Vanad sõidukid jäetakse liiga sageli lagunema, lammutatakse ise või müüakse ebaseaduslikule lammutajale. Romusõidukid on aga ohtlikud jäätmed ja need ei tohiks kindlasti jääda niisama hoovi peale või loodusesse aastateks lagunema.
On aeg lagunevad autoromud ära anda!
19. oktoobrist kuni 1. novembrini 2026 toimuva kampaania eesmärk on koguda kokku kõik pikalt seisnud sõidukid, mis enam kasutust ei leia ning vähendada seeläbi ohtu keskkonnale.
Kui muidu peab omanik romusõiduki jäätmekäitlejale ise ära viima või organiseerima transpordi ja tasuma romusõiduki äraveo eest, siis kampaania ajal on see ettevõtmine mugavam - jäätmekäitleja tuleb sõidukile tasuta järele, olenemata sellest, kui kaugel sõiduk asub või millises seisukorras see on. Üle saab anda ka osaliselt lammutatud sõidukeid. Küll aga tuleb veenduda, et romule järgi tulevale puksiirile oleks tagatud vaba ligipääs ja ohutu teenindusruum.
Romukampaania käigus äraveetavate romusõidukite eest raha ei maksta.
Milliseid dokumente on vaja sõiduki üleandmiseks?
- Kui äraveo tellijaks on sõiduki omanik, siis on vaja esitada jäätmekäitlejale kehtiv registreerimistunnistus. Kui sõiduki dokumendid on kaduma läinud, tuleb võtta ühendust Transpordiametiga ning amet edastab vajalikud tõendid. Kampaania ajal on tõendi väljastamine tasuta.
- Kui romu äraveo tellija ei ole sõiduki omanik ja sõiduk on tuvastatav (olemas registreerimisnumber või VIN-kood), veendu esmalt Transpordiameti e-teeninduse taustakontrollist, kas sõiduk on liiklusregistris.
- Kui sõiduk on liiklusregistris, siis tuleb täita taotlus ning esitada see koos fotodega sõidukist Transpordiametile. Taotlus tuleb saata digiallkirjastatult aadressile [email protected]. Transpordiamet palub auto omanikul vormistada volitus sõiduki üleandmiseks jäätmekäitlejale. Pärast volituse saamist tuleb äraveo tellimiseks pöörduda Eesti Autolammutuste Liit MTÜ, Kuusakoski AS või Metruna OÜ poole, misjärel väljastab jäätmekäitleja lammutustõendi, mille alusel kustutatakse kadunud sõiduk registrist. Kui omanik nõus ei ole, siis ei saa sõidukit ära vedada.
- Kui sõiduk pole liiklusregistris arvel, siis pole see enam takistuseks - kampaania käigus on võimalik ära anda ka selliseid sõidukeid, mis on liiklusregistrist kustutatud. Võta ühendust jäätmekäitlejaga, kes viib omanikuta romu ära.
- Kui romu äraveo tellija on registrist kustutatud sõiduki valdaja ja sõiduk on tuvastatav (olemas registreerimisnumber või VIN-kood), siis tuleb äraveo tellimiseks pöörduda Eesti Autolammutuste Liit MTÜ, Kuusakoski AS või Metruna OÜ poole.
Sõiduki üleandmiseks tuleb võtta ühendust Autolammutuste Liiduga või Kuusakoskiga:
- Autolammutuste Liidu kontakt: 57877233, [email protected].
- Kuusakoski AS kontakt: 13 660, [email protected].
- Metruna OÜ kontakt: 1817.
Transpordiamet aitab valdajat romu omanikult volituse küsimisega ning kadunud registreerimistunnistustega. Taotlus tuleb saata digiallkirjastatult aadressile [email protected].
Kui sul on üldiseid küsimusi kampaania kohta, võta ühendust Kliimaministeeriumiga (Piret Otsason, tel 626 2859).
Miks tuleb valida seaduslik romusõiduki käitleja?
Romusõiduki on ohtlik jääde, mida tuleb käidelda keskkonda säästaval viisil ja keskkonnakaitseluba omava jäätmekäitleja poolt. Romusõiduki omaalgatuslik lammutamine on seadusega keelatud!
