Eesti - Venemaa vaheline koostöö
Ida-Eesti vesikond on piiriülene vesikond, mis osaliselt paikneb Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piir on suures osas veepiir, mille ulatus piki suuri siseveekogusid on 201 km ning merepiiri ulatus on 122 km. Ida-Eesti vesikonna peamised piiriveekogud Venemaaga on Peipsi järv (sh Pihkva järv ja Lämmijärv) ning Narva jõgi ja Narva veehoidla. Rohkem kui pool nimetatud veekogude valgalast paikneb Venemaal. Eesti ja Venemaa piiriüleste veemajandusküsimustega tegeleb 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel moodustatud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti–Vene ühiskomisjon.
3. ja 4. juunil 2021 peeti Peterburis (Venemaa Föderatsioon) ZOOMi keskkonnas piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjoni veeressursside kompleksse haldamise töörühma koosolek.
Eesti - Läti vaheline koostöö
Koiva vesikond on piiriülene vesikond, mis moodustub nii Eesti Vabariigi kui ka Läti Vabariigi territooriumil asuva Koiva jõe valgalast.
Koiva rahvusvahelise vesikonna majandamise alane koostöö põhineb Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi ning Läti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud kokkuleppel. Vesikonna majandamisel lähtutakse samadest põhimõtetest, eeskätt EL tasandi juhistest.
2. juulil 2021 toimus Eesti, Läti ja Leedu ühine kohtumine vesikondade piiriülese koostöö paremaks majandamiseks Balti riikides. Kõik riigid tutvustasid kolmanda perioodi veemajanduskavasid ja teise perioodi üleujutusega seotud riskide maandamise kavasid piiriülese koostöö võtmes.
Viimati uuendatud 25.04.2022
