Nord Stream 2 projekti Espoo aruanne (2017)
Aprillis 2017 edastasid päritoluriigid Rootsi, Soome, Saksamaa ja Venemaa koostöös arendajaga (Nord Stream 2 AG) Nord Stream 2 projekti piiriülese keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande – nn Espoo aruanne.
Juunis 2017 saatis Eestile sama Espoo aruande ka projekti viies päritoluriik Taani.
Espoo aruande eesmärk on anda projektiga mõjutatud riikidele infot:
- kõikide võimalike piiriüleste mõjude esitamine, kusjuures selgelt on näidatud, kus ühes riigis toimuvatel tegevustel võib olla oluline mõju naaberriikidele;
- projekti mõjude üldine hindamine, mille käigus hinnatakse igale mõjutatavale keskkonnaelemendile mõjuvaid kombineeritud mõjusid, olenemata riikide piiridest.
Lisainfo
Taani lõuna-idasuunalise trassi KMH materjalid (mai 2019)
Eestikeelsed materjalid (3.2 MB)
Ingliskeelsed materjalid (3.65 MB)
Taani loodepoolse trassi KMH materjalid (oktoober 2018)
Eestikeelsed materjalid (ZIP, 3.33 MB)
Ingliskeelsed materjalid (ZIP, 4.63 MB)
Espoo aruande avalikustamine Eestis (2017)
Rootsi, Soome, Saksamaa ja Venemaa saadetud aruande avalik väljapanek kestis 17. aprillist 19. maini. Arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid sai esitada kirjalikult 19. maini 2017 e-posti aadressil [email protected]. Aruande avalik arutelu toimus 24. mail 2017 Keskkonnaministeeriumi (Tallinn, Narva mnt 7a) I korruse saalis.
Taani saadetud Espoo aruande avalik väljapanek toimus 6. juulist 21. augustini. Tegemist on sama eesti- ja ingliskeelse aruandega, mille edastasid ülejäänud päritoluriigid. Arvamusi, ettepanekuid või vastuväiteid, mis on seotud eelkõige Taanist pärineda võiva piiriülese keskkonnamõjuga, sai esitada kirjalikult 21. augustiks 2017 e-posti aadressil [email protected].
KMH aruanne eesti keeles | 43.33 MB | pdf
Espoo atlas eesti keeles | 185.88 MB | pdf
Espoo atlas eesti keeles | 186.12 MB | pdf
Keskkonnaministeeriumi vastused (2017)
Avaliku arutelu ettekanded (2017)
Piiriülene KMH protseduur
Suureläbimõõdulised nafta- ja gaasijuhtmed kuuluvad piiriülese keskkonnamõju hindamise (Espoo) konventsiooni lisas 1 nimetatud tegevuste hulka, mille korral peab tegevuse asukoha riik (päritolupool) teavitama eeldatavalt mõjutatavaid riike. Mõjutatav riik teavitab päritolupoolt, kas ta soovib osaleda KMH-s.
Kuna gaasitrass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit ja/või territoriaalvett, siis need viis riiki on Espoo konventsiooni mõistes nii päritoluriigid kui mõjutatavad riigid. Lisaks on mõjutatavad riigid Eesti, Läti, Leedu ja Poola, kelle vetest gaasitrass läbi minema ei hakka, kuid kellel on võimalus osaleda hindamisprotsessis (tutvuda KMH materjalidega ning esitada nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid). Venemaa ei ole küll Espoo konventsiooni ratifitseerinud, kuid järgib antud projekti puhul konventsioonis ette nähtud nõudeid.
Päritolupooled otsustavad projektile vajalike tegevuslubade (ehitamise ja käitamise õigus) andmise üle. Kõigis viies riigis on käimas tegevuslubade taotlemine ning sellega kaasnev riigispetsiifiliste KMH aruannete ja keskkonnauuringute koostamine vastavalt riiklikele õigusaktidele. KMH läbiviimisel tuleb arvestada muu hulgas mõjutatud riikide tagasisidega, tegevuslubade andmisel omakorda KMH tulemustega.
Materjalide avalikustamine 2013. aastal
Nord Stream 2 laienduse projekt
Eestis korraldati Nord Streami laienduse projekti piiriülese KMH avalik väljapanek, mille jooksul oli avalikkusel võimalik tutvuda Nord Streami laienduse projekti KMH materjalidega ning avaldada kuni 7. juuni 2013. aastani nende osas oma seisukohti.
Samuti toimus 30. mail 2013. aastal Keskkonnaministeeriumis Nord Streami laienduse projekti piiriülese KMH avalik arutelu, kus projekti ning selle KMH-d tutvustasid ja küsimustele vastasid Nord Stream AG ning Ramboll Finland esindajad. Arutelul osales koos arendaja ja eksperdi esindajatega 28 inimest.
Eesti teavitas 13. juunil 2013. aastal oma soovist osaleda Nord Streami laienduse projekti KMH protsessis ning edastas riikidele avalikustamise käigus laekunud seisukohad.
Viimati uuendatud 22.11.2022