Ka romusõiduki üleandmine käitlemiseks isikule, kes ei oma vastavat luba, on seadusega keelatud. Kui romusõiduk müüakse keskkonnakaitseluba mitteomavale isikule, kes selle metalli saamise eesmärgil „kuuri taga“ lammutab, siis on tegu ebaseadusliku lammutajaga. Internetis või ajalehtedes sõidukeid kokkuostev töökoda või puksiirteenust pakkuv isik üldiselt keskkonnakaitseluba ei oma.
Sõiduk kustutatakse registrist ainult lammutustõendi alusel, mille saab väljastada keskkonnaluba omav jäätmekäitleja. Ebaseaduslik lammutaja ei väljasta sõiduki omanikule lammutustõendit ega registreeri end sõiduki uue omanikuna liiklusregistris. Kui omanik jääb liiklusregistris muutmata, säilib sul ka vastutus ning võivad kaasneda hilisemad sekeldused!
Transpordiameti koduleheküljel on kirjas jäätmekäitlejad, kes saavad lammutada sõiduki ja selle liiklusregistrist kustutada. Küsimuste või kahtluste korral saab helistada ka Transpordiameti või Keskkonnaameti infotelefonile.
Kui müüd töökorras sõiduki, enneta hilisemaid sekeldusi!
Pärast sõiduki müümist veendu, et on toimunud vajalikud muudatused ka liiklusregistris. Sõiduki müüjal on õigus ise teavitada sõiduki võõrandamisest Transpordiametit, kui ostja seda teinud ei ole. Sõiduki võõrandamisest teatamine aitab vältida erinevaid probleeme ja vaidlusi näiteks juhul, kui sõiduki uus omanik ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust sõiduk 5 tööpäeva jooksul enda nimele vormistada. Selle kohta saad rohkem infot Transpordiameti lehelt.
Miks on illegaalsed lammutajad keskkonnale ohtlikud?
Romusõidukid sisaldavad vedelikke ja ohtlikke osi ning kuuluvad ohtlike jäätmete hulka. Illegaalses lammutuskojas (kuuri taga) toimub sageli lammutamine vedelikukindla pinnakatteta alal, puudub sademevee kogumisseade ja õlipüüdur, vanaõli ja muud vedelikud lastakse romusõidukist pinnasele, mis seab ohtu põhjavee ja inimese tervise.
Illegaalses lammutuskojas võib toimuda jäätmete tahtlik põletamine ning jäätmete vale hoiustamine võib põhjustada tulekahjusid. Kliimaseadmetes oleva gaasi nõuetele mittevastav käitlemine võib põhjustada ohtu inimese tervisele.
Seaduslik jäätmekäitlus hoiab keskkonda ja panustab ringmajandusse!
Oluline on, et kasutuskõlbmatud sõidukid jõuaksid jäätmekäitlejateni, kes suudavad romusõidukite varuosad suunata korduskasutusse ning tagada neist pärit materjalide kvaliteetset ringlussevõttu.
Keskkonnaluba omav jäätmekäitleja suudab töödelda romusõidukeid keskkonnahoidlikul viisil, eelistades võimalusel varuosade korduskasutamist ning seejärel materjalide ringlussevõttu.
Romusõidukite kasutuskõlblikud osad suunatakse korduskasutusse (uksed, peeglid, tuled jms) ning ringlusse võetav materjal (nt metall, klaas, plast jms) suunatakse teiseseks toormeks, nt uue sõiduki tootmisesse.
Korduma kippuvad küsimused. Romukampaania - kellele ja kuidas?
Kampaania on mõeldud neile, kellel on väga pikalt romusõiduk hoovil seisnud, kuid ei ole võimalust romusõidukit kogumispunkti viia või kelle romusõiduki hind võib olla väiksem kui tasu transpordi eest. Eesmärk on kasutuna seisvad romusõidukid kokku koguda, et need ei kujutaks ohtu keskkonnale ja tervisele. Samuti on kampaania eesmärk tõsta teadlikkust romusõidukite keskkonna- ja terviseohust ning nõuetekohasest käitlemisest.
Transpordiamet võtab vastu taotlusi kuni 01.11.2026. Taotluste menetlemine võtab aega 3 päeva.
