„Kolgi ja Irbe madalikud on majandusvööndi kõige esinduslikumad karide alad ja tõelised mere elurikkuse pärlid. Tänase otsuse järel on Eestil esimest korda kaitseala ka majandusvööndis,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. „Samal ajal on kaitsekorra planeerimisel ja alade piiritlemisel arvestatud laevaliikluse vajadustega ega takistata Eestil meretuuleenergia riiklike eesmärkide saavutamist.“
Kolgi madaliku looduskaitseala pindala on 84 km² ja Irbe madaliku looduskaitseala pindala 36,7 km². Mõlemal alal kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mis keelab ehitustegevuse (sh tuuleenergeetika rajatised), maavarade kaevandamise, süvendamise ja kaadamise ehk süvenduspinnase merre paigutamise, merepõhja kahjustavate püügivahenditega kalapüügi ning igasuguse merepõhja häirimise.
Kaitsealad hõlmavad umbes veerandi (Kolgi madalik) ja kuuendiku (Irbe madalik) Eesti mereala majandusvööndisse jäävate karide elupaigatüübi kogupindalast. Mõlemal alal on tegemist mere elurikkuse tulipunktidega: põhjaelustik on liigirikas, kohalikud inimtekkelised survetegurid praktiliselt puuduvad ning karide seisund on hinnatud väga heaks. Kolgi madalik on oluline talvituvate aulide peatumisala ning kauride, väikekajaka ja rändel olevate linnuliikide viibimisala. Irbe madalik piirneb rahvusvaheliselt olulise Kura kurgu linnualaga, on oluline mustvaeraste, auli ja kauride kevad- ja sügisrändel ning pakub elupaika III kategooria kalaliigile võldasele. Irbe madaliku kaitse alla võtmine loob ka eelduse piiriülese kaitseala kujundamiseks koostöös Lätiga.
Kaitsealade loomine on seotud Eesti merestrateegia rakendamisega, mille eesmärk on laiendada merekaitsealade sidusat võrgustikku ja vähendada mereelupaikade pindalalist survet. Ühtlasi toetab see EL elurikkuse strateegia 2030 ja Helcomi Läänemere tegevuskava eesmärki võtta 30% Läänemerest kaitse alla.
Ettepaneku kaitsealade moodustamiseks tegi Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 2020. aasta lõpus KIKi rahastatud uuringu tulemusena. Energeetika- ja keskkonnaminister algatas kaitsealade moodustamise menetluse 17. aprillil 2026.
Karid (loodusdirektiivi elupaigatüüp 1170) on merepõhja kõvakattega alad, kus kasvavad karbikooslused ja mille põhjataimestik ning -loomastik on oluliselt liigirikkamad kui ümbritsevatel merealadel. Karid on oluline toidubaas sukelduvatele veelindudele ja kaladele.
Majandusvöönd on mereala väljaspool territoriaalmerd, kus Eestil on rahvusvahelise mereõiguse alusel loodusvarade kasutamise, merekeskkonna kaitse ja teaduslike uuringute läbiviimise suveräänsed õigused. Seni ei ole Eesti majandusvööndisse kaitsealasid moodustanud.
