise värvid ja Säästke vett 

Kool 

Narva Soldino gümnaasium 

Merepäev 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Eesti Loodusmuuseum 

Väikeste teadlaste klubid 

  

Kogukonna kaasaja 2016 

Sihtrühm 

Asutus/inimene 

Algatus 

Õpilasrühm 

Salme põhikooli õpilased Mariliis Lazarev ja Mare Poopuu 

Õuesõppeklassi loomine 

Õpetaja 

Gedy Siimenson ja Kersti Sõgel 

Rahvusvahelised õpilaste Läänemere uuringud 

Lasteaed 

Tallinna Sikupilli lasteaed 

Kogukondlik taaskasutuspäev 

Kool 

Viljandi Vaba Waldorfkooli 9. klass 

Tekstiili taaskasutus ja vahetuspidu 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Eesti Kalastajate Selts ja Jüri Nurk 

Vabatahtlik kalade kudekaitse korraldamine 

  

Innukas Innovaator 2016 

Sihtrühm 

Asutus/inimene 

Algatus 

Kool 

Kristjan Treirat, Karm Koduvere ja Alex Salong Salme põhikoolist 

Käbidest briketi valmistamine 

  

Rahva lemmik 2016 

Sihtrühm 

Asutus/inimene 

Algatus 

Õpilasrühm 

Aveli Uustalu ja Adriana Alliku Illuka koolist 

Bussipaviljoni loodussõbralikumaks muutmine 

Õpetaja 

Marii Liima 

Näitus „Milleks meile putukad?“ 

Lasteaed 

Tallinna Tammetõru lasteaed 

Särgivaip – T-särgil uus on hing, saalis vaip kui värviring! 

Kool 

Tõrva gümnaasium 

Looduslähedane õpe kõigile 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Eesti Loodusmuuseum 

Väikeste teadlaste klubid 

Tubli tegutseja 2017 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Õpilasrühm 

Markus ja Martin Talvik 

Õpilased, kes muutsid oma esivanemate koduaia lindudele sobilikuks pesitsemise kohaks 

Õpetaja 

Gedy Siimenson 

Kestliku arengu põhimõtete edastaja 

Lasteaed 

Kopli Lasteaed 

Lasanjepeenar 

Kool 

Narva Keeltelütseum 

Ökoloogilise elustiili ja säästva arengu populariseerimine, kogukonna kaasamine keskkonnasõbralikesse üritustesse 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Heategevusfond Aitan Lapsi SA, Eesti Pandipakend OÜ, Kultuuriministeerium 

Teater lastaeda 

  

Tark tarbija 2017 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Õpilasrühm 

Mardi Lasteaia Naerulindude rühm 

Naerulindude rõõmupurk 

Õpetaja 

Pille-Riin Pärnsalu 

Käsitöövahendite taaskasutuslaat Tartu linnas 

Lasteaed 

Tallinna Tuule Lasteaed 

Sooja kampsuni nädal 

  

Õnnelik õppija 2017 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Õpilasrühm 

Tallinna Kadaka Lasteaia Päikesejänkude rühm 

Õpime tundma ökosüsteemi koos Siblikuga 

Õpetaja 

Riina Õunmaa 

Loodusõpetuse tunnid Harku lasteaias 

Lasteaed 

Meelespea Waldorflasteaed 

Matk loodusesse igal nädalal 

Kool 

Tallinna Saksa Gümnaasium 

Avatud õpiruum 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Tartu Loodusmaja ja Eesti Maaülikooli Võrtsjärve Õppekeskus 

Kalastuslaagrite korraldamine lastele ja noortele 

  

Kogukonna kaasaja 2017 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Õpilasrühm 

Valga Põhikool 3. d klass ja õpetaja Kairi Voode 

Keskkonnasõbralik klass 

Õpetaja 

Gladi Sivard 

Tallinna Lasteaed Pallipõnn heategevuslik taaskasutusprojekt „Rõõmustame koduta jäänud kasse ja koeri“ 

Lasteaed 

Tallinna Lepatriinu Lasteaed 

Vanapaber uueks 

Kool 

Kiviõli Vene Kool 

Looduselt inimesele ja targalt tagasi 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

MTÜ Tuleviku Heaks 

Küünlajaht ja patareijaht 

  

Innukas innovaator 2017 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Arhitektuurikool/MTÜ Ruumiharidus 

Arhitektuurikool lastele ja noortele 

  

Rahva lemmik 2017 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Õpilasrühm 

Valga Põhikool 3. d klass ja õpetaja Kairi Voode 

Keskkonnasõbralik klass 

Õpetaja 

Irina Leinsaar ja Marianne Kull 

Linnalaste kasvamine sinasõbraks loodusega 

Lasteaed 

Kohtla-Järve Lasteaed Lepatriinu 

Õiteküllus kevadest sügiseni 

Kool 

Kernu Põhikool 

Hoiame loodust ja ootame kevadet 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Tartu Loodusmaja ja Eesti Maaülikooli Võrtsjärve Õppekeskus 

Kalastuslaagrite korraldamine lastele ja noortele 

Tubli tegutseja 2018 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Õpilasrühm 

Mariliis Sild 

Konnad teelt! 