Autolammutuste Liit MTÜ, Kuusakoski AS ja Metruna OÜ võtavad ajavahemikul 19.10-01.11.2026 vastu tellimusi romusõidukite äraveoks. Jäätmekäitlejad koguvad tellimused kokku ning võtavad registreerunud klientidega ühendust äraveo aja kokkuleppimiseks.
- Kampaania raames romusõidukite eest raha ei maksta. Kampaania on mõeldud neile, kellel on väga pikalt romusõiduk hoovil seisnud ning kellel ei ole ise võimalust romusõidukit kogumispunkti viia või kelle romusõiduki hind võib olla väiksem kui tasu transpordi eest.
- Kampaania käigus viiakse vana kasutuselt kõrvaldatud sõiduk tasuta ära, olenemata sellest, kui kaugel sõiduk asub või kui halvas seisus on sõiduk.
Autolammutuste Liit, Kuusakoski ja Metruna korraldavad romusõidukite vedu ka suurematelt saartelt, st Saaremaalt, Hiiumaalt, Muhumaalt ja Vormsilt.
Kampaania ei laiene väiksematele saartele, kuna jäätmekäitlejatel ei ole võimalik oma tehnikaga nendele pääseda.
Kampaania on ainult mootorsõidukitele, täpsemalt M1, N1 ja L2e sõidukitele.
M1 kategooria sõiduk on reisijate veoks ettenähtud mootorsõiduk, millel on lisaks juhtistmele kõige rohkem kaheksa istekohta.
N1 kategooria sõiduk on kaubaveoks ettenähtud sõiduk, mille suurim mass ei ületa 3,5 tonni.
L2e on kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3.
See kampaania on mõeldud neile, kellel on väga pikalt romusõiduk hoovil seisnud ning kellel ei ole võimalust romusõidukit kogumispunkti viia või kelle romusõiduk on osaliselt lammutatud ning selle hind võib olla väiksem kui tasu transpordi eest.
Romusõiduki transport vajab eritehnikat, näiteks järelkäru vedamiseks sõiduõigust. Lisaks peab suure tõenäosusega romusõidukit kas tõstma, vintsiga peale lohistama/vedama, mille võimekust enamus sõidukitel ei ole.
Kokkuvõttes kaetakse kampaania raames kulud, mis muidu tuleks inimesel endal kanda.
Romusõiduki saab keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale üle anda ka kampaaniavälisel ajal. Sellisel juhul maksab jäätmekäitleja romusõiduki eest, kuid romusõiduki veo eest peab tasuma sõiduki omanik.
Autolammutuste Liit, Kuusakoski ja Metruna on väga pikalt turul tegutsenud ning omavad kogemusi romusõidukite käitlemise osas. Ettevõtetel on lepingud tootjatega, et korraldada tootjate poolt romusõidukite kogumise ja töötluse nõuete täitmist. Nad on teinud katsepurustamised ning suudavad täita töötlemise sihtarvud.
Kliimaministeerium on koostöös romusõidukite käitlejatega korraldanud romukampaaniaid alates 2018. aastast. Selle tulemusel on üle antud üle 1700 romusõiduki. Romukampaania toimub sel aastal juba seitsmendat korda.
Statistika:
- 2018 koguti 250 sõidukit,
- 2019 koguti 430 sõidukit,
- 2020 koguti 256 sõidukit,
- 2021 koguti 104 sõidukit,
- 2024 koguti 388 sõidukit,
- 2025 koguti 345 sõidukit.
Romusõiduki üleandmine ja vajalikud dokumendid
Romusõiduki üleandmisel tuleb esitada järgnevad dokumendid:
- Sõiduki kehtiv registreerimistunnistus (tehniline pass) või Transpordiameti poolt väljastatud registriväljavõte
- Üleandja isikut tõendav dokument
- Ostu-müügileping (kui üleandja ei ole sõiduki omanik)
Kui registreerimistunnistus on kadunud, siis aitab Transpordiamet kadunud registreerimistunnistustega. Kampaania ajal on see tasuta.
Kui romusõiduki omanik on keegi teine, siis on valdajal vaja esitada järgnevad dokumendid:
- Transpordiameti poolt väljastatud registriväljavõte
- Üleandja isikut tõendav dokument
- Omaniku volikiri sõiduki üleandmiseks
Jah, jäätmekäitleja peab võtma vastu ka osaliselt lammutatud sõiduki. Siiski on oluline teada, et tegelikkuses ei tohi inimene ise oma autot lammutada. Kui seda on juba tehtud, saab selle siiski jäätmekäitlejale anda.
Romukampaania käigus selliste sõidukite eest tasu ei maksta.
Kui viia romusõiduk ametlikku lammutusse, siis väljastatakse tasuta nõuetekohane lammutustõend. Autolammutusliit, Kuusakoski ja Mertuna esitavad lammutustõendi liiklusregistrile ning sõiduk kustutatakse registrist. Kui omanik soovib endale eraldi lammutustõendit, tuleb see küsida jäätmekäitlejalt.
Transpordiameti koduleheküljel on kirjas jäätmekäitlejad, kes saavad lammutada sõiduki ja selle liiklusregistrist kustutada.
Küsimuste või kahtluste korral saab helistada ka Transpordiameti või Keskkonnaameti infotelefonile.
Auto omaniku ja varasema lammutamisega seotud küsimused
Kui sõiduki omanik pole teada, siis:
- Selgita välja sõiduki registreerimisnumbri või registreerimisnumbri puudumisel sõiduki VIN-koodi.
- Kontrolli Transpordiameti e-teeninduse taustakontrollist, kas sõiduk on Eestis registreeritud või kustutatud registrist.
- Kui sinu valduses olev sõiduk on registrist kustutatud, siis saad selle anda keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale.
- Kui sõiduk on Eestis registreeritud, siis esita Transpordiametile digitaalselt allkirjastatud taotlus.
- Taotluse alusel võtab Transpordiamet ühendust sõiduki omanikuga. Transpordiamet palub sõiduki omanikul vormistada volitus sõiduki üleandmiseks jäätmekäitlejale.
- Pärast volituse saamist tuleb sul äraveo tellimiseks pöörduda Eesti Autoammutuste Liit MTÜ, Metruna OÜ või Kuusakoski AS poole.
- Jäätmekäitleja kustutab lammutustõendi alusel sõiduki registrist.
Sama põhimõte kehtib ka kohalikele omavalitsustele ja korteriühistutele.
Sellises olukorras tuleb pöörduda Transpordiameti poole ([email protected]), kes uurib sõiduki üleandmise võimaluste kohta. Romusõidukite äraveo saab tellida pärimistunnistuse alusel ja kõigi pärijate nõusolekul.
Kadunud või hävinenud sõiduki saab kustutada registrist ilma lammutustõendita. Kadunud või hävinud sõiduki kustutamiseks tuleb esitada taotlus Transpordiametile e-teeninduse kaudu või büroos.
Ilma lammutustõendita kadunud sõiduki registrist kustutamise eest tuleb 2026. aastal tasuda 15 eurot, kuid alates 01.01.2027 on riigilõiv 800 eurot.
Jäätmekäitleja peab võtma vastu ka osaliselt lammutatud sõiduki. Kui romusõidukil puudub sõiduki mis tahes põhitarvik või -osa või see sisaldab jäätmeid, mis on romusõidukile lisatud, siis võib jäätmekäitleja tavaolukorras nõuda osalist jäätmekäitluskulude kandmist. Romukampaania käigus osaliselt lammutatud sõidukite eest jäätmekäitluskulusid kandma ei pea.
Romusõiduki käitlemine
Jäätmeseaduse kohaselt on romusõiduk asi, mille inimene on ära visanud, kavatseb ära visata või on kohustatud seda tegema. Jäätmeseaduse kohaselt on äraviskamine sõiduki kasutuselt kõrvaldamine, loobumine selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmine, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.
Jäätmete määratlemisel on oluline eelkõige inimese tegevus ja äraviskamise mõiste ning oluline on välja selgitada, kas inimene kavatseb asja ära visata. Äraviskamise kavatsusele võib viidata asjaolu, et asi ei ole inimesele vajalik või kujutab endast koormat, millest inimene soovib vabaneda. Kui sõidukil puudub tehnoülevaatus, aga seda sõidukit on võimalik parandada ja taastada, siis seda ei loeta romusõidukiks. Sõiduki taastamise majanduslik otstarbekus sõltub alati konkreetsest olukorrast ja inimese huvist.