Õpetaja 

Liia Ortus 

Võimaluste loomine looduse tundmaõppimiseks 

Lasteaed 

Rakvere Triinu Lasteaed 

Kadripäeva taaskasutuslaat 

Kool 

Illuka Kool 

Kõrvitsad elevantidele 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon  

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning koostööpartnerid 

Projekt "Eesti taimevaramu" – koolinoorte kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks 

  

Tark tarbija 2018 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Õpilasrühm 

Lasteaed MARI Vaarikmarja rühm ja õpetaja Eve Järviste 

Õuesõppealane aktiivprojekt "Ühepajatoit" 

Kool 

Kohila Gümnaasium 

Roheline kool 

Lasteaed 

Luunja Lasteaed Midrimaa 

Kasti-Kati teise ringi tegevuskobar 

  

Õnnelik õppija 2018 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Õpilasrühm 

Väätsa Lasteaed Paikäpp rühm Mesimummid 

Aitame päästa putukaid 

Õpetaja 

Maie Itse 

Lahemaa Looduskooli lõiminguprojektide ellukutsumine 

Lasteaed 

Sillamäe Lasteaed Päikseke 

Liiva-, vee- ja arenduskeskused 

Kool 

Muraste Kool 

Õpime loodust tundma looduses viibides 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

SA Saadjärve ja Tartu Loodusmaja 

H2O külastusmäng 

  

Kogukonna kaasaja 2018 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Õpilasrühm 

Kirke Raidmets 

Aktiivne osalemine ja tegutsemine keskkonna heaks 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

AS Wienerberger 

Keskkonnaharidusliku õppeprogrammi "Savi meie kätes" läbiviimise võimaldamine 

Lasteaed 

Tallinna Liivamäe Lasteaed 

Vanade riiete uus elu 

  

Tark tegutseja 2018 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Õpetaja 

Külli Kalamees-Pani 

Bioloogiaõpetaja ja keskkonnahariduse edendaja 

  

Innukas innovaator 2018 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Lasteaed 

Rakvere Eralasteaed Kaur 

Imeline koorumine 

  

Rahva lemmik 2018 

Sihtrühm 

Kandidaat/kandidaadid 

Algatus 

Õpilasrühm 

Rakvere Gümnaasiumi 3.a ja 4.a klass koos õpetajatega 

"100 lille, 100 sõpra!" 

Õpetaja 

Liia Ortus 

Võimaluste loomine looduse tundmaõppimiseks 

Lasteaed 

Rakvere Eralasteaed Kaur 

Imeline koorumine 

Kool 

Illuka Kool 

Kõrvitsad elevantidele 

Keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon 

Nõmmelaste loodusturniir 

Nõmmelaste loodusturniir 

2019. aasta laureaadid 

TUBLI TEGUTSEJA 2019 

Kool 

Muraste Kool 

"Muraste Kooli projektõppegrupi „Muraste õnnelik keskkonnakäpp“ taaskasutust edendav tegutsemine" 

Lasteaed 

Tallinna Lepatriinu Lasteaed 

"Õunamoosilõhnalised laupäevad Lepatriinu lasteaias" 

Õpilasrühm 

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi 1.b klassi õpilased 

"Materjalide taaskasutus tööõpetuse tundides, õppevahendites ja klassiruumi kujundamisel" 

Õpetaja 

Anu Metsar 

"Mageveekalade tutvustaja" 

Organisatsioon 

Eesti Roheline Liikumine ja Tartu Loodusmaja 

"Keskkonnasõbralikud avalikud üritused" 

  

TARK TARBIJA 2019 

Kool 

Kihelkonna Kool 

"Kuidas jõuab puhas toit lapse toidulauale?" 

Lasteaed 

Tallinna Ümera Lasteaed 

"Ümera lasteaia aiandus ehk "voodiaiast" - "kapiaiani"!" 