Jäätmeseadus sätestab jäätmekäitluse nõuded. Romusõiduki puhul on tegu ohtliku jäätmega, mis tuleb käidelda keskkonda säästval viisil ja keskkonnakaitseluba omava jäätmekäitleja poolt.
Romusõiduki omanik on jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele. Jäätmeseaduse kohaselt on romusõiduki omaalgatuslik lammutamine seadusega keelatud ja romusõiduki üleandmine käitlemiseks isikule, kes ei oma vastavat luba, on samuti seadusega keelatud. Kui jäätmevaldaja annab jäätmed üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule, vastutab jäätmete käitluse eest jäätmevaldaja.
Inimene ise ei tohi oma autot lammutada, kuid kui seda on juba tehtud, saab selle siiski jäätmekäitlejale anda. Jäätmekäitleja peab võtma vastu ka osaliselt lammutatud sõiduki. Romukampaania raames selliste sõidukite eest tasu maksma ei pea.
Keskkonnalubadega töötlemiskojad käitlevad sõidukeid vastavalt kehtestatud nõuetele, mis väldivad keskkonnakahju ja terviseohu tekkimist. Samuti on sõiduk võimalik kustutada liiklusregistrist ainult lammutustõendi alusel. Lammutustõendi väljastab ainult keskkonnakaitseluba omav töötlemiskoht.
Internetis või ajalehtedes kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid kokkuostev remonditöökoda või puksiirteenust pakkuv eraisik või ettevõtja üldiselt keskkonnakaitseluba ei oma. Illegaalne romusõiduki käitleja ei väljasta lammutustõendit ega registreeri end sõiduki uue omanikuna liiklusregistris. Nii jääb heas usus müüdud või ära antud sõiduk vana omaniku nimele. Kui omanik jääb liiklusregistris muutmata, võib tekkida ebamugavaid vastutusega seotud olukordi.!
Illegaalne romusõidukite lammutaja ei käitle jäätmeid vastavalt nõuetele. Nt vanaõli ja plastdetailid, tekstiil jms võidakse põletatakse lõkkes ja tihtipeale lammutatakse sõidukeid maapinnal, mis ei ole vedelikukindel. Romusõidukite kogumiskohale on see eest kehtestatud järgmised nõuded: ümbritsetud taraga; vedelikukindla pinnakattega; varustatud sademevee kogumisseadmete ja õlipüüduritega; konteinerid akude, filtrite, PCB-sid ja PCT-sid sisaldavate kondensaatorite ladustamiseks; mahutid eraldatud vedelike ja gaaside eraldi kogumiseks ja ladustamiseks.
Romusõidukite käitlus on lubatud keskkonnakaitseloa alusel.
Romusõidukeid tuleb töödelda nõuetekohaselt. Romusõidukite lammutamine on lubatud ainult vedelikukindlal kattel ning peab olema varustatud õlipüüdurite ja sademevee kogumisseadmetega. Akud, filtrid, PCB-sid ja PCT-sid sisaldavad kondensaatoreid hoiustatakse konteinerites. Lisaks tuleb plahvatusohtlikud osad eemaldada ja neutraliseerida ning tuleohtlikud osad ladustada eraldatud alal. Käitluskoht peab olema ümbritsetud taraga ning varustatud valveseadmetega.
Nõuetekohane töötlemine vähendab romusõidukite mõju keskkonnale, tagab keskkonna säilimise ja kvaliteedi.
Romusõiduk võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Keskkonnarisk tõuseb sõiduki vanuse, õnnetuste või muude asjaolude tõttu, mille tagajärjel ei saa tagada ohutust.
Romusõiduk on ohtlik jääde, kuna sisaldab ohtlikke aineid, mis toovad kaasa märkimisväärse reostusohu. Romusõiduki kliimaseadmed ja külmutusseadmed sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid, mis tuleb eemaldada spetsiaalsete seadmetega, et need ei satuks keskkonda. Nõuetele mittevastavas õhukonditsioneeris oleva gaasi käitlemine võib põhjustada ohtu nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele.
Mittenõuetekohase lammutamise tulemusel võivad ohtlikud ained lekkida keskkonda, põhjustada tulekahju ning lisaks keskkonnakahjule põhjustada ka inimestele tervisekahjustusi. Maha kallatud või katkisest kütusepaagist lekkiv kütus seab ohtu pinna- ja põhjavee. Lisaks võib mootorsõiduk vale käitluse korral kergesti süttida.
Mootorsõiduki osade põletamisel eralduvad õhku mürgised ained, mis põhjustavad samuti ohtu nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele.
Keskkonnaluba omav jäätmekäitleja suudab töödelda romusõidukeid keskkonnahoidlikul viisil, eelistades võimalusel varuosade korduskasutamist ning seejärel materjalide ringlussevõttu.
Romusõidukite kasutuskõlblikud osad suunatakse korduskasutusse (uksed, peeglid, tuled jms) ning ringlusse võetav materjal (nt metall, klaas, plast jms) suunatakse teiseseks toormeks, nt uue sõiduki tootmisesse.
On oluline, et kasutuskõlbmatud sõidukid jõuaksid jäätmekäitlejateni, kes suudavad romusõidukite varuosad suunata korduskasutusse ning tagada romusõidukitest pärit materjalide kvaliteetset ringlussevõttu!
Sõidukite tootmine on üks ressursimahukamaid tööstusharusid ning sellel on suur keskkonnajalajälg. Euroopa autotööstuse arvele langeb 19% ELi terasetööstuse nõudlusest (üle 7 miljoni tonni aastas), 10% plasti kogutarbimisest (6 miljonit tonni aastas) ning 42% alumiiniumi nõudlusest (2 miljonit tonni aastas), 6% vase nõudlusest, 65% kautšuki nõudlusest ja klaasi nõudlusest (1,5 miljonit tonni ELis toodetud lehtklaasi).
Romusõidukitest pärit varuosade korduskasutamine ja romusõidukite tõhus ringlussevõtt võimaldab vähendada CO2 heidet, mis on kogu autotööstuse CO2 heite vähendamiseks määrava tähtsusega. Romusõidukite õige ümbertöötlemine võimaldab ringlusse võtta 5,4 miljonit tonni materjale (plasti, terast, alumiiniumi, vaske, kriitilisi tooraineid). Korduskasutamise ja ringlussevõtuga on võimalik koguda haruldasi muldmetalle, mis sisalduvad püsimagnetites kasutatavates materjalides.
Kadunud sõidukid
Eesti liiklusregistris on peatatud registrikandega 127 533 mootorsõiduki, millest üle 54 000 mootorsõidukit on olnud vähemalt seitse aastat ilma tehnoülevaatuseta ning liikluskindlustuseta.
Alates 01.01.2025 on peatatud kandest kustutatud 90 936 sõidukit.
Omanike teadmatuse tõttu jäetakse sõiduk lagunema, lammutatakse ise või müüakse ebaseaduslikule lammutajatele. Samuti võib kadunud autode hulgas olla omaniku poolt kasutuselt kõrvaldatud sõidukid, mis on hoovi või linna tänavale seisma jäetud.
Kadunud sõidukite hulgas on ka illegaalselt lammutatud sõidukeid. Näiteks 2025. aastal kustutati 23 154 hävinud sõidukit ning 19 307 sõidukit, mille osas uus omanik ei olnud sõidukit enda nimele võtnud.
Internetis või ajalehtedes kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid ostev või puksiirteenust pakkuv eraisik või ettevõtja üldiselt keskkonnakaitseluba ei oma. Illegaalne romusõiduki käitleja ei väljasta lammutustõendit ega registreeri end sõiduki uue omanikuna liiklusregistris.
Nii jääb heas usus müüdud või ära antud sõiduk vana omaniku nimele. Kui omanik jääb liiklusregistris muutmata säilib ka vastutus!
KOV maal olevad sõidukid
Munitsipaal- või riigimaal asuva romusõiduki üleandmise jäätmekäitlejale korraldab vastavalt kohaliku omavalitsuse üksus või Keskkonnaamet.
KOVil tuleb võtta ühendus Transpordiametiga.
Sõiduki võib teisaldada valvega hoiukohta, kui see asub avalikult kasutataval teel ja sõidukil puudub registreerimismärk, sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või sõiduk ei ole komplektne jäätmeseaduse § 263 lõike 5 tähenduses.
Viimati uuendatud 11.09.2026