Õpilasrühm 

Beverly Buchwald 

"Raamatuvahetuspunkti loomine vanast külmkapist" 

Organisatsioon 

MTÜ Seiklushunt – Eliisa Saksing 

"Orienteerumisüritused kui jäätmesorteerimise õpitoad" 

  

ÕNNELIK ÕPPIJA 2019 

Kool 

Tallinna Reaalkool 

„Kastist (klassist) välja linnametsa!“ 

Lasteaed 

Tallinna Sikupilli Lasteaed 

„Linnalaps on ka käpp - "maalähedane" linnalasteaed!“ 

Õpilasrühm 

Rannamõisa Lasteaia Murumunade rühm ja assistendid Maarja Sõnajalg ning Gerli Heinpõld 

„Loomad lasteaeda!“ 

Õpetaja 

Maarja Okk 

„Keskkonnateadliku mõtteviisi juurutamine Haljala Koolis“ 

  

KOGUKONNA KAASAJA 2019 

Kool 

Nurme Kool 

„Nurme koolilaste rajakaamera“ 

Õpilasrühm 

Kristin Siil 

"FFF" Fridays For Future Eesti kogukonna teavitustöö ja kliimastreik Toompeal“ 

Õpetaja 

Katrin Saart, Margit Lehis, Eva Kirsipuu-Vadi, Katrin Juhanson 

„Keskkonnasõbralik Õpilaste Teadusfestival“ 

  

INNUKAS INNOVAATOR 2019 

Karl Hendrik Tamkivi ja Saaremaa Ühisgümnaasiumi 12. klasside õpilased 

"Fotoseeria "Prügiplaneet"" 

  

RAHVA LEMMIK 2019 

Kool 

Kalamaja Põhikool 

„Keskkonnanädal Kalamaja Põhikoolis“ 

Lasteaed 

Nõo Lasteaed Krõll 

„Hooli ja hoia – hoiame kokku!“ 

Õpilasrühm 

Kohtla-Järve Lasteaed Tuhkatriinu rühm Päikene 

„Mittevajalike asjade teine elu“ 

Õpetaja 

Anu Metsar 

„Mageveekalade tutvustaja“ 

Organisatsioon 

Sihtasutus Vapramäe-Vellavere-Vitipalu 

„Juhendid koos praktiliste väljunditega Vapramäe Loodusmaja ja matkaradade keskkonnajuhtimissüsteemi elluviimiseks“ 

TUBLI TEGUTSEJA 2020 

Lasteaed 

Tallinna Lastesõim Mõmmik 

"Kompostiv lasteaed" 

Õpilasrühm 

Els ja Rihard Päärson 

"Konnade lastekodu" 

Õpetaja 

Urve Lehestik 

"Jõulukuuse okaste vaatlus" 

  

TARK TARBIJA 2020 

Õpilasrühm 

Laupa Põhikooli 6.-8.klassi LÕK kodunduse rühm 

"Kõduusside kodu Mann" 

Organisatsioon 

MTÜ JCI GO Koda 

"Kompostiljon tunnustab" 

  

ÕNNELIK ÕPPIJA 2020 

Kool 

Tallinna Ühisgümnaasium 

„Nööbi külge pintsaku õmblemine ehk vabaõhuklassi rajamise lugu“ 

Lasteaed 

Nõo lasteaed Krõll 

„Käbi-käbi-käbi – õnnelik nädal saigi läbi…“ 

Õpilasrühm 

Tallinna Lepatriinu lasteaia Naerutriinude rühm 

„Õnnelikest aednikest väikeste ettevõtjateni“ 

Õpetaja 

Maire Künnap 

„Aktiivõppel põhinev, leidlik, loov ja säästvat arengut edendav õppetegevus“ 

  

KOGUKONNA KAASAJA 2020 

Kool 

Porkuni Kool 

„Porkuni Suurjärve ümbruse korrastamine ja "vana kooli " ujumisranna ulatuslikud heakorratalgud“ 

Lasteaed 

Elva lasteaed Õnneseen 

"Õnneseene söödav iluaed“ 

Õpetaja 

Elli Altin 

„Haridus- ja teadusprogrammi GLOBE eestvedaja ja juhendajate koolitaja ning programmi tutvustaja“ 

Organisatsioon 

Pernova Hariduskeskus 

"Teavituskampaania "Hoia merd!"" 

  

RAHVA LEMMIK 2020 

Kool 

Porkuni Kool 

„Porkuni Suurjärve ümbruse korrastamine ja "vana kooli " ujumisranna ulatuslikud heakorratalgud“ 

Lasteaed 

Elva Lasteaed Õnneseen 

"Õnneseene söödav iluaed“ 

Õpilasrühm 

Pangapealse Lasteaia Lainekrattide rühm 

„Kassimuru istutamine turvakodu kiisudele“ 

Õpetaja 

Maire Künnap 

„Aktiivõppel põhinev, leidlik, loov ja säästvat arengut edendav õppetegevus“ 

Organisatsioon 

Pernova Hariduskeskus 

"Teavituskampaania "Hoia merd!"" 

TUBLI TEGUTSEJA 2021 

Kool 

Rakvere Põhikool 

"Putukamajade projekt" 

Lasteaed 

Tallinna Suur-Pae lasteaed 

Looduskonverents lasteaedadele "Seikluskasvatuse ja projektõppe kasutamine looduse uurimisel ja hoidmisel" 

Õpetaja 

Eve Sepper 

Keskkonnaharidus läbi loodusliikumise 

Organisatsioon 

Valga Muuseum 

Loodushariduslik näitus "Imeline Valgamaa" 

  

TARK TARBIJA 2021 

Kool 

Illuka Kool 

Distantsõppe projektipäev “Prügist nii ja teisiti” 

Lasteaed 

Nõo lasteaed Krõll 

"Miljon" meetrit häid mõtteid 

  

ÕNNELIK ÕPPIJA 2021 

Kool 

Lindi Lasteaed-Algkool 

Täna sööme kala! 

Lasteaed 

Pelguranna lasteaed 

"Õppeaed" 

Õpilasrühm 

Aruheina lasteaia Tegusate Mesilindude rühm 

„Ise külvame, ise kastame ja rohime, ise kasvamist jälgime, ise saagi koristame, ise supi keedame!“ 

  

KOGUKONNA KAASAJA 2021 

Kool 

Pärnu Ühisgümnaasium 

Unikaalne dokument "Euroopa Keskkonnateadliku Kodaniku Harta" 

Lasteaed 

Kopli lasteaed 

Kogukonnanäitus „Põhja – Tallinna õuesolemise paigad“ 

Õpilasrühm 

Kristin Siil 

"FFF" Fridays For Future Eesti kogukonna teavitustöö ja kliimastreik Toompeal“ 

Õpetaja 

Veronika Zhurina 

Õiglase kaubanduse kampaania 

Organisatsioon 

MTÜ Nähtamatud Loomad ja Karin Kanamäe 

Keskkonnasõbraliku koolitoidu programm 

  

RAHVA LEMMIK 2021 

Kool 

Tõrva Gümnaasium 

Õpime looduses rõõmuga! 

Lasteaed 

Kohtla-Järve lasteaed Tareke 

Projekt "Mesilased" 

Õpilasrühm 

Nurmenuku lasteaia Võilille rühm 

Loodushuvilised lapsed 

Õpetaja 

Virge Sarapu 

5 -tärniline putukahotell 

Organisatsioon 

MTÜ Globe Eesti 

25 aastat Globe programmi Eestis 

ÕPPEMATERJALI KESKKONNAKÄPP 2022 

Tallinna Virmalise Lasteaed – maskott Vimmel uurib, kus on taimede kodumaa 

Lasteaial on õppeaed, kust leiab lisaks eri liiki taimedele suure maakaardi. Maskott Vimmel õpetab läbi mängu lastele, kus on taimede kodumaa. 

KOOSTÖÖ KESKKONNAKÄPP 2022 

Keila Sotsiaalkeskus ja Keila Rukkilille Lasteaed – taaskasutusprojektid „Päästame pakendid vaibaks“, „Dollyd riidesse“, „Sokiääred vaibaks“ 

Lasteiaia ja sotsiaalkeskuse koostöös viidi läbi mitmeid jäätmetekke vähendamise projekte, mille raames koguti Keila inimestelt kilekotte jms ning anti neile taaskasutuse abil uus elu. 

HARIDUSASUTUSE KESKKONNAKÄPP (LASTEAED) 2022 

Tallinna Meelespea Lasteaed – putukate aasta lasteaias 

Lasteaed keskendus putukate elule – terve õppeaasta vältel läbi viidud tegevused olid seotud putukatega, lisaks korraldati putukateemaline virtuaalne sügisnäitus. 

HARIDUSASUTUSE KESKKONNAKÄPP (KOOL) 2022 

Laupa Põhikool – keskkonnaprojekt „Võta ja anna“ 

Kool on osalenud juba aastaid erinevatel üleriigilistel ja kohalikel koristustalgutel – tänavu otsustati anda prügikoristamisele lisaväärtuse projektiga „Võta ja anna“. 

NOORTE KESKKONNAKÄPP 2022 

WasteLocker – tagasiside korteriühistu elanike sorteerimise harjumustele ja teadlikkuse suurendamine 

WasteLockeri tuvastab läbi nutimooduli jäätmeprobleemid nende tekkekohas ning annab kasutajatele tagasisidet ja soovitusi liigiti kogumise edendamiseks.   

RAHVA LEMMIK 2022 

Tallinna Meelespea Lasteaed – putukate aasta lasteaias 

Lasteaed keskendus putukate elule – terve õppeaasta vältel läbi viidud tegevused olid seotud putukatega, lisaks korraldati putukateemaline virtuaalne sügisnäitus. 

Viimati uuendatud 22.05.2025

open graph imagesearch block image